Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ivan Turgenev "Mumuu" kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koera, tatjana, mumuu, kutsika, moskva, hoov, arutas, vist, pulmad, käsk, tare, kambrisse, joodik, pesija, hommikul, pulmade, tuppa, kutsikas, möödus, saata, tellis, sõi, hüppas, naabrid, lesk, kurttumm, kojamees, harjus, elamise, mööbli, tohter, koguni, sadulsepp, kingsepp, kange, teeks, virk, peenem, abielluda, imeline, soovitab, tapaksPUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite mõis 150 miili Moskvast loode poole. Interjöör, veranda, aed. Aias on kohad istumiseks ja võrkkiik. Esimese vaatuse jaoks on ette nähtud üks lavakujundus. Perekondlik õhtusöök hakkab lõpule jõudma. Laua ääres on: Aleksander Bakunin (65) ja tema naine Varvara (42), nende tütred Ljubov (22), Varenka (21), Tatjana (18) ja Aleksandra (17); miss Chamberlain, noor inglannast guverness ja parun Renne (36), mundris ratsaväeohvitser. Teenijad (pärisorjad), eelkõige ülemteener Semjon, teenendavad laudkonda vastavalt vajadusele. Ingliskeelset dialoogi kõneldakse vene aktsendiga, v.a. miss Chamberlain. Tempo on elav. Aleksander Bakunin valitseb mõõduka despotismi vaimus, aga perekondlik atmosfäär on valdavalt demokraatlik. ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Punkri juures käis ka pikalt kadunud olnud Reku, kes tahtis taas tubakat. Ta liikus nagu koer ning oskas maamiinidest hoiduda. Ta teadis, et Ilme on haige ilma, et seda talle öeldud oleks. Oskar palus tal Taavi üles otsida. Kaheksas peatükk Taavi, Piibu Eedi ja Leonard varjasid end rabas. Öösiti oli Eedil ja Leonardil tunne, et keegi jälgib neid ning koer ulub läheduses. Taavi arvas, et see on nende närvide põhjustatud arvamine. Ühel ööl kuulis ta samuti koera ulgumist. Peagi ilmus ta ette Reku, kes rääkis Ilme olukorrast. Kuid nii äkki kui Reku oli ilmunud nii kiiresti ta ka kadus. Hommikul hakati Taavi kodutalu poole liikuma. Peagi nägid nad taas Rekut, kes nad miinidest mööda juhtis. Taavile öeldi kohe, et ta naine on korsus (punkris). Ilme rääkis talle nende poja olukorrast ning tütre saatusest. Taavi pidi langetama raske otsuse, kas päästa poeg või paljude kaaslaste elud, keda ta võib ülekuulamistel reeta. Üheksas peatükk
Punkri juures käis ka pikalt kadunud olnud Reku, kes tahtis taas tubakat. Ta liikus nagu koer ning oskas maamiinidest hoiduda. Ta teadis, et Ilme on haige ilma, et seda talle öeldud oleks. Oskar palus tal Taavi üles otsida. Kaheksas peatükk Taavi, Piibu Eedi ja Leonard varjasid end rabas. Öösiti oli Eedil ja Leonardil tunne, et keegi jälgib neid ning koer ulub läheduses. Taavi arvas, et see on nende närvide põhjustatud arvamine. Ühel ööl kuulis ta samuti koera ulgumist. Peagi ilmus ta ette Reku, kes rääkis Ilme olukorrast. Kuid nii äkki kui Reku oli ilmunud nii kiiresti ta ka kadus. Hommikul hakati Taavi kodutalu poole liikuma. Peagi nägid nad taas Rekut, kes nad miinidest mööda juhtis. Taavile öeldi kohe, et ta naine on korsus (punkris). Ilme rääkis talle nende poja olukorrast ning tütre saatusest. Taavi pidi langetama raske otsuse, kas päästa poeg või paljude kaaslaste elud, keda ta võib ülekuulamistel reeta. Üheksas peatükk
