Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada olmejäätmete veo teenusega. Selleks pandi alates 2005. aastast kõigile vähemalt 1500 elanikuga kohalikule omavalitsusele (143) kohustuseks korraldada oma haldusterritooriumil jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et omavalitsus kuulutab välja konkursi prügivedaja leidmiseks oma halduspiirkonnas. Kohustusliku korraldatud jäätmeveo teenusega varustatud elanike osa peaks olema 94%. Jäätmeveo rakendamine on kohalikele omavalitsustele osutunud tõeliseks komistuskiviks, mistõttu 2009. a alguseks on see u 55%. Pooleteise aasta jooksul (2007. a lõpust 2009. a keskpaigani) on jäätmeveo teenuse hind n-ö vabaturul tõusnud u 35%. Korraldatud jäätmeveo piirkondades on hinnad teenuse rakendudes
Biolagunevad jäätmed · Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, majapidamispaber, kiletamata papp). Ehitusjäätmed · Jäätmed, mis tekivad ehitus-, renoveerimis- ja remonttööde käigus ning mida peab käitlema vastavalt (Jäätmeseadus). Elaniku jäätmealane kohustus · Liitumine korraldatud jäätmeveoga; · (Elanik, kes tarbib on koheselt ka jäätmevaldaja;) · Kui omavalitsus piirkonnas jäätmevedu ei korralda, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmetega käitlemise: 1. Viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama; 2. Kasutama prügiveoettevõtte teenust. Jäätmete käitlemine on: · Jäätmete kogumine kokku kogumine; · Jäätmete vedu vedu sihtkohast lähtekohta; · Jäätmete sorteerimine liigiti kogumine; · Jäätmete korduvkasutamine uuesti kasutamine samal otstarbel;
Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud
Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping.
Jäätmehooldus Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne);
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse. Selli
nimetatakse prügikastideks (nad on sageli ratastega), suuremaid konteineriteks (ka neil võivad rattad all olla). Konteinerite suurus valitakse elanike arvu ja äraveo- sageduse järgi. Prügi peaks ära vedama nii tihti, et ta ei läheks haisema: sortima prügi kord nädalas, sorditud jäätmeid harvem. Veosageduse arvelt kokku hoida ei tohiks. Kui jäätmeid on vähe, tuleb valida väiksem mahuti. Prügikonteiner (-kast) peab paiknema nii, et vedaja talle hõlpsasti ligi pääseb. Konteiner ja selle ümbrus tuleb puhtana hoida. Prügikast: olmeprügi kogutakse tavaliselt metallist või plastist prügikastidesse, mõni- kord ka kile- või paberkottidesse, mida toetab kotihoidik. Nad ei ole suured: maht alla saja liitri. Prügikasti- ja kotisüsteemi saab ka kombineerida. Kui jäätmed liigitatakse kohapeal, tuleb prügikastid või -kotid teksti või värviga märgistada. Tavaliselt on eri toormeliikidele eraldi kastid või kotid ning üks prügikast või kott prügi tarvis.
· ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, lahustid, elavhõbedajäätmed, ravimid ja kemikaalid); · lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud). 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades. Lisaks avalikele punktidele on linnas korteriühistute pakendikogumiskonteinerid, mille arvu kohta täpne ülevaade puudub. 12 4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID
nimetatakse prügikastideks (nad on sageli ratastega), suuremaid konteineriteks (ka neil võivad rattad all olla). Konteinerite suurus valitakse elanike arvu ja äraveo- sageduse järgi. Prügi peaks ära vedama nii tihti, et ta ei läheks haisema: sortima prügi kord nädalas, sorditud jäätmeid harvem. Veosageduse arvelt kokku hoida ei tohiks. Kui jäätmeid on vähe, tuleb valida väiksem mahuti. Prügikonteiner (-kast) peab paiknema nii, et vedaja talle hõlpsasti ligi pääseb. Konteiner ja selle ümbrus tuleb puhtana hoida. Prügikast: olmeprügi kogutakse tavaliselt metallist või plastist prügikastidesse, mõni- kord ka kile- või paberkottidesse, mida toetab kotihoidik. Nad ei ole suured: maht alla saja liitri. Prügikasti- ja kotisüsteemi saab ka kombineerida. Kui jäätmed liigitatakse kohapeal, tuleb prügikastid või -kotid teksti või värviga märgistada. Tavaliselt on eri toormeliikidele eraldi kastid või kotid ning üks prügikast või kott prügi tarvis.
