18) Kontrollida temperatuuri-kui see on juba 80-90 0 C, siis vähendada küttevõimsust 19) Jahutada segu toatemperatuurini 20) Enne eemaldada magnetsegaja pulk 21) Filtreerida saadud segu 22) Pesta segu minimaalse koguse (1-2 ml) külma etanooli vee seguga 23) Kasutada võib sama klasfiltrit, mida kasutati eelmises flitreerimses-vaja tarvis etanooliga üle loputada 24) Saadud produkt panna õhu kätte Petri tassile kuivama 25) Teha TLC 26) Arvutada saagis Tekkinud probleemid eksperimendi kkõigus: 1) Lisama pidi minimaalse koguse kuuma etanooli-vee segu-mina lisasin seda segu liiga palju ning see oli esimene kord külm ka. 2) Rotaataurutiga sai küll sai vesi ja etanool eraldatud, kuid teiskordsel üritusel uuesti ümberkristallida ei õnnestunud 3) Ei aidanud ka tunnusaine lisamine-ka peale nädal aega seismist polnud midagi tekkinud 4) Ilmselt esimese ümberkristallimise käigus ma lihtsalt lahustasin aine liiga ära. Nii et
kandjaks ei ole mitte ühiskond, vaid sellise tegevuse läbiviija või ka tarbija (saastajamaksab printsiip) 2) potents olulise kkmõjuga tegevuse läbiviija teeb seda omal vabal tahtel ning allutab vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse. KKõigus avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kkpoliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik (rajaleidja avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele), eriline roll (loodus)teadusel, ettevaatusprintsiip (teaduslik ebakindlus VS õiguslik kindlus). Kkõigus asub inimese ja looduse vahepeal
Direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele. Kk.alaseid direktiive võib jagada toote- ja kvaliteedidirektiivideks. On selge, et nende direktiivide eri tüüpide puhul on täheldatavad ka üsna olulised erinevused otsemõju osas. 13. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Rahvusvahelisel kkõigusel 2 arenguetappi: 1. Klassikaline positivistlik rahvusvaheline keskkonnaõigus Esimeselt teise üleminekut seostati 1972. a. Stockhomis toimunud kkkonverentsiga I arenguetappi iseloomustavad põhitunnused: Kkõigus on suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele Inimkeskne lähenemine. Kk lülitamine õiguslikku regulatsiooni sfääri toimus üksnes juhul, kui tegemist oli olulise kahju tekkimise võimalusega inimeste elule- tervisele või majanduslikele huvidele. Oluliseks probleemiks loodusvarade, veeressursside jagamine riikide vahel 2. nn. Moodne keskkonnaõigus II arenguetappi iseloomustavad põhitunnused: Kaitsta kk kui väärtust iseenesest