Kodus sai andres teada, et seda tegi karjapoiss Mart. Teisel korral tammi lõhkudes jäi Mart Pearule vahele. Paeru hakkas poissi taga ajama, kuid see oli soisel maal jooksmises osavam, samuti oli tal abiks koer, kes naabrit jalast pures. Pearul ei jäänud muud üle kui hakata tammi parandama ja seda valvata. Mardi õnnestus veel kolmandat kordagi tamm ära lõhkuda, kuid nii,et Pearu seda tähele ei pannud. XV Pearu harjutas laskmist. Järgmine kord, kui Mart, keda nüüd Matuks kutsuti, oma koera Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita
Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
"Nooh" venitas Pythagoros, "Räägi!" "Eee" kõhkles Kümnendik "Pole midagi uut, Cosinused on justkui tina tuhka kadunud, Archimedesest rääkimata" "Mis!" käratas Pythagoros, "Kui sa mulle kohe paremaid uudiseid ei too, teen sinuga Ruutjuure, said aru, või isegi korrutan su hoopis nulliga läbi, selge!" Ta ei jõudnudki lauset veel lõpetada, kui Kümnendik juba kadunud oli. "See ei tähenda head" pomises Pythagoros "Sel vanal kavalpeal, Archimedesel on midagi plaanis..." Nii ta seal arutas omaette, kohendades aegajalt oma uhkeid pükse. Oma mõtete keskel ei kuulnud ta vaikset põrinat, mis kostus kõrgustest. "Haahh, ma ju ütlesin, et see asi töötab!!!!" plaksutas Leonardo da Vinci lapselikult käsi "Mis ma ütlesin" kordas ta, patsutas seejärel kavalalt silma pilgutades Archimedese õlale. Mona Lisa, kes samuti õhulaevas kaasas oli, vaatas oma mõtlike silmadega Leonardole otsa ja naeratas.... Kui tihane tahtis rähniks saada
suurvesi oli ära jooksnud - hiljem kodus tuli välja, et karja-Mart oli see, kes tammi lõhkus, sest tal hakkas loomadest kahju, ka uue tammi lõhkus poiss ära, jäädes küll Pearule vahele, kuid pääsedes tänu koerale ja teibale - Pearu ehitas taaskord uue tammi, kuid selle eluiga jäi lühemaks kui 2 esimese oma, Mart suutis selle taas parajal hetkel lõhkuda, Pearu ähvardas karjast tappa, kuid teda kätte ei saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel
Kas mu käsku pole veel täidetud?» «On küll. Nagu Teie Ekstsellents võib näha, on hobune suure värava all täiesti sõiduvalmis.» «Tubli, tehke siis, mis ma ütlesin.» «Tohoo!» lausus peremees endamisi. «Kas ta pelgab seda poisikest?» Tundmatu käskiv pilk katkestas peremehe mõtted. Ta kummardas alandlikult ja läks välja. «See veidrik ei tohi näha mileedit,» jätkas tundmatu. «Ta peab iga hetk siia jõudma; ta ongi juba hiljaks jäänud. Tõepoolest on vist parem, kui istun sadulasse ja ratsutan talle vastu ... Kui ma ainult teaksin, mida sisaldab härra de TrevilleMle saadetud kiri!» Ja endamisi pomisedes sammus tundmatu köögi poole. Vahepeal läks peremees, kes ei kahelnud, et noormehe 17 sealolek võõra tema kõrtsist minema peletas, naise juurde ja nägi, et d'Artagnan on meelemärkusele tulnud. Peremees püüdis noormehele selgeks teha, et ta võib politsei
Ta oli näinud teda rumpa astuvat
ja siis teda äkitselt kaduvat. Kohkunult silmitses ta teravamalt seda kohta ja kuulutas ta oma
nägemist ka teistele, kes ligemal töötasid. Ehmatusega kuuldi ja üteldi see lugu edasi ja
korraga vaatasid kõik jõe poole. Aus härra kostis üks kel kõige rohkem julgust oli
