............................................................. 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Islami viis tugisammast.................................................................................................................. 4 3. Muhamed..................................................................................................................................... 6 4. Prohveti abikaasad....................................................................................................................... 7 5. Perekond islamis..........................................................................................................................8 6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad......................................................................................... 10 7. Sunniidid ja Siiidid......................................................................
KEILA GÜMNAASIUM 10C Klass ARAABLASTE VALLUTUSED Referaat Juhendaja: õp K. Ottis Keila 2006 1 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Islami usu sünd. prohvet muhamed..........................................................................4 2.Esimene kaliif Abu Bakr.............................................................................................5 3.Teine kaliif Omar........................................................................................................ 6 4.Kolmas kaliif Othman................................................................................................. 7 5.Neiljas kaliif Ali, Muhamedi tütrepoeg........
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas
000. Islamiusulised moodustavad maailma rahvastikust 21%. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. JAGUNEMINE Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. LEVIK Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed
...................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on: mõjud Iraagile, Afganistaanile, Kesk-Aasiale, eriti Tadzikistanile, kus sama keelt kõneldakse. Iraan on vanim järjepidev tsivilisatsioon, tähistades 2700 aastapäeva. Iraanist on pärit zoroastrism II. at. eKr Pärsiasse saabunud proto-indoeuroopa hõimude religioon, mis järgis prohvet Zarathustra õpetust. Periodiseerimisel on kaks võimalust: · Pooleks: enne jä pärast araablaste vallutust, veelahkmeks aasta 651 pKr. · Kolmeks: enne iraanlasi kuni 7. sajand eKr, iraanlased kuni 651 pKr, araablaste vallutus kuni tänapäev. Kokku oli Pärsia aladel 31 riiki, millest 17 mõjukad ka oma piiridest väljaspoole. 3 Pär sia impeerium
40 eKr määras Rooma senat kuningaks Heroodese 6.Milline Rooma keiser andis käsu Juudamaa vallutamiseks? 7.Kes juhtis roomlaste sõjakäiku Juudamaal? 8.Kes roomlastest vallutas teistkordselt Jeruusalemma ja millal see toimus? 9. Kes oli see juutide ajaloolane, kes kirjutas juutide ajaloost ja Jeruusalemma langemisest? Nimeta nende raamatute pealkirjad. Ajaloolane Josephus, "Juudi sõda" ("De Bello Judaico") 7 raamatut 10. Nimeta kolme suurema Iisraeli prohveti nimed. 10 Jesaja, Jeremija, Hesekiel 11.Nimeta ülempreestri nimi, kellest sai alguse Iisraeli ülempreestrite põlvnemine. Saadok 12. Kuidas kutsuti suurkohust heebrea ja kreeka keeles? Palju oli seal liikmeid? Heebra- Sanhedrin, Kreeka Synedrium / 71 liiget 13. Mida tegi Heroodes Suurkohtuga? Kõigepealt lasi Heroodes selle 45 liiget hukata. Kuna Suurkohtusse ehk Süneedriumi kuulus 71
5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8
Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena
Audentese Spordikool Otepää filiaal ISLAM Selin Valk Adeele Arnek Kalev Ermits 10.klass Otepää 2008 SISUKORD LK. 3 Sissejuhatus LK. 4 - Islami tekkimine LK. 4 Jumal ja Muhammad LK. 5 Õpetuse põhimõtted LK. 5 Usukombed LK. 6 Pühad tekstid LK. 8 Moslemite käitumisõpetus LK. 9 Levik LK. 10 Pildid LK. 11 Kaart LK. 12 Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi
Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks. ,,Lectures on the Religion of the Semites" 29. Kes oli Nathan Söderblom? Nimetage tema peamine teos. Rootsi piiskop ja religiooniloolane, kes ehitas silla võrdleva usuteaduse ja kristliku teoloogia vahel. Piiblikriitika avastamine. ,,The Living God" 30. Kes oli Rudolf Otto? Nimetage tema peamine teos
usutakse et need tantsud aitavad mitte kahjustada teadusega olendeid. pmslt nagu teater. ja siis valitaske grupp poisse ja kui nad 3 aastased siis tehakse test, et leiaks õige dalai laama. test on see et peab teadma eelmise dalai laama esemeid(neid ära tundma paljude esemete seast). Tiibeti munkadel on punased rüüd aga kollased mütsid. Pantsen laama.tiibeti kogukonna juht vms. Islam. Aslama-allutama jumala tahtele. Enne islamit olid araablased polütolistid. Oli meka linn, usu linna. Muhhamed oli algataja. Muhhamed kasvatati üles tema onu Auu Talibi poolt(kaupees). Kaubateed liikusid igalt poolt läbi ja kaubadeel saab ta teadma judaismi ja kristlusega. Kui ta oli võtnud endale naiseks Khadidza, siis oli tal komme käia kord aastas meka lähedal mägedes palvetamas ja paastumas. Kui ta oli üle 40 sai ta enda esimese ilmutuse,
populaarsed. Usuline tagapõhi tänapäeval teisejärguline. Pühamud – templid, toriid ŠINTAI- püha ese – peegel Pühamuid on 3 liiki 1) kohalikud – kohaliku kami tempel – väga palju 2) ühe teatud liiki kultuse pühamud – INARI pühamud, mida külastatakse äris edu saavutamise eesmärgil 3) riikliku ja poolpoliitilise tähtsusega pühamud – ise-pühamu, NIKKO-pühamu 15 Islam Sõna tähendus „Islam“- araabia k „aslama“- „andumus“/ „kuulekus“ (jumalale) Usu järgijad Moslem e muslim („uskuma“)- nn M. Esimesi järgijad Muhameedlased Sümboolika Värv: roheline Algselt oli kuusirp jumalanna Diana sümbol. Võeti islami sümboliks 14.saj. Täht võeti kasutusele hiljem Fatima ehk jumala käsi- sümboliseerib islami 5 alussammast Arv ja levik Üldarv- üle 1 miljardi ( II koht) kasvab Levik Aafrika- kogu Põhja-Aafrika Aasia 1
.............................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium............................................................................ 9 3.Teel Iisraeli riigi loomisele...................................................................................................... 12 3.4.1 ÜRO eraldumisplaan 1947 ..................................................................................... 22 4 Iisraeli riigi väljakuulutamine................................................................................................. 24
Kuigi juut on see, kellel ema on juut või ss kui ta tuleb juudi usku, ss pöördunud juut. Oleneb kui rangelt inimene judaismi norme täidab, et kui tõsiselt ta neid reegleid täidab. Heebra keeles on jehudi. Heebrealane ja Israeliit – need vana judismi nimetused. Nad rääisid heebra keelt jne. „Iisreal, kes võitles jumalaga“ Statistika: Juute maailmas: 13 746 100 Iisrael: elanikke 7 933 200 5 978 600 (75,4%) – juudid (73% sabres ehk iisraelis sündinud) 1 636 600 (20,6%) – araablased Juute on palju ka ameerikas, eriti londonis; ss ka venemaal jne. 14 Juudi elanikkonnast: 8% haredim e uktraortodoksed; 25% datim e regligioossed; 35% masrotim (traditsioone järgivad); 42% hilonim (sekulaarsed) Suur lõhe on päris juutide, kes on tõsiselt eraldunud jne, ja nende vahel kes teevad ka muid asju ja ei ela nii tõsiselt judismi elu. DAT-religioon; EMUNA-usk, usaldamine, usk. Vana Testament pole ajalooallikas.