loomasöödaks), tselluloosi baasil toodetud niiskete toodete jäätmed (pabertaskurätikud, laste mähkmed, paberköögirätid), siia hulka on arvatud ka org. jäätmeid ümbritsev paber või papp. Siin hulgas on ka teisi bioloogiliselt aeroobses keskkonnas lagunevaid jäätmeid. · Paber ja kartong- kuivad paberitooted, ajalehed, ajakirjad, valged pabertooted, paberist, kartongist ja lainepapist pakendid ja tarbeesemed. · Puit- mööblijäätmed, raamid, pakendid, pakendiosad, korgist jäätmed, puude oksad, v.a. ohtlike ainetega immutatud puidujäätmed. · Tekstiil- naturaalsest ja kunstainest tekstiilse iseloomuga materjalid ( kudumid, nöörid, niidid, võrgud). · Reoveed reovee puhastusseadmete sete. · Põllumajandussaadusi tootvate ettevõtete orgaanilised jäätmed. · Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
poolfabrikaadi d, pagaritooted ja kondiitritoote d, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispab er, pabersalvrätid , kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Suured kondid. Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduse eskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahutei d tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu d ja aunad peavad paiknema naaberkinnistu st vähemalt 3 m
Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Muretse ettevõttesse piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad) Määra jäätmenõude tühjendamis
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14 Mida ette võtta olmejäätmetega? Kogumismahutid Olmejäätmed kogutakse elamutes: · toaprügikastidesse · köögi prüginõu(de)sse (sortimine?) (plast- või metallprügikast, kile- või paberkott) Prügikastide tühjendamine: · prügisaht konteiner, kogumismahuti · prügikonteiner (prügiveofirma tühjendab konteinereid ja kogumismahuteid). Arenenud maades hõlmab jäätmevedu teisese toorme väljasortimist. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16 Kogumismahutid Patareide kogumise kastid
Teisalt on see loomulikult keskkonnasõbralik tegu, sest kui kõik kokku koguda ja viia tehastesse, siis selleks hetkeks on enamus jäätmed juba ümbertöötlemiseks kõlbmatud. Kui inimesed ise sorteeriks kodudes aitab see kaasa jäätmete mitte omavahelisele segunemisele prügi hulgas ning see tagab jäätmete puhtama kvaliteedi, mis omakorda kergendab nende ümbertöötlust ja taaskasutust. Biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, pakendid ning papp- ja paberijäätmed on tegelikult väga hea taaskasutussõbralikud. Kolmandaks põhjuseks saab tuua ka rahalise kokkuhoiu. See tähendab seda, et olmejäätmete sorteerimisel, mida hoolikamalt neid sorteerida ja mida rohkem taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteineritesse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seda sellepärast, et saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses ettenähtud ühe korra jäätmeveoks
Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tu
(peaks!!! hõlmama) ka muid jäätmeid – Veopiirkond ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 elanikku • Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks! – Vabastusi jagab KOV • KOV asutab jäätmevaldajate registri. Kui KOV ise olmejäätmete veo korraldab, siis: – Prügivedu jõuab tõepoolest igale kinnistule – Teenus on odavam (nn hulgihind) – Elanikud ei pea ise lepinguid sõlmima – Kui sa niikuinii maksad, siis kaob sul huvi jäätmeid mujale sokutada – Omavalitsus saab (kui oskab ja tahab) korraldada ka muude jäätmete kogumist • KOV teeb hanke • Võitnud prügifirma saadab klientidele tüüplepingu. • Jäätmetekitaja allkirjastab lepingu. • Sundkäik: kui ka ei allkirjasta lepingut, siis arve tuleb ikka! • Jäätmetekitajale jääb võimalus valida a) väiksem konteiner b) konteiner mitme peale c) harvem äravedu (nt 1×kuus linnas, kolme kuu tagant maal) JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE Töötlemine muudab jäätmete omadusi eesmärgiga:
