Kõrgrenessansi arhitektuur. / .Itaalia arhitektuur 16.saj BRAMANTE · Esiteoseks väike kabel (TEMPIETTO) · ROOMA PEETRI KIRIK, mis lammutati ning Bramante plaanis selle ehitada tsentraalehitisena. Selle ehitamine jäi aga tema surma tõttu pooleli. MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse kolossaalorder. · Kuulsaim vil...
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugal...
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. · Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis eespool olevad objektid soojemateks ja tahaplaanile...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
17.10.2011 Renessanss Manerism 1 17.10.2011 Termin "renessanss" (rinascimento taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa või...
Kõrgrenessansi Arhitektuur Reio Arba K14 Kõrgrenessansi Arhitektuur Sai alguse 16. sajandil Ehitistele hakati ehitama kupleid Kõrgrenessansi keskuseks oli Rooma Eeskuju tuli antiikarhitektuurist Tuntumad arhitektid DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) Oli Itaalia arhitekt ja maalikuntsnik Väike kabel – Tempietto: Kahekorruseline ümarehitis, mida katab kuppel. Ehitist ümbritseb sammaskäik Hakkas kavandama ka Rooma Peetri Kirikut, mida ei jõutud lõpetada, kuna Bramente suri. Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane Jätkas Bramante tööd Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik ...
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski idea...
BAROKK 17. sajandi kunsti ajalooline ülevaade Kirikute ja paleede kaunistamine saavutas uue taseme, muutudes 17.sajandil eriti suurejooneliseks ja pilkupüüdvaks. Barokkskulptuur hoogne ja maagiline, dünaamiline, rahutu, palju kuhjatud skulptuure, ebasümmeetria, taotuslik valguse ja varjude kontrastid, ruumilised illusioonid ja efektid. Lagesid ja seinu hakkasid katma keerulised stseenid klassikalisest mütoloogiast ja Piiblist. Barokkstiili eesmärgiks on muljet avaldada. Seepärast pälvis barokk 17.sajandi võimukandjate heakskiidu. Guido Reni "Aurora" kujutab kaarikul jumal Apollonit taga ajamas Aurorat(koidujumalannat), kes toob maailmale päevavalguse. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaal kunstielu tagasihoidlik, alles sajandi lõpus puhkes kunstielu õitsele. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk. Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi aga alles 18.sajandi esimesel poolel, ...
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
1. Millal ja kus kujunes välja Barokk?16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; A...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandas...
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tu...
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
KUNSTIAJALUGU 10.Gooti arhitektuur. · 12. Saj. Lõpp 13. Saj. Algus 16. Saj. Algus · Tekkis Prantsusmaal. 1144. Aastal Saint- Denis' kloostri ümberehitusega. · Romaani stiili jätk · Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ristlillik, Gooti aken suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaa...
Barokk Pärisbarokk Taavi Aasmäe Heidi Margus Rõngu Keskkool 2010 Kes või mis on barokk? Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. 16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid vallutajad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi ...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitekt...
Itaalia Vararenessanss (arhitektuur, skluptuur, maal) Vararenessanss (15 saj.) Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.- 16.sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessanss tekkis Itaalia rikastes linnriikides, esmalt Firenzes ja levis sealt tasapisi edasi kogu Euroopasse. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Firezes elas tol ajal kuulus Medicite suguvõsa, kelle rohked tellimused kunstnikele lahedat äraelamist võimaldasid. Sellest on tulnud käibele ka tänapäeval kasutatavad terminid - metseen e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetaja ja metseenlus e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetamine. Maalikunst ja skulptuur Ilmnevad edusammud loodus ja ruumi kujutamisel, loomulike pooside ja inimeste tundeelu edasi...
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... ............................... 3 1 ROMAANI KUNST...................................................................................................... .......... 4 1.1 Arhitektuur.................................................................................... ...
Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja- Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, ...
Barokk Koostajad: Kadri Jürgenson ja Simo Sepp Ajalugu Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki stiil arenes välja Itaalias. Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus....
