Loodusnähtused Islandil Loovtöö Kaspar Saar 9. klass Orissaare Gümnaasium Sissejuhatus Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud, et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid. Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind. Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis. Island on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti. Vaatamata oma kaugele asukohale on Islandil elamiseks sobiv kliima tänu Golfi hoovusele. Pealinn Reykjavikis on augustis keskmine õhutemperatuur +13 kraadi ja jaanuaris -3 kraadi. 2008. aastal
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.
ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Loodus Geoloogiline ehitus Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19
– Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks
674% aastas(2012), praegu on sellega maailmas 141. kohal. 2.Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis ja lisa juurde ka kaart. a) keskmine rahvastiku tihedus 3,2 in/km² (2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Island b) rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikide ja Eestiga Kõige sarnasem naaberriik selle tunnuse alusel on Norra, kus ruutkilomeetril elab 16 inimest, Eestis on rahvastiku tihedus kümme korda suurem. Seevastu Taanis elab 127 inimest ruutkilomeetril ning Suurbritannias 254, 7 inimest. Island on väga hõredalt asustatud riik nii maailmamastaabis, kui naaberriikidega võrreldes. http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia http://et.wikipedia.org/wiki/Taani http://et.wikipedia.org/wiki/Norra http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti c) tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad; põhjenda, mis võiks olla taolise kujunemise põhjused? Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis ja selle ümbruses, sest see on üks väheseid elamiskõlblikke kohti
lihtsasti läbitavad ka jalgsi.Kolmanda tuuri jaoks aga on soovituslik kasutada mingit sorti transporti. Tuur läbi kesklinna Et omandada linnast head esmamuljet, tuleks alustada tuuri turismikontori juurest, kus on saadaval päevakohane informatsioon. Heites pilgu Austurvölluri valjakule, näete Parlamendihoonet, Althingut, vanimat parlamenti maailmas.Pärast sajandeid Pingeldiris paiknemist paigutati see 1845. aastalReykjavikki ja seati üles praegustesse ruumidesse 1881, kui Island oli ikka veel Taani võimu all, nagu on selge Christian XI kuningliku vapi järgi ukseava kohal. Usturvölluri keskel seisab iseseisva Islandi isa, Jon Sigurdssoni kuju.Kiri üsna tavalise katedraali ees, mis asub väljaku idapoolsel osal, on Bertel Thorvaldseni töö.Islandlasest isaga taanlane oli üks kõige tähtsamaid 19. Sajandi neoklassitsismi skulptoreid. Islandi parlamendihoone paistab suurejoonelise rakoja hoonega võrreldes väike, mis ehitati valmis 1992.Keskel
kuju. Kui pursked korduvad aastatuhandete või kümnete tuhandete aastate vältel sageli,võivad 4 tekkida võimsad koonusmäed või ka keerulisemad vormid, mis võivad häirida purskavaaine liikumist. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad (näiteks Kilimanjaro). Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. 5 3. Vulkaanipursked Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja
de/29972/, lk 17 10 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17-18 15. Oktoobril, 2008 aastal otsustas Islandi keskpank seda üles ajutise valuutaoksjoni, et hõlbustada rahvusvahelist kaubandust. Kuid jõulise valuutata polnud võimalik toetada panke, mis olid suurema osa oma ärist teinud välisturgudel. 19 novembri jõudsid Island ja Rahvusvaheline Valuutafond kokkuleppe, et alustada riigi stabiliseerimisprogrammi. IMF otsustas riiki toetada 827 miljoni dollariga. Islandi kohustusteks oli pangandussüsteemi kindluse taastamine, vahetuskursi stabiliseerimine ja riigi rahanduspositsiooni parandamine. Ühtlasi tehti muudatusi, mis meelitaksid sisse välisinvestoreid.11 Kreeka majanduskriis. Põhjus, käik, tagajärg 11 Jackson James. K. (2010), Iceland's financial crisis..Current Politics & Economics of Europe.Vol
liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule Kui liustik edasi liigub, haarab ta endasse kivimipuru - moreeni ja kraabib sellega kaljupinda. Kuigi Eestimaa on suurema osa geoloogilisest ajaloost olnud maismaa, ei saa me kahjuks pärast liustiku kulutustööd enam leida kuigi palju jääajaeelsetel ajastutel tekkinud pinnavorme. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää keeled Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru. Kui liustik lõpuks sulama hakkas, jäid temast maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast.