Oluliseks aspektiks on ka üldise elanikkonna suurendamine kodumaapidamiises tekkivate jäätmete liigiti sorteerimisel ja kogumisel. Mida kogutakse? Kogutakse seda, mida saab müüa, mida tekib korraga palju ja mida saab ka käitlejale üle anda suuremates kogustes, kogutakse ka seadusega sätestatud kogutavaid jäätmeid, ning keskkonnaohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeid kogutakse: · Prügikastidesse (toa) · Köögi prüginõusse Prügikastide tühjendamine: · prügisaht konteiner, kogumismahuti · prügikonteiner Prügikonteinereid tühjendab prügiveofirma. Arenendu maades hõlmab jäätmevedu teisese toorme välja sorteerimist JÄÄTMEVEDU Korraldatud jäätmevedu: · Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või kohtadesse kohaliku omavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2008-2033. Vaadates tagasi Eesti jäätmekäitluse arengule, võib öelda, et olukord on tunduvalt paranenud. Vähenenud on jäätmehulk ning jäätmete korduskasutus on suurenenud. Eestisse on rajatud ka jäätmetepõletustehaseid, millest tulenev soojusenergia on leidnud laialdast kautust. Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi
inimeste tervisele. Teisalt on see keskkonnasõbralik tegu, sest kõike kokku kogudes ja tehastesse viimist oodates muutub suurem osa jäätmetest ümbertöötlemiseks kõlbmatuks, kuid ise sorteerides aitame me vähendada jäätmete segunemist omavahel ja see tagab jäätmete puhta kvaliteedi ning seetõttu ka kergema jäätmete taaskasutamise ja ümbertöötlemise. Paber- ja pappjäätmed, biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed ja pakendid on väga hea taaskasutusväärtusega materjalid. Kolmandaks oluliseks põhjuseks on see, et olmejäätmete sorteerimisega on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid, mida hoolikamalt jäätmeid sorteerida ja mida rohkem neid taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteinerisse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta, sest saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses ettenähtud ühe korra jäätmeveoks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitle
tihtipeale oma sõiduriistale sappa metallist joogipurgid, mis annavad lärmakalt märku noorpaari lähenemisest. Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid ja muu puhas metalltaara. Metalltaara kogumispunkti viidavad esemed peavad olema tühjad ja puhtad. Purgid tuleb enne konteinerisse asetamist kokku pressida. Sobimatud: aerosoolpakendid (deodorandipudelid, juukselaki pudelid), värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara. Klaas Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO 2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või
kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet “saastaja maksab”, mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega.
Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, autoakud, kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet "saastaja maksab", mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega.
koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. · Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. · Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
· Eestis tekib aastas umbes 40 000 70 000 t vanapaberit, vaid 12 000 t sellest suunatakse taaskasutusse Metallijäätmed · Värviline ja must metall · Vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95% vähem energiat, kui maagi tootmisel · Vanametallikogumisega tegelevad ettevõtted võtavad vastu ka elektroonikajäätmeid ning vanu sõidukirehve Pakendijäätmed Puhtad metall-, klaas- ja plastpakendid, joogikartongid. Pakendid jagunevad: Pandimärgiga pakendid spetsiaalse märgistusega pakendid, tuleb toimetada kaupluses asuvasse taarakokkuostu või automaati. Pandimärgita pakendid tuleb toimetada vastavasse konteinerisse (vastavalt segapakendi või klaaspakendi konteinerisse) · 110 kg klaastaarast saab valmistada üle 200 uue klaaspakendi Ohtlikud jäätmed · ...on jäätmed, mis võivad kahjustada inimese tervist ja vara või ümbritsevat keskkonda · Nende hulka kuuluvad näiteks: kodukeemia,
Plastikklaas: Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida. Sobimatud: kilekotid, salatikarbid, shampoonipudelid, õlipudelid, jogurtitopsid, kammid, ohtlike jäätmete taara, mänguasjad ... Metall: Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid ja muu puhas metalltaara. Sobimatud: aerosoolpakendid, värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara. Klaas: Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja pudelid. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms. Orgaanika: Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms.
