Retsensioon Käisin vaatamas 1. oktoobril Anton Tsehhovi etendust ,,Kirsiaed''. Seal etenduses räägiti inimestevahelistest probleemidest, armastusest, perekondlikusest ning kiindumusest enda lapsepõlve kodu vastu. Mulle meeldis kõige rohkem selles etenduses Mait Malmsteni ja Jan Uuspõllu roll. Mait Malmsteni roll selles etenduses oli huvitav. Ta mängis seal välja igasuguseid iseloome. Mulle meeldis see kuidas ta suutis välja tuua erinevaid karaktereid. Ma arvan , et mitte ükski teine näitleja ei oleks seda suutnud paremini teha. Mulle meeldis eriti see, kuidas ta üritas Merle Palmistele meeldida. Ta alguses pakkus talle igasuguseid mooduseid välja , kuidas Merle ei jääks vaeseks.Ta pakkus talle välja, et ta võiks krisiaia maha võtta ning sinna suvilad rajada. Kuid Merle ei olnud sellega nõus. Lõpuks ostis Mait ise selle ära.
Iga inimene on isiksus.? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Mina ise olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on"
Svidrigailov hakkab lonkima mööda kõrtse teadmata mida ta teeb, ööseks suundub mingisse väikesesse võõrastemajja kus ta ööbib ainsas vabas toas trepialuses sahvris. Vähkleb öö läbi painajate ja õudusunenägude käes ning hommikul ei suuda ta seda enam taluda ning kustutab tunnimehe ees oma eluküünla revolvrisse jäänud viimase lasuga. Tema enesetapp tuli kõigile ootamatult. Dostojevski romaanist saab hästi aru kui palju on erinevaid iseloome ning kui raske on neid kõiki mõista ja oletada mida nad mõelda võivad. Svidrigailovi enesetapp näitab hästi kui saladuslikud ja ettearvamatud võivad inimeste iseloomud olla, see näitab, et inimesed on täis saladusi.
Nende jaoks on tähtis, et nad saavad mõelda nii nagu neile meeldib ja see muudab neid õnnelikuks. Ka mänguasjad on need, mis muudavad lapsi asju paremini väärtustama. Õnnelik lapsepõlv koosneb kindlasti ka paljudest mälestustest. Kõik hea ja halb lapsepõlves teeb inimesest teistest inimestest erineva persooni. Lapsepõlv on täis rõõmsaid ja kurbi hetki. Tähtis on lapsena kindlasti sõpradel ja suhtlemisel, sest nii saab lapsena kõige kergemini õppida tundma inimesi ja nende iseloome. Mida rohkem laps erinevate inimeste kokku puutub, seda julgemaks ja mitmekülgsemaks laps muutub. Inimene areneb kogu elu, sest ta on sündinud siia eesmärgiga. Lapsepõlve peab nautima nii kaua kui on võimalik, sest seda aega ei saa kunagi tagasi, mis on lapsepõlves. Kõik need mälestused, naermine, nutmine ja kõik selline on see, mis mängib suurt rolli lapsepõlves. Lapsena tuleb ära proovida nii palju asju kui võimalik, sest täiskasvanuna ei või enam sellised
"Inimene on saladus" Maailmas elab väga palju inimesi. Igaüks on omamoodi ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuhin ja me tegutseme mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini
1932. A „Meie rebane“ lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metratulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Mossa kasvab üles, kodustub mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. Siiski võib „Meie rebast“ võtta, kui puhast täiskasvanute raamatut – siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamatu ja – iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat.
Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast. Samuti peitub saladus Sonjas kui väga lahkes ja heas inimeses, kes olukorra mõjul pidi hakkama prostituudiks. Tegi ta seda hea eesmärgi nime, kuna pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed. Miks nad käitusid just sedasi aga mitte teisiti tuleneb neist endist. Põhjuseks on see, et inimesed on erinevad. Nii palju, kui maailmas on inimesi, on ka erinevaid iseloome. Taaskord on inimene saladus kuna me ei tea kunagi mis tegelikult neil mõtteis oli. Ükski inimene ei saa näha teisi inimesi täielikult, nähakse vaid osa, seda mis väljendub inimese jutus ja käitumises. Inimene ise näeb endast palju suuremat osa, oma mõtteid ja tundeid. Tihti tegutseb inimene eneselegi üllatuslikult. Ma arvan, et osa otsuseid tehakse alateadvuslikult ja mõnikord on nad ka vastuolus selle inimese põhimõtetega. Nii
Inimene on saladus Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal Maailmas elab miljardeid inimesi. Kõik me oleme ainukordsed ja erilised ( ,,Ära unusta, et oled ainulaadne nagu kõik teisedki."). Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista ja ei saagi mõistma. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis/kes meie sees neid mõtteid juhib või miks me üldse selliseid mõtlematuid tegusid teeme. Kas oma heaolu jaoks või lihtsalt me arvame, et see on meile hea? Dostojevski maailmakuulsas teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid
"Inimene on saladus" (F. Dostojevski) (Kirjand Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal) Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini