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal
Samaanirännakud Keeltes palvetamine Usu kinnitamine Siirderiitused · Usuline pöördumine ( konversioon) nähtus , milles isiku personaalsus ja tõelisuse kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi inimese arusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda ( Meredith McGuire) Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine
3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast (Neutris, Austraasia, Burgundia, Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas
· 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. · Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. b. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: · Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4. Välisvaenlased a. 7. 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5
988. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu õigeusu. Kirik oli Venemaal tugev. Võeti kasutusele slaavi tähestik ehk kirillitsa. 1030. aastal tuli Jaroslav Tark-vene vürst Kagu-Eestisse ja vallutas Tartu. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalike õigusnormide kogu ehk ,,Vene õigus" Pärast Targa surma valitsesid Venemaad tema pojad, kuid peagi puhkesid nende vahel kodusõjad ja Vana-Vene riik jagunes väikesteks vürstiriikideks. Araablased Araablased elasid Araabia poolsaarel, mis oli täis kõrbeid. Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad rändkarjakasvatusega, liikudes kariloomadega paremaid karjamaid otsides pidevalt ringi. Kaameleid kasutati nii sõiduvahenditena ja tema karvadest valmistati rõivaid. Poolsaare lõunaosas leidub ka selliseid paiku, kus on taimi ja on võimalik tegeleda põlluharimisega. Sellised paigad asuvad Jeemenis. Siin tegeleti ka kauplemisega ja üldse oli Jeemen üks arenenumaid piirkondi Araabias.
Et teha roomlastega rahu, võttis Clodovech pärast Gallia vallutamist vastu ka ristiusu, mistõttu frankide riik oli algusest peale kristlik. Clodovech Frangi riigi rajaja, juhtis Saksamaalt pärit frangi hõimu ning vallutas endale sobiva ala riigi loomiseks. Karl Martell majordoomus (Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem), haaras kogu Frangi riigi võimu täielikult enda kätte. Lõi tagasi ka araablaste kallaletungi Euroopale. Arvatakse, et kui ta ei oleks seda teinud, siis oleks Euroopa siiani muhameedlik. Pippin Lühike - Karl Martelli poeg, hoidis võimu enda käes ka pärast oma isa surma. Rooma paavsti toel kuulutati ta frankide kuningaks. Karl Suur - Pippini poeg, kes tegi Frangi riigist Lääne-Euroopa võimsaima riigi. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Olles hiiglaslikud alad Lääne-Euroopas vallutanud, otsustas Karl Suur taastada Rooma
oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne-
- 610 sai Muhamed esimese ilmutuse - 613 pidas oma esimese jutluse. - Muhamedi elulugu jaotatakse kaheks: esimese poole veetis Meka linnas kuni 622; teise poole elust Mediinas 622-632. - Muhamedil puudus eliidi seas toetus - Mediinas hakkas Muhamed tegelema poliitikaga, sõjaväe juhtimisega - 632 suri ootamatult. Kutsutakse kokku kõik kaupmehed ja Muhamedi järgijad ning otsustatakse, kellest saab prohveti asemik. - Esimeseks asemikuks valiti prohveti sugulane Abu Bakr. · Kui keegi valitatakse kaliifiks ja ta on juba kaliifiks saanud, siis see on olnud jumala soov. Vastuhakkajad on mässajad ning kaliif peab nad maha suruma - Kui kaliif on rahva vastu karm, ebaõiglane ja ei ole rahva soosingus, siis on rahval õigus ta eemaldada. · 661-750 ei valita enam kaliife, vaid monarhia alusel võtab poeg valitsemise üle
ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse
traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole
veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers’ lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid elukutselised sõjamehed, kes said oma teenistuse eest maad. See oli vältimatu, sest ratsamehe varustus oli kallis. Selle reformiga pani Karl Martell aluse rüütlite ratsaväele, millest kujunes
veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid elukutselised sõjamehed, kes said oma teenistuse eest maad. See oli vältimatu, sest ratsamehe varustus oli kallis. Selle reformiga pani Karl Martell aluse rüütlite ratsaväele, millest kujunes
ordureeglite kinnipidamises Kümnis maks vaimulike ja kirikute ülalpidamiseks Patronaadiõigus suurmaaomaniku õigus täita vaimulike ametikohti Piibel jaguneb VT( juutide ajalugu, prohvetite kuulutused), UT ( 4 evangeeliumit, Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest) Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge, selle tegi Hieronymos Sakrament rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile Sunna kogum, kus on Muhamedi ütlused ja arvamused Sunniidid islami enamususkkonna liikmed, usuõpetus piirdub koraani ja sunnaga Siiidid islami vähemususkkonna liikmed, koraan põhineb Muhamedi eellastel, usk põhined koraanil ja natuke erineval sunnal Mosee islami kultusepaik, kus peetakse ühispalvust Minarett mosee juurde kuuluv torn Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus
Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers'i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne Euroopasse. 1054.a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja roomakatoliku kirikuks. 1453.a vallutasid türklased Ida Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli. Islami surve Euroopale lõppes 17.saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk-Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja- Aafrika. Kultus Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe
Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna). Frangi riigi ühtsus ei püsinud kuigi kaua, sest riik jagati kuninga poegade vahel ära. Võimu ei omanud mitte kuningad, vaid pigem majordoomused ehk kuningate kojaülemad. Ka nende majordoomuste vahel toimus võimuvõitlus ja 7. sajandi lõpul õnnestus ühel majordoomusel Frangi riigi ühtsus taastada. Karl Martell Majordoomustest on väga oluline 8. sajandil elanud Karl Martell. Aastal 711 olid araablased hõivanud Pürenee poolsaare ning nad üritasid tungida Frangi riiki. Kuid Karl Martell pani nende sissetungi seisma. Seetõttu on nimetatud teda ka Euroopa päästjaks. Tema teine oluline ettevõtmine oli see, et ta rajas raskeratsaväe. Selleks, et rüütel saaks omale vastava varustuse muretseda, annetas Karl Martell neile maad koos seal elavate talupoegadega. Sellest Karl Martelli sõjaväereformist said alguse feodaalsuhted. Pippin Lühike Frankide kuningaks sai 751
o Kaskoonia o Tüüringi o Baierimaa · 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega · Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell, kes oli Pippin II sohipoeg Tema aega iseloomustas: · Nimetas end hertsogiks · 732 Poetieus lahingus pani seisma Araablaste (Islami) pealetungi Euroopale · Pani aluse rüütlite sõjaväele · Jaluste kasutuselevõtt · Raskemõõga kasutuselevõtt · Alustas maade läänistamisega- maade jagamist tasuks sõjaväes teenimise eest · Ajutiselt ilmalik võim kirikliku võimu üle suurenes Frangi riik karolingide ajajärgul e. Frangi keisririik Karl Martelli surma järel päris võimu tema poeg Pippin Lühike 741-768 · Pippin lühike abistas paavsti võitluses langobardide vastu, mille tulemusel
Esimene iraanlaste riik oli Meedia riik, mis eksisteeris 8.-6. saj eKr. 6. saj eKr purustas Pärsia valitseja Kyros II Meedia ja liitis selle Ahhemeniidide impeeriumiga impeeriumi ajast pärinevad raidkirjad, kus mainitakse zoroastrismi. 6. saj eKr tunnistas Pärsia kuningas Kyros zoroastrismi ja sellest sai impeeriumi riigiusund; tänu maagidele ehk vaimulikele levis usk terves Ahhemeniidide impeeriumis. Kui alistati uusi alasid, siis sealsetel aladel säilis rahva oma usk. Usundi rajas prohvet Zaratustra, kes elas vahemikus 1700-1200 a eKr Pärsias. Tänapäeva usu järgijad usuvad tema sünniajaks olevat 6. saj eKr. Tema nimest sai religioon oma nime. Zaratustra oli kursis tolleaegsete rituaalidega, millega ta ei olnud päri ohverdati loomi, peeti orgiaid haoma (joovastav jook) manustamisega. Zarat. leidis, et haoma manustamine ja ohverdamine on läinud liiga rohkeks. Zarat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