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
1. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Taassünd 19. Missugusel kujutava kunsti alal peetakse Michelangelot siiani aegade kõige paremaks 2. Kes oli reness. kunstnike lemmiktegelane? Taavet Kuidas see erineb rüütlite aukoodeksist? Tema kunstnikuks? Missugusi kuulsaid töid Sa veel tead? võit Koljati üle ponud rüütellik. Madalmaade renessanss 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssiajastut? 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus 20. Mille poolest erineb Madalmaade reness. kunst samaaegsest Itaalia kunstist? Hakati trecento eelrenessanss, 15. sajand quattrocento vararenessanss, 16. sajand avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike cinquecento - kõrgrenessanss ...
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väik...
Kunstiajaloo kontrolltöö(2) 1. Mille poolest erines renessanslik maalikunst Madalmaades Itaalia maalikunstile? Itaalilikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont pole Madalmaades. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma keskpunktiks ja kõigi asjade mõõdupuuks sel määral nagu Itaalias. 2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming? Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks....
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist ...
KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKU...
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
RENESSANSS *Mõiste renessanss tuleneb prantsuse sõnast renaissance 'taassünd', võeti kasutusele Itaalias 14. sajandil. *Hõlmab ajavahemikku 14.-16. sajand. *Nimeta ajastu olulisemaid kultuuri - ja teaduse saavutusi: Maalikunst- Leonardo Da Vinci "Mona Lisa" ja "Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal Arhitektuur- Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skupltuur- Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni Nümfid Kirjandus- 14.-15.saj kirjutised hakkasid rohkem väärtustama meelelist ilu, Boccacio Dekameron Teadus- nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites? Missa- hakati komponeerima missa ordanaariumiosi Motett-13.saj alguses oli kiriklik teos ja sajandi lõpus ku...
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus 18 elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skul...
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Fland...
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa,...
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
Lisa tabelisse pilte, mis iseloomustavad ajastutvõi kunstnikku kõige paremast küljest. Kirjuta tekstina põhitunnused ja olulisemad märksõnad. Enda lisatud tekst kirjuta värviliselt või kaldkirjas. Vajadusel suurenda tabelit. Täidetud tabel salvesta pdf formaadis. Skulptuur Ajastu Riik Inimene/kunstnik Kirjuta teose nimi, autor, tähtsus Arhitektuur/stiili tunnused Millises riigis Keda nimetatakse tekkis? humaanseks inimeseks? itaalia Isikut kelle suurim Mida tähendab väärtus on isiksuse vaba Renessanss Kirjuta ajaline periood sõna renessanss ja miks see ...
KUNSTIAJALUGU 5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 s...
Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? Linnad on läbi aegade olnud kultuuri ja kaubanduse edasikandjad. Varakeskajal ei omanud linnad suurt majanduslikku tähtsust, sest linnaelu hääbus tänu kaubanduse soikumisele ja barbarite vallutustele. Alates 10.-11. sajandist hakkas linnakultuuri osa taas kasvama eristudes maaühiskonnast. Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsi...
Barokkajastu kunst, mood,teadus ja kultuur Tekkis 16-17 sajandi vahetusel ja kestis 18 sajandi keskpaigani . Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust. Moe näide: Barokiajastut iseloomustab:...
Gooti kunst Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid...
KUNSTIAJALUGU 16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. Madalmaade kunst 15.saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea me...
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõu...
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, s...
Barokiajastu Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihää...
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai ...
KT Renessanss 15. Sajandil toimusid Itaalia kunstis suured muutused, millest sai alguse renessanss. Renessanss vastandub nagu uued kultuurid ikka, sellele eelnenud keskaja kultuurile. Suurim erinevus on renessanssile omane eneseteadvus. Renessanssiajastulõpiti uuesti tundma antiiki ning selle hiilgust taaselustama. Renessanssi kõige tugevam alus on siiski humanism - veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes kavandas Firenze toomkiriku kupli mis oli tolle aja kohta uudne ja julge ülesehitusega. Brunelleschi leiutis arhitektuuris oli tsentraalperspektiiv. Vararenessanssi arhitektuuri headeks näideteks on tol ajal püstitada ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
