Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik;
Olustvere teenindus ja maamajandus kool Iseseisev töö Benseen Juhendaja: Pilvi Ailt Koostaja: Eliise Saska MTT2 Olustvere2012 Benseen Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik
Suhteid mõjutavad tegurid: Kandev roll laste omavahelises suhtlemises oli kindlasti ka koolil, sest sealt pärineb suurem osa sõpru samuti kujundab kool lapse esmased arusaamad, tõekspidamised ja väärtushinnangud elust. Kuna Darkode lapsed käsid sama kooli erinevates klassides, siis olid neil üsnagi sarnased arusaamad. Samanthat mõjutas kindlasti mingil määral tema vanatüdrukust kehalise kasvatuse õpetaja Kitty Farmer, kes on ühtlasi ka tema tantsutrenni juhendaja. Preili Farmeril on elust, laste kasvatamisest ning õpetamisest oma kummaline arusaam. Ta on äärmiselt kitsarinnaline inimene, kes püüab lastele juba maast madalast seda enda ainuõiget elutarkust ette sööta. Donnie polnud inimene, kes laseks end keskkonnal väga kujundada, pigem kujundas ta keskkonda enda ümber. Tema arusaamad elust olid suuresti erinevad eakaaslaste omadest, oma laia silmaringi ning teravate ütlemistega teenis ta tihti kaaslaste tunnustuse, kuid sageli ka viha.
Iseseisev töö a) Hommikusöök lasteaia lapsele: Neljavilja puder,Maasika moosiga Piim Õun b) 3-käiguline lõunasöök ajateenijale: Borsi supp Hakk-Kotlett keedetud kartuliga ja valge kastmega Mannavaht piimaga c) Õhtusöök hooldekodu patsiendile: Kartuli püree singi kastmega Jogurt või Puuvili Keefir/Piim Koostatud konspekti abil,Robert Rand (K-11A)
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.....
Valmistada mass peenestatud kv-st, jahust, munast, piimast või koorest maitsestada asetada ettevalmistatud vormi ( rasvainega määritud ja riivsaiaga üle puistatud ) määrida pealt hapukoorega ja puistata üle riivsaiaga peale piserdada või küpsetada Serveerida hapukoore, sulavõi või kastmega, maitserohelisega Täidetud köögivili Toorelt tomat, kabatsokk, maguspaprikakaun lisandiks teiste roogade juurde Eelnevalt kuumtöödeldud - peet, kaalikas, naeris, kartul, sibul Need küpsetatakse üle kastme all Iseseisva suupistena Täidis: seene, riisi, kala, hakkliha, suitsuliha, peekoni, juustu, jne täidis Ühepajatoidud POT AU FEU Koos köögiviljadega kasutatakse liha, kala, vorstitooteid, seeni, tangaineid Tükelduskuju MIREPOIX Sageli serveeritakse samas nõus, kus valmistati Keedetakse vähese vedelikuga, auruga, või hautatakse Tähtis on valmimise järjekord Vürtse ja maitsetaimi valitakse koostiskomponente arvestades
9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid: Veresuhkrut tõstvad suhkruasendajad; fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid kasutada 30 - 40 grammi (3-4 spl.), lastel 0,5 grammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Neid suhkruasendajaid võib kasutada toitude küpsetamisel, kuumutamisel ja keetmisel. Need suhkruasendajad annavad 1 grammi kohta energiat 4 kcal, mille tõttu ei sobi need ülekaalulistele inimestele. Veresuhkrut mittetõstvad suhkruasendajad: aspartaam ("Canderel"), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid päevas kasutada kuni 10 tabletti, lastele ja rasedatele ei soovitata. Sahhariini kasutatakse külmade toitude magustamiseks. Need suhkruasendajad ei anna energiat. 10. Alkoholi võib diabeetik tarvitada väikestes kogustes (mitte üle 100 ml kanget ja 300 ml lahjat alkoholi). Ei sobi magusad, s
· Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid · Grillimine Grillseadmes,sütel,ahjus restil või vardas Temperatuur 200-300 kraadi Soojendajaks kuum õhk Peale tekib koorik Liha,kala, köögivili PANEERIMINE
on tähtis ülesanne normaalse osmootse rõhu ja vesinikioonide kontsentratsiooni (pH) säilitamisel organismis. Olgugi et organismi päevane mineraalainete Vitamiinid Vajadus mg Sisaldus mg% (mg 100 g vajadus ei ole eriti suur, kokku umbes 25... ööpäevas toiduaines) 30 g, tekivad organismi elutegevuses tõsised C-vitamiin 55...108 Värske kartul 20-30 häired, mis lõpuks väljenduvad raskete Talvine kartul 5-10 haigustena kui organism ei saa pikema aja Kaalikas 15-23 vältel üht või teist elementi küllaldases Sibulapealsed 48-60 koguses. Petersellilehed 125-150 Organismile on peamiseks mineraalainete