Mõne aja pärast oli kuulda kaarikut lähenemas. Tulid mustlased. Mustlaste kaarik aeti hiljem järve. Sepa naine tahtis, et Sepp kuke ära tapaks. Seda Sepp ka tegi, kuid kui pea oli kirvega otsast löödud siis lendas keha ise minema ja keegi ei leidnudki seda üles. Tavaliselt magas lell ka kaua, kuid sel hommikul oli ta eriti vara üleval. Ta vahtis üle järve kõrkjaisse ja vedas püssi endaga kaasa. Lapsed käisid tal järel. Ta lasi lõpuks maha suure kollase koera. Talle tehti pakkumine, et ta selle päeva jooksul ühe varese maha laseks ning seda ta siis prooviski teha. Aga iga kord, kui ta juba laskmas oli siis midagi juhtus. Näiteks üks kord, kui tal oli väga hea võimalus varem maha lasta, siis väike Laka-Leena Juku karjus, et nüüd lell laseb! Kui tädi Liisa Illimari koju viis, siis nägi Illimar oma ema taas voodis. Ta ema oli kahvatu ja Illimari arust kuidagi kõhnaks jäänud. Siis märkas Illimari ema teda ning ütles, et Illimar oma
Ta ei saanud sellest aru kuidas selline asi võimalik on. Krõõt nuttis üldse väga tihti. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt ja Andres olid sellega nõus. XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi Matu, et kraavil on tamm ees. Mees läks kohe asja uurima ja nägigi et tammid olid ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega. A läks koju kirve järgi- P-l oli aga hirm juba nahas et mis nüüd siis juhtuma hakkab, kutsus oma sulase igaks juhuks sinna
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö SR139 Gerly Dementjev HITLERI SEKRETÄR Traudi Junge koosöös Melissa Mülleriga Referaat Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 Sisukord 1. LAPSEPÕLV JA NOORUS SAKSAMAAL 2. ADOLF HITLERI JUURES OLDUD AEG (üles tähendatud 1947) 2.1. Hundikoopas 2.2. Esimesed muljed Berghofist 3. MÄRKUSI 4. SÜÜ TUNNETAMISE KRONOLOOGIA (üles tähendatud aastal 2011) Sissejuhatus 22-aastane büroosekretär Traudl Junge unistas tantsijakarjäärist, kui talle avanes hvatlev võimalus Adolf Hitleri sekretärina tööle asuda Saksa Riigikantseleis. 1942.aastast füüreri surmani oli T.Junge tema kõrval,stenografeerides tema kõnesid ja kirju. Tänapäeval teatakse A.Hitlerit kui suurusehullustust põdenud diktaatorit, füürerit, kes kutsus esile 20.sajandi suurima inimkatastroofi. 1942
tema isegi. Möku. Hindab Krõõta. Andrese meelest on Pearu imelik mees kiusleb, jonnib, ent siis teeb jälle, nagu poleks nende vahel midagi juhtunud. Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6. Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras, ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu
paberit ja pliiatsit osta, siis tulgu temalt küsima, mitte varastagu. XVI Ühel päeval tuli härra Maurus poiste ette kõnega, millest nad alguses ei oleks välja teinud, aga kui ta seda hiljem ka söögi lauas kordas ja seda ainult eestikeeles, siis hakkasid poisid nende sõnade peale mõtlema. Nimelt oli surnud Köler ja härra Maurus kutsus kõiki kel eesti verd sees kirikusse, kuid kohale ilmusid ainult need, kellele oli kindel käsk antud. Indrekut valdas kirikus imelik tunne nagu ta oleks tahtnud nutta, kuid ta hoidis seda tagasi, hiljem nähes, et härra Maurus ja härra Ollino olid ka paar pisarat valanud, siis ta kahetses et oli end tagasi hoidnud. Hiljem küsis ka Ramilda Indreku käest, et kas ta oli nutnud, sellele eitava vastuse saades ütles Ramilda, et ta ka ei nutnud kuigi püüdis. Neid katkestas tädi, kes ajas Ramilda sealt minema, kuid Ramilda jäi tädi edasi tüütama oma taeva ja põrgu küsimustega
