Nimi Jaan Tõnisson Päritolu Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Haridus Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930
ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (18901976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (19111939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (19181934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga
22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees
.......................................................................... 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast
........lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane
Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni.
1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud
1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga.
Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. Hermanni
Just venestamise ajal kasvasid üles 20. sajandi alguse tähtsamad ühiskonna- ja poliitikategelased, kellest nii mõnestki sai tähtis isik hiljem tekkinud vabariigis. Rahvuslik liikumine sai uuesti hoo sisse kui 1896. aastal lahkus "Postimehe" toimetaja kohalt Hermann. Kuna kohalikud rahvusliku liikumise eestvedajad kartsid, et ajaleht võib minna ükskõiksete ringkondade kätte, ostsid nad selle ära ja kutsusid toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941?). Tõnisson oli õpinguaastatel Tartus olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi president ja teinud ka kaastööd "Postimehele". Ta suundus vahepeal Venemaale ametniku tööd tegema, kuid nüüd oli ta tagasi, et võidelda rahvusliku liikumise eesotsas. Ta sattus kiirelt sõnavahetusse venestuse pooldaja Ado Grenzsteiniga. Viimane oli sunnitud varsti Venemaale pagema. Kiirelt suutis ta muutuda ebapopulaarseks ka baltisaksa aadlite hulgas. Tõnissoni pooldajaid hakati
oli pärast C.R. Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht. 1888 loobus rahvuslikust suunas ja hakkas õigustama venestamist, on kabi. Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia (matt, lipp, kuningas jne) Mihkel Martna (1860-1934) eesti poliitik ja ajakirjanik. Teda peetakses Eesti sotsiaaldemokraatia isaks. Noorena oli aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, tegi kaastööd ajalehtele ,,Eesti Postimees" ja ,,Sakala" ning kogus rahvaluulet. Villem Reiman (1861-1917) eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. saj lõpus ja 20. saj alguses. 1883. a oli Reiman üks EÜS-i asutajaliikmeid, 1886 sai temast seltsi esimees. Venestusaja haripunktil suutis ta rahvuslikule liikumisele elu sisse puhuda. Jaan Tõnisson (1868-1941) eesti poliitik, riigitegelane, õigusteadlane, korduvalt EV riigivanem. 1891-1892 EÜS-i esimees, 1892 astus ka EKS-i ning hakkas kuuluma K.A. Hermanni toimetatud ajalehe ,,Postimees" toimetusse
lubamatu piiril balansseerides asuda õhutama motet, et ka väike rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Tema eestvõttel rajati 1902. a esimene eestlaste krediidiasutus Eesti Laenu ja Hoiuühisus. Tartest lähtuvat uue lootuse puhangut on hakatud nimetama "Tartu renessansiks". Selle säravaimaks ilminguks oli Tõnissoni ajakirjanduslik duell Grenzsteiniga väikerahvaste saatuse küsimuses, kus Tõnisson väikerahvaste eluõigust kaitses ja Grenzstein seda mõttetuseks pidas. Grenzstein, tundes, et hakkab alla jääma, üritas salakaebuste abil Tõnissoni ja tema lehte kõrvaldada, kuid see ei õnnestunud. 1901.a andis G alla. Pats ja pragmaatiline suund Kui Tõnisson rõhutas rahvuse kultuurilist edenemist, siis Tallinnas kujunenud ringkond, mis koondus 1901.a asutatud päevalehe "Teataja" umber, hakkas üha kõvamalt kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest
pooldaja. suhtumine sakslastesse: pigem halvasti, ta rõhutas Eesti keele õppimist ,,Meie maal" kuid otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni
(pseudo)mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel, tantsudel ja lavaefektidel. Ühiskondlik tõus. 1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus. Seisuseühiskond oli nagunii juba lagunemas, rahvuslus oli saanud üldiseks ja rahva mentaliteet teisenenud. Esile tulid eesti haritlaste uus põlvkond, kes ei piilunud sakslaste või venelaste poole, vaid oli truu oma rahvusele. Kael August Hermann, Jaan Tõnisson, Villem Reiman jt rajasid Tartusse aja nõuetele vastava päevalehe,,Postimehe",võtsid enda kätte juhtohjad kohalikes seltsides, pankades ja lõpuks linnavalitsuses ning pääsesid sedakaudu ka reaalse võimu juurde. Ilmus ka mitmesuguse suunitlusega ajakirju (esimene eestikeelne ajakiri ,,Meelelahutaja" oli asutatud 1878.aastal). See põlvkond, mille juhiks tõusis Jaan Tõnissonsügavalt haritud, rangete kõlbeliste
.." laulumäng "Preciosa" 1887 4. august Lilli Suburgi 1883 7. detsember Hugo Treffneri toimetamisel hakkab ilmuma erakooli asutamine naisteajakiri "Linda" 1884 23. mai Otepää kirikus õnnistatakse sisse Eesti Üliõpilaste 1888 ülemaalise rahvaluule Seltsi sini must valge lipp suurkogumise algus: Jakob Hurt avaldab üleskutse "Paar 1886 1. jaanuar "Perno Postimees" palvid Eesti ärksamatele hakkab uue omaniku K.A.Hermanni poegadele ja tütardele" toimetamisel ilmuma Tartus uue nimetusega "Postimees" (ilmub tänaseni) 1888 Tallinnas avatakse hoburaudtee ehk konka 1889 venestusreformide algus Tartu Ülikoolis
Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad Postimees-Jaan Tõnisson, Sakala-Jakobson 13.Kes rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis? Jaan Tõnisson 14.Miks lõhenes rahvaasemike koosolek? Koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. 15.Millised olid rahvaasemike koosoleku nn aulakoosoleku korraldanute nõudmised? tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ja luau demokraatlik vabariik, 16.Millised olid rahvaasemike koosoleku mõõdukama osa nõudmised?