ta toite puljongikuubikutega, toitudele vähem soola lisama. · harjuta maitsmismeelt pikkamööda magedama toiduga. 3 EELISTA NAATRIUMIVAESEID VÄLDI NAATRIUMIRIKKAID TOIDUAINEID TOIDUAINEID sink, suitsuvorst, pasteedid, peekon, keeduvorst, sardellid, viinerid, suit- kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar-
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5
keemiseni. Valada kaste lihale, maitsestada. Guljass Veiseliha, sibul, või, jahu, lihapuljong, tomatipüree, paprikapulber, petersell, sool, pipar Valmistamine: 1. Lõigata liha kuubikuteks, pruunistada koos ribastatud sibulaga. Puistata jahuga üle ja segada läbi. Lisada puljong ja tomatipüree, hautada 20 minutit. 2. Maitsestada. Raputada peale hakitud peterselli või rohelist sibulat. Asuu Veiseliha, hapu/marineeritud kurk, sibul, porgand, kartul, tomatipasta, pipar, sool. Valmistamine: 1. Praadida kangideks tükeldatud liha, sibul ja riivitud porgand. Lisada kangideks lõigatud kartul ja kurgid. 2. Segada tomatipasta veega ja kallata segu peale. Hautada kuni kartul on pehme. Lihavardad Seafilee, veise sisefilee, peekon, punane sibul Valmistamine: 1. Lõigata liha ja punased sibulad tükkideks ja ajada vardasse. 2. Grillida küpseks. VASIKALIHAROAD Täidetud vasikaliharull Vasika küljetükk
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel).
TALLINNA TEENINDUSKOOL Leevika vilja 011K ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Iseseisev töö Juhendaja: Krista Kalmus Tallinn 2011 Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 1. Toidukorra ja miljöö kirjeldus Romantiline õhtusöök kahele on planeeritud suvisel ajal liivasele rannale Maldiividel, rahulikult kahiseva India ookeani ääres õhtu viimastel tundidel päikeseloojangul. Lähedal
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .........................................................................
Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt
(Briffa, J, 1999). 5 Selleks, et teada, kui palju inimene vajab põhitoitaineid, on vaja teada saada, kui suur on inimese päevane enerigavajadus. Harris-Benedict on aastal 1919 välja arvutatud energia kulu, mida on vaja põhi ainevahetuseks. Valem on selline: Mehed - 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) (6.775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas; Naised - 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) (4.676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas. Valem annab energiahulga, mida on inimesel vaja selleks, et lihtsalt ellu jääda, ilma, et ta tegeleks millegiga, mis vajaks füüsilist pingutust vms. Saamaks inimese kehalisele aktiivususele vastav energiavajadus, tuleb saadu korrutada vastavate kordajatega. Väga vähese kehalise aktiivsuse puhul, kus on istuv töö ning vähene või puuduv kehaline aktiivsus, on koefitsendks 1,4-1,5
2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju.
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS ISESEISEV TÖÖ ÕPPEKÄIGU KOHTA “PÜSSIROHUKELDER” ÕPPEGRUPP: KK-12 AUTOR: ALEXEI VIKHLIAEV 23.09.2012 1. AJALUGU 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säili
Rakvere Ametikool Iseseisev töö Toiduaineteõpetus Koostas: Geili Laasberg Juhendaja: Eha Raal Esimene osa Kuivainete ladu : 1) Maasikamoos 2) Pastatooted 3) Marineeritud kurk 4) Kompotid 5) Tomatikaste 6) Karastusjoogid 7) Toiduõli Külmkapp : 1. Kapp (piimatooted) : 1) Piim 2) Kodujuust 3) Hapukoor 2. Kapp (liha ja lihatooted): 1) Jahutatud liha 2) Kanafilee 3. Kapp (värske kala): 1) Värske kala 4. Külmkamber (köögiviljad): 1) Kartul 2) Apelsinid 3) Banaanid 4) Lehtsalat 5) Porgand 6) Hiina kapsas
Rakvere Ametikool Marek Runga K12 Iseseisev töö Juhendaja: Eha Raal Rakvere 2010 Esimene osa Kuiv ainete ladu: Külmkapp: Sügav külmkapp: 1)Kapp (piimatooted) Pasta tooted Piim Külmutatud hakkliha Toiduõli Kodujuust Külmutatud marjad Karastusjoogid Hapukoor Kompottid 2. Kapp (liha ja lihatooted):