tähtsatest asjadest, Timusk oli tark mees, see pani Indrekut tundma end lollina, kuid noormees imestas ja mõtiskles selle üle et kuidas nii targal mehel on nii vilets väike tuba ja katkised ja vanad riided - Timust uurib Indrekult kas too usub jumalat, Indrek väidab, et vist/arvab, et usub, Maurus kuuleb seda, on segaduses poisi vastusest, nõuab talt aru, peab seda lugupidamatuks oma pere ees, kui kogu Indreku pere usub kindlasti, aga Indrek usub vist - Indrek tundis häbi, viis Timuskile direktori käsul temalt saadud raamatud tagasi, nüüd tundis end ka tema ees süüdlasena, kuid mitte kauaks, sest Timusk lahkub peagi VIII - pärast Timuski lahkumist tuli 2 uut õppejõudu, venelane Slopašev, keda hakati kutsuma Mesikäpaks ja poolakas Voitinski - neist said lahutamatud sõbrad, vestlesid õhtuti Slopaševi toas, Voitinski lõi laulu lahti, sattus
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki noorem t
Krõõt nuttis üldse väga tihti-loomi söötes, lüpstes, last kiigutades, söögilauas jne. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt oli sellega nõus ja rõõmus noorte üle, hiljem kui nad sellest Andresele rääkisid 5 oli mees ka poolt ja lubas neile korralikud pulmad pidada ja aidata korraldada. Õhtul olid noored väga rõõmsad ja rääkisid terve öö juttu. XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks sest neil endil polnud veel loomi ega ka täpsemaid plaane tehtud. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi uus karjapoiss, et lepikualune on solinal vett täis ja teatas sellest Andresele
Krõõt nuttis üldse väga tihti-loomi söötes, lüpstes, last kiigutades, söögilauas jne. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt oli sellega nõus ja rõõmus noorte üle, hiljem kui nad sellest Andresele rääkisid oli mees ka poolt ja lubas neile korralikud pulmad pidada ja aidata korraldada. Õhtul olid noored väga rõõmsad ja rääkisid terve öö juttu. XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks sest neil endil polnud veel loomi ega ka täpsemaid plaane tehtud. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi uus karjapoiss, et lepikualune on solinal vett täis ja teatas sellest Andresele
lõppu kust viis keerdtrepp alla otse söögisaali. Seal oli 2 väikest kaetud lauda neljale. Saalis inimesed tervitasid meest. Mehe lauanaabriks oli noor daam leinariietes punaka jumega, mustade juustega ja pikkade ripsmetega. Mees vaatas ka teisi inimesi kes laudades istusid. Nüüd serveeris Bobby kohmakalt neile toitu, nad täitsid ka joogiklaasid. Teisest lauast kuulis mees kuidas üks noormees oli vaadanud oma kella ja öelnud et kell on vaevalt üksteist ja et ta kell on vist seisma jäänud. Nüüd alustas orkester mängu ja Bobby serveeris suppi. Supp oli nagu mingi hall vedelik ja maitsetu. Mees märkas ka et Bobby sõrmeküüned olid mustad. Teisest lauast nõudis aga proua Randall supi kõrvale ka veini Bobbylt. Mehel tekkis nüüd huvi kõrvallaua vastu. Teises lauas istusid proua ja härra Randall. Nad tulid mehe lauda ja härra Randall ehk Rolf ja proua Randalli nimi oli tegelikult Erna aga ta palus sõpradel kutsuda ennast Totoks