3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : (Rootsi lipp) (Rootsi vapp) 1. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist Rootsi Kuningriik asub Põhja Euroopas, Skandinaavia poolsaarel , Balti mere ääres
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud plahvatus enam kuulda, tegi löökaine ümber Maa veel 4 tiiru. Krakatau vulkaanipurset on võrreldud
Kõiki neid võiks nimetada ühtselt Skandinaavia Jumalateks, kuid Põhjala (Norse) kõlab kui suur mühisev sõjatäkk. Mõttes võiks ju see nii jäädagi. (1.) Põhjala mütoloogia alla kuuluvad ka ülejäänud Skandinaavia alad, hõlmates endaga Taani ja Rootsi. Rootsi viikingid armastasid reisida enamasti ida aladel, Taan ja Norra viikingid enamasti lääne aladel. Rootsi viikingid käisid ka Soome aladel, kuid sinna väga ei kiputud, sealsete oma jumalate ja kommete tõttu. Island kuni 800 a ema võrdsustus ja ajas ise oma viikinite asju. (Joe, 2006) Üks asi mis neid kõiki ühendas oli ühine keel. Norse e Põhjala keel (nim. ka Norra keeleks).Teine ühine asi oli usk. Neid eristati erinevate Kuningriikide alusel, nagu Taani, Lääne-Gotland, Ida- Gotland, Svealand (osa Rootsi lõunaosast). ( Allan, 2004, lk 10) Viikingite kolooniaid oli igal pool üle põhjamaade, Gröönimaast kuni Inglismaani välja. Sealsed
Ameerikas neid peaaegu ei esine. Seevastu on vulkaane rohkesti mandrite rannikuvööndites, saartel ja saarestikel.. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtšatkal
seotud nende taimede väega. Ruun hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles. HAGALAZ See ruun tähendab "ole tervitatud" nii ilma aspektist kui viskerelvade tervitamist lahingus. Mõlemas mõttes on tal hävitav ja püsivat ähvardav jõud. Anglosaksid kirjeldavad tervitust kui "valgeim tera(vili) keerles taevavõlvilt ja sai tuulest loobitud enne kui ta lõpuks veeks muutus". Norra poeem räägib sama lisades tähtsusetu Kristus- lõi-vana-maailma. Island mainib eriti ilmatervitust: "külm teravili ja lobjakas ning madude hullus". "Madude hullus" on kenning või poeetiline võrdlus talvele. Nii ilmarelv kui lahingunähtus märgivad seda, mida inimena täpselt valitseda ei saa. Leegitsevad rattad, mis hiljem tähendasid hällristningari, veeresid traditsionaalselt germaani rahvaste kohal Püha Johni õhtul. Neid kutsuti "tervitusrattad". Nad pidid kaitsma tervituse laastava mõju eest valmivat vilja selles ebakindlas kliimas
sest see paikneb Lääneasulast küll veidi ida pool, kuid ikkagi Gröönimaa lääneküljel. (Ceram 1978:25). Pärimus väidab, et 860. aasta paiku viis tuule kursist kõrvale kaks laeva üks oli teel Hebriididele ja teine Fääri saartele ja need avastasid senitundmatu saare, Islandi. Uudis saare kohta levis ja järgmise kümne aasta jooksul hakkasid saabuma uusasukad, kes tahtsid ära kasutada saare inimtühje maid. Järgmise sajandi jooksul kujunes Island sõltumatuks riigiks, mille Põhja-Euroopas seninägematu valitsemissüsteemi eesotsas ei seisnud mitte ainuvalitseja, vaid 36 kohalikku vanemat, kes esindasid igaüks oma kodukohta ja kogunesid kord aastas kokku Thingi lagendikule, et võtta vastu uusi seadusi, langetada otsuseid riigi juhtimises. Kümnenda sajandi lõpupoolel elas sellel saarel 60 000 inimest ehk peaaegu veerand tollase Norra elanikkonnast. (Allan 2004:16).
Eesmärgiks oli nõtkus ja kergus. Suuremõõtmelise sõjalaeva ehitamisele kulus tosinkonna tamme puit (kuigi eriti põhja pool valmistati mõnikord laevad ka männipuust). 10 4 Maadeavastused ja suhted teiste rahvastega Varakeskaja lõpupoole tegid viikingid suurimaid maadeavastusi. Maapuudus ja ka teised põhjused viisid neid kaugemale põhja. Esimeseks peatuspunktiks seal sai Island. Norra kolonisatsioon Islandil algas umbes 874. aastal, mil loodi esimene Põhja-Euroopa vabariik. Sealse ennenägematu valitsemissüsteemi eesotsas ei olnud mitte ainuvalitseja, vaid 36 kohalikku vanemat, kes esindasid igaüks oma kodukohta ja kogunesid kord aastas vabaõhukärajatele, mida nimetati Althingiks. Viikingiretked jagunesid üldjoontes Lääne- ja Idateeks. Lääneteel liikusid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki,
EESTI KEELE ARVESTUS KESKAJA KIRJANDUS Sain teada, et keskaeg algas umbes 5.sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule korstna peale. 2. Periood
Teised hoiatasid selle eest, eelkõige muidugi õnnetusekuulutaja Kassandra. Poseidoni preester Lakoon lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Juba hakkas troojalaste seast kostma hääli, mis nõudsid jubeda puukuju põletamist. Ent Odysseus oli troojalaste umbusku ette näinud. Ta oli maha jätnud Sinoninimelise spiooni, kelle troojalased kinni võtsid, et teda üle kuulata. Tema riided olid räbaldunud, ja nõnda kõlas päris veenvana tema ütlus, et ta oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need hirmsa Odysseuse nõuandel tahtnud teda ohverdada, et pälvida kojusõidul jumalate soosingut. Puuhobusega olevat kreeklased tahtnud lepitada Athenat, kes oli vihane pallaadioni varastamise pärast Troojast, ja olid teinud selle nii suureks, et ta Trooja linna väravatest läbi ei mahuks. Nimelt olevat ennustatud, et kui puuhobune Trooja linnusesse viiakse, toob ta troojalastele õnne tulevastel sõjaretkedel kreeklaste vastu.
Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). Järved Üle 1,5 hektari suurusi järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Kobbvatneti järv Sørfoldi vallasNordlandi maakonnas Liustikud Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. Mullad Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi
Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri
EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien
Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Silekaljud on oma voolujoonelise kuju saanud liustikujää liikumise tulemusena: liustikupoolne nõlv on neil lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. 7. Mis on moreen? Moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 8. Mis on otsamoreen? Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis
Saadi tagasi Rootsile kaotatud territooriume Dannehof korraldati ümber - lisaks aadlikele kuulusid sinna vaimulikud Taani- Hansa sõda 1360-1370 Algas Gotlandi saare pärast; Lõppes Taani kaotusega. Taani sattus Hansa Liidu mõju alla. 3. Norra 1130-1240 pidevad kodusõjad; Suurem võim kuulus aadlile ja kirikule Hakon IV Hakonsson(1217-1263) Birkebeiner/Birkebeinerrennet Lõpetati sisesegadused Moodustati riiginõukogu Island ja Gröönimaa allusid Norrale Magnus Seaduseparandaja Koostati Norra seaduste kogu Norra- Rootis personaalunion 1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson; 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast; Aadlikud pidid ise põldu harima; Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks;
taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista. Teine peatükk jaguneb kaheksasse ossa, millest esimene alapeatükk selgitab teise peatükki metoodikat ning ülejäänud alapeatükid sisaldavad andmeid iga konkreetse küla kohta koos tulpdiagrammi ja rahvaarvu muutumise võrdlusega. Kolmas peatükk sisaldab kvantitatiivset analüüs ja kokkuvõtet. Lisadena on töö lõpus materjalid, mida töö põhiossa pole mõttekas paigutada. Uurimistöö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat õpetaja Maire Puhmast, Antsla vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid. Minule teadaolevalt pole vastaval teemal uurimistööd Karula rahvupargi elanike kohta läbi viidud. Karula rahvuspargi kohta on olemas kaks vähesel määral teemat sisaldavat, kuid teise eesmärgiga valminut tööd. Need on: · Leetma, Kadri. 1999. Kombed, keel, identiteet, traditsiooniline elulaad ja suhtumine
Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat vee-energiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Selliseid kaupu valmistades ja eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektrieksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad. Küige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku ennavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paruguay piiril. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas (teine maailma võimsaim elektrijaam Kolme Kuru hüdroelektrijaam). Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides (Prants
Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. 4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur Belgia lipp: Belgia vapp: Germaani ja romaani (ladina) maailm saavad kokku Brüsselis, mis osaleb võrdselt nende mõlema kultuuris. Eks sellepärast ongi see linn valitud Euroopa Liidu peakorteriks. Brüsselis võetakse vastu olulisi otsuseid, mis puudutavad nii selle ühenduse tohutut majandust kui ka üha enam kasvavat poliitilist jõudu. Brüsselis asub ka võimsaima rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO peakorter. Veel paikneb Brüsselis
Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. 4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur Belgia lipp: Belgia vapp: Germaani ja romaani (ladina) maailm saavad kokku Brüsselis, mis osaleb võrdselt nende mõlema kultuuris. Eks sellepärast ongi see linn valitud Euroopa Liidu peakorteriks. Brüsselis võetakse vastu olulisi otsuseid, mis puudutavad nii selle ühenduse tohutut majandust kui ka üha enam kasvavat poliitilist jõudu. Brüsselis asub ka võimsaima rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO peakorter. Veel paikneb Brüsselis
Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel. Aastal 1000 jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse, avastades seega Ameerika eurooplastele enne Kolumbust. VIIKINGITE VÄLIMUS Millised nägid viikingite aja inimesed välja
langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Samas on pidevalt soojenenud Lääne-Antarktika. Sealsed liustikud on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kiiremini liikuma hakanud. Põhjuseks on ookeanist lähtuv soe voolus, mis pääseb liustiku suudmeni jääd altpoolt sulatama. Muutuste taga võib olla ka Antarktika vulkaaniline aktiivsus. Antarktika Liustikud Liustike jäämass oleneb lokaalsest kliimast ehk milline on sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaal. Et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Juurdekasvu tagavad sademed. Kõvast pakasest üksi ei piisa, kui lund pole või on vähe. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritsetud ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised. Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850. aastast on pindala vähenenud 30-40%, mass poole võrra.
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12
• Suur aastane temperatuuri amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem Nt: USA idaosa, Kanada lõunaosa, Korea, Kesk -ja Ida-Euroopa Boreaalsete metsade kliima • Kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid • Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