Võileivad Iseseisev töö 1. Lihtne võileib Lihtsaid võileibu serveeritakse igapäevasel söögilaula. Aluseks on röstsai, määreks sulatatud või, katteks peal sink, kukr ja tomat.Valmistamine: Sai tuleb eelnevalt röstida rösteris, määrita sulatatud võiga ning peale lisada sink, kurk ja tomat. 2. Suur Einevõileib Einevõileib on suur ja rikkaliku kattega. Aluseks on ovaalse kujuga sepik, mis on pooleks lõigatud. Määreks on pehme kitsejuust. Katteks on jääsalat, praetud sibul, kahte erinevat sinki ja õhukesed juustuviilud. Valmistamine: sepik tuleb määrida kitsejuustuga, peale panna jääsalat, röstitud sibul, sink ja viilutatud juust ja siis jälle jääsalat nin peale panna teine pool sepikut. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. 3. einevõileib
2.5. Praetud hakkkalatooted (kalakotletid, pallid, burgerid jt) 2.6. Kala taignas 2.7. Keedetud krevetid ja vähid 2.8. Keedetud kala 2.9. Praetud kala ja kalavorstikesed küpsetatud kala, röstitud kala 2.10. Kuumsuitsu kalarullid 2.11. Kuumsuitsukala 3. PIIMATOOTED 3.1. Kuumtöödeldud kulinaartooted kohupiimast, vormiroad jt 4. KÖÖGIVILJAD, KÖÖGIVILJATOIDUD, MARJAD JA SEENED 4.1. Kooritud sulfiteeritud toores kartul 4.2. Keedetud kooritud kartul 4.3. Keedetud tükeldatud kartul 4.4. Toores tükeldatud kapsas ja porgand 4.5. Toores puhastatud peet, porgand, mugulsibul, küüslauk, selleri, peterselli ja pastinaagijuur 4.7. Keedetud puhastatud peet ja porgand 4.8. Keedetud tükeldatud peet ja porgand 4.9. Keedetud puhastamata köögivili 4.10. Keedetud põldoad 4.11. Hautatud hapukapsas 4.12. Mulgikapsad 4.13. Hapukapsasalat 4.14
heakskiitu, mitteusaldusväärne. Lõpliku hinnangu andmine nn hindamis- ehk arenguvestlusel. Hindajad võivad olla kohviku juhataja ja kliendid. Personali hindamise eesmärkideks on personali kujundamise ja rakendamise tõhustamine ning sellega kohviku tegevuse parendamine. Põhieesmärkideks peetakse: · kontrollimist - klassikaline: hindaja · arendamist - kaasaegne: hindaja on juhendaja ja arendaja aluseks partnerlussuhe Nõuded hindamissüsteemile: · Asjakohasus hinnata tuleb töö olulisi elemente, tagada seos organisatsiooni eesmärkide ja töösoorituse standardite vahel · Tundlikkus hindamine peab võimaldama eristada head töösooritust halvast ning tagama tõhusate töötajate eristamise vähetõhusatest · Vastuvõetavus hindamissüsteem peab olema selge ja hinnatavate poolt aktsepteeritav see
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide,
mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vitamiinid ning mineraalained. Antud referaat annab ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust. Munakollane sisaldab tahket ainet ( ligi 50%), valke (16%) ja rasvu ( 30%). Munavalku nimetatakse täisväärtuslikuks, sest selles
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu.......................................................
Seoses kasvukiiruse langusega langeb aasta jooksul energiavajadus pidevalt. 6.-9. elukuul on täheldatav väike energiavajaduse tõus seoses kehalise aktiivsuse tõusuga selles vanuses. Põhinäitaja, et laps saab küllaldaselt energiat ja toitaineid, on tema normaalne füüsiline areng.Kuni 6 kuu vanused imikud peaksid saama vajaliku toiduenergia kätte rinnapiimast. Enamikule piisab ainult rinnapiimast 4.- 6.kuuni.Terve, ajalise imiku energiavajadus on kuni 6 kuuni 485 kJ/115 kcal kg kohta päevas (piirides 400-610 kJ/ 95-145 kcal) ja väikelapsele vanuses 6 kuud - 1 a.: 440 kJ/105 kcal kg kohta päevas (piirides 320-565 kJ/80-135 kcal).Toit lasteaias peab katma 85% lapse päevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest. See omakorda peab jagunema toidukordadele: hommikusöök 35%, lõunasöök 4045%, õhtuoode 25% või hommikueine 25%, lõunasöök 4045%, õhtusöök 3035%. Toidukordade määratlemine
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Taimetoitlus Referaat Juhendaja: Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Taimetoitluse liigid.............................................................................................................. 5 Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus.................
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h