püüdis! Kõik läksid pidusöögile suurde saali, kus pärast söömingut professor Dumbledore teatavaks tegi, et erapooletu otsustaja on tulepeeker, kuhu kandidaat peab sisse panema oma nime ja kooliga paberi. Selleks, et keegi noorematest kui 17 ei saaks oma nime peekrisse panna, tõmmatakse ümber peekri vanusejoon. Õhtul käisid Harry, Ron ja Hermione Hagridil külas, kes elas Keelatud Metsa serval, väikses onnikeses oma koera Kihvaga. Nad naljatlesid ja püüdsid ära arvata, kes valitakse Sigatüüka eestvõitlejaks. Hingedepäeva pidusöök näis kestvat palju kauem, kui tavaliselt, aga lõpuks sai ka see läbi. Dumbeldore tõusis püsti ja teatas, et peeker vajab veel minuti, et siis teadustada eestvõitlejad. Peale seda, kui nimi on öeldud, peab see isik minema saali taha, väikesesse ruumi, kus ta saab esimese ülesande juhtnöörid. Kõik saalis olid vaiksed, kuulata polnud midagi. Äkitselt muutusid leegid
(1868) jpt. -- kõik kasutavad folkloorseid naljamotiive ja on teisalt omalt poolt võimendanud vastavat folkloorset traditsiooni. Mitme viimase sajandi jooksul on ka paljude rahvaste ajalehed ja -kirjad ning kalendrid avaldanud oma sabades tohutu hulga mitmesuguseid lühinalju, mille autorsus / folkloorsus on tänini välja selgitamata. Naljand eristub samuti folkloorsest naljast, mis pole jutu-, vaid laulu-, ütluse- või keerdküsimuse- vormiline. Vist iga rahva folkloor on tootnud hulgaliselt nn. lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas
Pärast heinetegu tuligi Munan koos Bard Peeripojaga külla. Järgmisel päeval andis Munan Lauritsale Erlendi kirja, kus oli kirjas, et Laurits võib ise kehtestada ükskõik millised tingimused, kui ainult Laurits lubab Kristiinal tulla Erlendile naiseks. Laurits luges kirja läbi ega muutnud oma arvamust. Siis rääkisid kolm meest pikalt omavahel ja lõpuks andis Laurits vastumeelselt oma loa tingimusel, et tema maksab pulmade eest. Lihavõtete ajal peeti ära Simoni pulmad, kus käis ka Kristiina oma perega. Ühel varakevadisel õhtul oli Ragnfridil asja Gunhildi poole, kes karusnahkrõivaid õmbles ning kuna kõigil meestel talus oli kiire, sai Kristiina loa ise minna. Kui Kristiina oli juba kodust kaugemale jõudis, hüppas ratsu järsult kõrvale ja ajas end püsti. Teeservas lamas keegi. Kristiinale meenus juhtunu Benteiniga ning ta pisut lõi kartma. Siis ta aga nägi, et see kägaras mees oli vend Edvin
Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korra
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral pa
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei te
,,Pöialpoiss" ohvitser koos oma ustava sõbra ja kaitsja koeraga läheb mõisa öömajale ning tutvub seal peretütrega. Öösel läheb ta oma tuppa, et magama jääda, aga kuuleb samme, hiljem on keegi aga ukse taga ja katsub ukselinki, sellest kõigest kohkub ka koer. Ukse avab aga väike lilliput, kes teritab pidevalt pussnuga ning sammub lähemale, lähenedes mehe kõrile on ohvitser hirmust tardunud ning koer, kes on ta ainus kaitsja sööb lilliputi ära. Aga liliput lõikab end koera kõhust välja ning järgmisel päeval kui ohvitser peretütre tuppa läheb, näeb ta et neiu on oma voodis pikali ja kõik kohad on verd täis. ,,Matus" kirjanik, kes suri ja tuldi tema matustele. Nii eluajal kui ka nüüd teda ei tuntud ning inimesed, kes ta matusele tulid ei teadnud temast põhimõtteliselt mitte midagi ja samas pidid teda hea sõnaga meenutama ja ta teosed ülistama. Kirjaniku oleks ära päästnud süütu neitsi suudlus, aga kuna sellist
