TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik,
Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta.
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.1. Isikutaju erisused....................................................................................................3 1.2. Isikutaju näo äratundmisel......................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Viidatud allikad..................................................................................................................7 Lisad............................................................................................................................
Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid 9 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline.
4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse tervikuna tajutakse üksteisel lähemal olevaid objekte Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajutakse kujutist ühtse tervikuna ( kaitsekuju, värv) 5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus.
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja
Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju omadused: a) Püsivus (inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest et kontekst on muutunud, nt. järv on järv ka siis, kui see on jääs) b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks) c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese
kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav
millisekundiga. Ruum-eatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. TAJU Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus - ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid - kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole.
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada
TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks. Kvaliteet Kvaliteet on täpsus aistimisel. Kvaliteet näitab, kui täpselt oleme võimelised erinevate meelte kaudu aistinguid vastu võtma. Aeg Aistingud tekkivad suhteliselt kiiresti. Näiteks võtab puuteaistingu teke aega umbes 130 millisekundit. Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis. Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes
ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD:
ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE
Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine.
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust,
sissepoole (inimesesse endasse). - Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne - Põhimõtteliselt esineb kaht liiki meditatsioone: 1. Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund. 2. Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile. Oluline on säilitada sealjuures keha liikumatus ja vabastada teadvus mõtetest. - Idatraditsioonis on meditatsioon elufilosoofia osa. Inimene areneb läbi meditatsiooni ja jõuab üha kõrgemate teadvuse seisunditeni (iga saavutatud seisundit peetakse ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). Hüpnoos - ..
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon"
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt
akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (sünnist 1,5 2 aastani) laps hakkab keskkonda tundma õppima, maailmaga kohanema, tajub meelte kaudu. Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut
suhetele sunnatud tegevused, inimeste rollid ja normid muutuvad pidevalt ning ühel hetkel on see muutus loonud grupis hoopis uue olukorra.- McGrathi mudel. Mudel näitab, kuidas ülesande täitmise raskuspunktid muutuvad paralleelselt grupi arenguga. Mudel viitab ka asjaolule, et täidesaatva olemusega ülesannete realiseerimine eekdab, et grupp on jõudnud toimimisetapile, olles eelnevad läbinud. Suhtlemine ja teabe levik grupis: Suhtlemine koosneb kolmest komponendist: 1. Suhtluspartneri tajumine 2. Suhtluspartneri mõjutamine 3. Teabe edestamine ja vastuvõtmine ehk kommunikatsioon Sotsiaalsete ressursside vahetuse teooria: Foa. Idee, et vahetatavatel ressurssidel on inimeste jaoks erisugune tähendus. Nt raha, suudlus, hea sõna pole erinevatele inimestele erisugustes olukordades ühetähenduslikud. Sp saab inimeste suhtlemises vahetatavaid ressursse jagada universaalseteks(teave, raha, kaubad.. ehk nende tähendus on inimestele üheldaasem) ja eripärasteks(staatus, armastus,
on nad halb ja hea ja see on isiksus. 6. Inimese käitumist mõjutavad tegurid Inimkäitumine on keeruline ja raskesti kirjeldatav. Keeruliseks on muutunud inimeste ühistegevus, sealhulgas ka töö kui üks inimtegevuse vorme. Individuaalsed omadused mõjutavad seda, kuidas jõutakse organisatsiooni eesmärkideni. 8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub
SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ......................
Loogiline järeldamine töötatakse läbi käitumist iseloomustav teave ja sealt tehakse järeldus iseloomu kohta, kavatsuste kohta ja käitumismotiivi kohta. Kui ta nii käitub, siis ta iseloom on selline või teistsugune. (kui mina hilinen, siis on kõik peale minu süüdi, kui keegi teine hilineb, siis ta ongi selline Analoogiate kasutamine milline on sarnasus minuendaga. Kõige lihtsam on ju hiljem monoloogi iseendaga pidada. Empaatial põhinev isikutaju võime elada sisse teise inimese sisemaalima. Näha asju tema vaatepunktist. Emotsionaalselt kaasa elada. Ma suudan inimest mõista, aga objektiivsuse säilitamine on ohukoht. (tuleb inimene, sügavas leinas ja nutab ning räägib oma raskest elust. Võib juhtuda et empaatial põhinev taju muutub juhtivaks) --- isikutaju põhimehhanismid II see siin on vähemtähtis ja võivad kohati moonutada. Projektsioon alateadlikult sa omistad teisele inimesele oma iseloomujooned.
Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks uurima ka selliseid valdkondi, nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teiste tajumine, rõhuasetus on inimese sisemisel, subjektiivsel minal, vabal tahtel. Humanistid on veendunud, et inimloovus on positiivne ja loov, arengut taotlev. Uuritakse- Teraapia tugineb inimloomuse positiivsetele külgedele. Üritatakse panna patsient ise leidma lahendusi, tahetakse, et ta ei hakkaks sõltuma terapeudist. Rõhutades, et inimesel on vaba tahe valida oma käitumisviis ja teha selle kohta otsuseid, vaatlevad humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi.
o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist. II loeng Psühholoogia uurimismeetodid · Eksperiment tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine. · Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. · Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. · Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda. · (katse läbiviia uurija, eksperimentaator) o Laboratootne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