Nüüdse nime Vana Anatoomikum sai hoone 1888. aastal seoses nn uue anatoomikumi valmimisega. Vanas anatoomikumis on olnud tegevad paljud kuulsad arstid-teadlased. Siin on töötanud 19. sajandi esimese veerandi üks suurimaid anatoome Karl Burdach, kes pööras erilist tähelepanu peaaju morfoloogiale ning onto- ja fülogeneesi uurimisele, ning samuti Karl Kupffer, keda peetakse võrdleva embrüoloogia rajajaks. Samuti tegutses siin anatoomiaprofessor August Rauber, kes koostas 1886. aastal ülemaailmselt tunnustatud anatoomiaõpiku, millest on avaldatud 20 kordustrükki (viimane kaasajastatult 1987 Saksamaal). Samas hoones on töötanud ka 19. sajandi keskpaiga üks tuntumaid füsiolooge Friedrich Bidder, kelle teaduslikud tööd käsitlesid peamiselt närvisüsteemi füsioloogiat ja histoloogiat ning puudutasid ka toitumisfüsioloogiat. Arstiteaduskonna käsutuses kuni 1999. aastani olnud hoone jäi 20. sajandi lõpuks kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele
Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud noorelt õpetajatööga, teenis ta raha edasiõppimiseks. Saksamaalt tõi K.A. Herm
Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini Eesti Vabariigi suursaatkonnas Berliinis. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna Metsakalmistule. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise
Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinnasse kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted. Raudteede ehitamine soodustas ja põllumajanduse arengut. 19.Poliitiliste erakondade kujunemise algus. Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimejaks sai 1896. aastal Jaan Tõnisson(1868-?1942). Ajal, mil eestlastkõrgem seltskond suhtles omavahel saksa või vene keeles, kõnelesid Tõnisson ja tema mõttekaaslased eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks ajaleheks 1901. aastal ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874-1956). Teataja pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Kummagi ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnastumise algust. Sajandivahetusel hakkasid Eestis levima sotsiaaldemokraatlikud ideed. Saavutanud algul
POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.
hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud.Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm" Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1883
· 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass · 1939 Rannu valla aukodanik · 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal. Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda. Isiklikku Kaarel Eenpalu töölaud ägas paberikoorma all. Puhkuse ajal pidi ta ennast Haapsalus tohterdama. Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu. Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923). Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941
1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai
peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse vajalikkusest ning 1865 tegi laulu ja mänguseltsi Vanemuine ja 1870 eesti põllumeeste selts
53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja hilisem eugeenika instituudi juhataja (1939) Hans Madissoon (luges ülikoolis al 1928. a eugeenikat) ning antropoloog ja zooloog Juhan Aul. (Kalling, ,,Karskustöö...") Seltsi liikmete nimekiri pole veebis kahjuks saadaval ja nii ei oska ma öelda, kui palju oli seltsi ametlike liikmete seas tolle aja tuntud poliitika- ja kultuuritegelasi. Mõned nimed on siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel. Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala. (Wikipedia) Koduloo ja suguvõsauurija Kalle Kesküla andmetel kuulus seltsi Tallinna osakonda (asukoht Pikk 6-1) koguni oma poolsada prominentset isikut, teiste seas nt admiral Johan Pitka,
-Venestuse eesvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe ''Valgus'' 1880.a. lõpul asus venestust toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein, nüüd pidas ta kõige tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. -Tema ajaleht ''Olevik'' püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. -Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel -Tartus ilmuv ''Postimees'', mis 1891.aastal muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. -Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883.a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel.
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda _____ aastat. Baltimaade al
oli nüüd kergem toorainega varustada. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna metallitööstuseettevõtted. Raudtee soodustas põllumajanduse arendut, võimaldas värskete asjade turustamist suurtesse linnadesse. Raudteevõrk aitas kaasa erinevate Eesti maanurkade ühendamisele. Mitmed Eesti väikelinnad(Jõgeva, Elva jt) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Erakondade kujunemine 1896. aastal sai Jaan Tõnisson Tartu ajalehe, Postimehe, toimetajaks. Nad kaitsesid rahvuslikke vaateis. Oluliseim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid eesti keelt demostratiivselt. 1901. aastal hakkas ilmuma ajaleht Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874- 1956). Oluliseimaks peeti rahvusliku olukorra parandamist. Sealt algas Eesti erakonnastumise algus. Sajandivahetusel levisid sotsiaaldemokraatlikud ideed. Muutus arvestatavaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