Peale kõrva ronimist sai temast nii ilus mees. Läks kohale. Keegi ei saanud nii kõrgele hüpata. Proovis Ivan. Esimene ja teine kord jäi hüpe madalaks. Kolmas kord sai suudluse kätte ja tsaari tütar tegi talle laubale pitsati märgi. Ivan läks lagedale väljale ja muutus samaks. Läks koju. Vennad rääkisid juhtunust,ei uskunud et see oli Ivan. Tsaar tegi peo. Tütar avastas et too õige on iVan, pitsat helendas. Ivan läks lagedale väljale, sai temast jälle ilus mees. Pulmad ja pidu. HANED-LUIGED. Elasid kord mees ja naine. Neil oli tütar ja väike poeg. Ükskord läksid nad kodunt ära ja palusid tütrel venna järgi vaadata. Kodust i tohi välja minna!Tütar unustas selle ja pani venna akna äärde rohu peale istuma, ise läks aga mängima. Tüdruk tuli tagasi, aga venda enam polnud. Jooksis lagedale väljale ja nägi viksamisi hanesid-luike. Meenus, et nemad varastavad väikseseid lapsi. Tüdruk jooksis neile järele. Jooksis ja nägi teel ahju
kirikut. Hanila kirik Hanila kiriku ehitamine pole kuigi ladusalt läinud. Mis päeval paika pandud, see öösel ära tassitud. Käidud siis Sõrves targa juures nõu küsimas. See õpetanud, et tuleb välja valida kolm musta härga, panna neile koorem järele ja saata omapead minema. Kuhu jäävad pidama, sinna tuleb hakata ehitama. Mõned verstad enne Virtsut jäänudki härjad väikesel künkal seisma. Seal hakatudki ehitama ja töö edenenud ka paremini. Ehitustööde ajal antud vali käsk noor neiu kiriku seina sisse müürida. Selle täidesaatjad aga otsustanud inimese päästa ja müürinud seina sisse hane. Sellest peale hakatud maakohta kutsuma Hanilaks. Karuse kirik Kui vanal hallil ajal asuti Karuse kirikut ehitama, ei läinud töö kuidagi korda. Mis päeval valmis ehitati, kisti öösel maha.
joosta, mt kinnitas alati vastu, et tema ei armasta, kuid vastuseks sai siiski, et kaaslane ei saa ilma temata, samas oli neil kehaline lähedus, kuid mt eelistas siiski olla päris üksi ja teha seda mida hing ihkab - üks osa sellest oli endale mõelda välja mõni võimatu armastus, tegelikult armastas üht inimest, keda oli kohanud oma unenäos - mt tahtis, et G ära läheks, kuid too keeldus, mt kinkis talle koera, et mehel temast lihtsam lahti lasta oleks, kuid ka sellest polnud abi, koer kiindus mt-sse väga, sest pidi ise alatihti koeraga aega veetma, G teda lüüa ei saanud, sest koer oleks talle muidu kallale tulnud, kuid lõi lõpuks siiski ja mt lõi vastu, samal päeval suri ka koer, kes endale orgi rindu hüppas 34. - mt meenutas õhtupoolikut, kui Jean-Pierre juures käis, oli imelik inimene, tegi Barbie-nukke
Enekeni jaoks. Nagu ta isa on ta hing tormiline ja seiklushimulik ning teda huvitab vaid homne tundmatus mitte minevik ega tulevik, seda ta mõtleb kõndides mööda hobukastanist ja tuntud metsase mis teda enam ei huvita. Koju jõudes on Neenu väga murelik ja hoolitsev kuid kui poeg räägib oma kavatsustest muutub ta veidike kurjemaks ja kurvemaks vaieldes, et kõik ta pojad erinevatesse ilmakaartesse viiakse ja, et Ekke peab jääma toeks talle ning silmarõõmuks. Ta arvab ka, et Ekkel vist ikka ei ole küllalt tahtejõudu, et kaugele jõuda. Ekke aga hakkab sammuma siis kui eit magama jääb a läheb korra ka Üüvede juurest läbi, et viimased sõnad Enekesele öelda kes vastab solidaarselt. Ekke aga jääb jälle vahele kuid võttes üles teemat selle mustlasest annab Toomas talle raha vaikimise jaoks ja lubaduše järgmine kord mättase lüüa. #7 Ekke Moor rändab sisemaa poole Ingelandist. Teeb natuke tööd siin seal kuid otsustas, et ei püsi kuskil liigselt kaua
annaabi.ee 