prügilas peab olema võimalus prügi sortida ja ohtlikke jäätmeid eraldada Prügilas võib olla ka 1) kompostimine 2) ehitusprahi käitlemine 3) jäätmete ajutine ladustamine 4) jäätmematerjali jagamine tasuta/müümine Prügila väljanägemine: 1. olmehoone (riietusruum, wc jne) 2. töökoda, garaaz 3. labor (võib-olla?) 4. tarastatud territoorium 5. prügikoormate kaalumine ja registreerimine Prügilasse ei tohi viia: · orgaanilisi jäätmeid · pakendid · paber, pakkematerjal · paber, puit, plast · metall, klaas, tekstiil · ehitus- ja lammutuspraht · ohtlikud jäätmed · autokumme · loomakorjused · vedeljäätmed Reostuse levik prügilas- prügilagaas, lendpraht, nõrgvesi (lihtsamad: kajakam, hais, müra, tolm) Lindudega võitlemine prügilas- panna prügilale võrk peale, häirivad kujutised (hääl+väljanägemine) Närilistega võitlemine prügilas- mürgitamine
on nende ohtlikus. Ohtlikud jäätmed reostavad õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. 3 2. Kuidas jäätmeid peaks sorteerima Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Olmejäätmete sortimise nõude sätestab Jäätmeseadus. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Omavalitsusel tuleb otsustada, kas luua oma elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused jäätmete tekkekohas, näiteks kodus ja kontoris, või lubada kokku koguda küll segunenud jäätmeid, kuid need tuleb seejärel sortida vastavas jäätmekäitlusettevõttes. Parim variant oleks olmejäätmete sorteerimine juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa, sest see tagab
ÕMBLUSTÖÖSTUSE JÄÄTMED ja NENDE KÄITLEMINE. Koostas: JÄÄTMED . Peamised jäätmed, mis õmblustööstuses tekivad on erinevat sorti riide jupid, ribad jms. Samuti ka keemia, mida riiete töötlemiseks kasutatakse. Jäätmeteks saab tegelikult lugeda ka prügi, mille põhjustajaks on töötajad ise ; toidujäätmed, taara (kõiksugused pudelid), plastik karbi jms. Nagu igas teises tööstuses leidub ka õmblustööstuses ohtlike jäätmeid. (nt. igasugune tuleohtlik keemia vms). Ohtlike ja ka muude jäätmete kokku sattumise vältimiseks tulebki jäätmeid sorteerida. JÄÄTMETE KÄITLEMINE. · 1. Jäätmete käitlemine on kk. sõbralik tegu. Selle tulemusena saab materjale taas kasutada ja seeläbi säästetakse loodus ressursse. · 2.Inimeste kk. teadlikus ja vastav käitumine parandab otseselt elukk. : metsa alused on puhtad ja tervist ei kahjusta ohtlikud jäätmed. �
kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Aastast 2008 on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Jäätmete liigitamisega kaasnevad aga mitmed erinevat probleemid. Paljud pakendid ja muud jäätmed sisaldavad mitmesuguseid materiale, mistõttu on nende liigitamine raskendatud. Seetõttu on loodud ulatuslikumad sorteerimisliinid, mis aga nõuavad suuremaid investeeringuid ja nõnda suurendab see jäätmete ladustajatele suuremaid väljaminekuid. Sellest tuleneb ka jäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Probleemse asjaoluna võib vaadelda ka tarbijate vähest teadmatust jäätmete ladustamise võimaluste kohta
Prügiveokorraldus ehk kuidas saavad inimesed oma jäätmeid ära anda: o Kogumiskeskus- koht, kuhu saab tuua mis tahes teisest tooret o kokkuveopunkt- suurkonteinerid, nt kaubanduskeskuste juures, mitmete materjalide jaoks o kokkukandepunkt- elmurajoonides käimisulatuses olevad tavaliselt teisese toorme kontienerid o kokkukandekoht- koht, kuhu teatud ajal tohib jäätmeid tuua o ukse-eest vedu Jäätmete veoks kasuatatkse alljärgnevaid võimalusi: o konteiner o auto o autorong o laadimispaigad - kohad, kus jäätmed kokku veetakse ja siis seal laaditakse nad suurematesse jäätmete veoks ettenähtud masinatesse. o vedu rongide ja laevadega Lisaks võib jäätmeid transportida: o vaakum või suruõhuga jäätmete teisaldamine o hüdrotransport ehk transport veega Köögijäätmehunt on selline seade, mis lisatakse köögivalamule. Seade on võimeline purustama
Prügiveo homne päev Milline on prügiveo homne päev, on raske ennustada. Eesti prügiveokorralduse muutumine oleneb nii seadustest, keskkonnapoliitikast kui ka majandusoludest. Kulukamad tehnilised lahendused saavad tõenäoliselt teoks siis, kui hakatakse ellu viima riigi ja omavalitsuste jäätmekavasid, tingimusi seab ka Jäätmeseadus. Turumajandus keskonna hüvanguks tehtavat ei stimuleeri, vaja on kohalike omavalitsust aktiivset sekkumist. Omavalitsus saab korraldada prügivedu rakendades jagada oma territooriumi prügiveopoorkondadeks, kus prügi ja kasusjäätmeid vedav firma laitakse avaliku väljapakkumise korras. Kui rakendatakse reaalkoormatist, so prügiveomaksu, pandaks prügikast lõpuks ka iga kinnistu juurde. Jäätmete sortimise soodustamiseks peaks diferentseerima äraveo maksumuse: kasusjäätmevedu peaks olema odavam kui prügilasse vedu. On ette näha, et omavalitsused hakkavad jäätme- tekitajailt ja veofirmadelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