Inimene on saladus Põhineb Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistusel" Ütlust "Inimene on saladus" võib mõista mitut moodi, näiteks nii, et inimene on salapärane ning teda "lahti harutada" on keeruline. Samas saab mõelda ka nii, et kuna inimesel on saladusi, siis on ka tema saladus. Maailmas on üle 7 miljardi inimese ja sama palju on ka erinevaid iseloome. Kuid Lev Tolstoi on kunagi maininud, et inimese iseloomuomadused on ja jäävad kõik samadeks, kuid erinevad üksteisest oma sügavuse ja suutlikkuse poolest. Ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista, see eest luuakse endil arvamused teistest kaaslastest ja tuginetakse neile, püüdes aru saada inimeste käitumise põhjustest. Inimene on terve oma olemusega suur müsteerium ja raske on mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Fjodor
KLASSIKIRJAND Inimene on saladus Inimse teevad huvitavaks just nimelt saladused. Kõik inimesed on erinevad, ei ole koopiaid! Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Hinges sünnivad sõnad, mida keegi ei mõista. Mu hinges on mustad varjud -
· 1932. a "Meie rebane"- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Mossa kasvab üles, kodustub mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. · Siiski võib "Meie rebast" võtta ka kui puhast täiskasvanute raamatut- siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Kokkuvõte A.H. Tammsaare on üks mu lemmik kirjanikest. Rohkem ma olen kursis tema loominguga, mis on eelkõige mõeldud täiskasvanutele. Kuid see, et ta oli ka lastekirjanik tuli mulle küll täitsa uue asjana. Tammsaare elus on olnud väga palju keerdkäike, eesotsas ta haigus, mis mõjutas oluliselt tema loomingut. Tammsaare on kõige enam tuntud kui ,,Tõe ja õiguse" loojana. Kasutatud kirjandus
ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet, lojaalsust armastuses, mõnitatakse aga argust, pettust, julmust. Läbi kogu töö helilooja viib labi mõtte, et valgus võidab pimedust. Ajalugu Traditsioonilist poeemi muinasjutulisust, fantastilisust, maagilist transformatsiooni Glinka kasutab,et näidata erinevaid iseloome, keerukaid suhteid inimeste vahel, luues galerii inimeste puhul. Nende seas ruutellik ja julge Ruslan, Ljudmila õrn, inspireeritud Bayan, Ratmir kirglik, lojaalne Gorislava, arg Farlaf, tark Finn, Naina salakaval, julm Chernomor. Ajalugu Glinka ooper oli kirjutatud viis aastat koos pika intervaaliga: see sai valmis 1842. Esietendus 27. novembril (9. detsember)
Näidend on tõepoolest kaasaegne ka tänapäeval on paljude arvates raha see, mis otsustab. Auahneid inimesi on maailmas palju ja arvatavasti on igal inimesel ka oma tutvusringkonnas nn Mogri Märt. Etenduse tegi huvitavaks ka see, et osalised ei lahkunud kordagi lavalt. Kui polnud vaja enda osaga tegeleda, mängiti kas tavalist külainimest või joodikut. Lisaks sisule oli muudetud ka natuke tegelaste iseloome Hannes Nelise poolt mängitud Peeter Pärnale oli lisatud juurde eneseimetlust ning tänu sellele suutis ta väärikalt vastu seista isegi Mogri Märdile endale. Näidendi algus oli minu arvates natuke aeglane, häiris ka sissejuhatav muusika. Märdi kujutus oli minu arvates ideaalne. Peategelane Mogri Märt oli mees, kes hoolis ainult oma rahast. Näidend keerleski selle ümber, et Märt polnud rahul poja valikuga abiellumise osas ning kuidas lõpus talle ta ahnus kätte maksis
endas hetkekski. Enesekindlusega ei tekkinud tal eales probleeme. Carmen oli väga temperamentne ning pidurdamatu. Teda ei häirinud ühiskondlikud normid ning ta nautis elu ja vabadust. Kõik tegemised olid tema käes lihtsad ning nauditavad. 3. Autor lasi mõlemal peategelasel sujuvalt edasi liikuda ning ei seadnud ei ühiskondlikke ega moraalseid piire nende tegevusele. Tema ideeks oli kirglik tegutsemine ning minnalaskmine. Paljud tegevused pidid toimuma emotsioonide ajel. Iseloome kirjeldati läbi tegelaste tegevuste. Otseseid isikukirjeldusi polnud. Carmeni puhul pean olulisteks stseenideks isiku mõistmise puhul neid stseene, kus ta kellegagi tuttavaks sai (mina-tegelaseka nt.). See kuidas ta mehele lähenes ning juttu alustas annab juba aimu sellest, milline ta oli. Jose püüdis rääkida võimalikult leebet juttu ning kasutas malbeid sõnu, kuid Carmen seevastu ei hoolinud sellest, mis ta välja ütleb ning kasutas sõnu, mis pähe tulid, kuid
" - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." - see on tõsi. Inimesed käivad nagu pimeduses, või silmad kinni, nad ei tahagi näha inimesi ja nende iseloome enda ümber, samas meeldib inimestele kõiki endi sõprade nimetada. See on ebaküps, see on lühinägelikkus. · ,,Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." - Kõik kõige suuremad tülid ja katastroofid on põhjustatud tänu rahale. · ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb
Muidugi need on vähetähtsad maailma jaoks, aga kujutavad endast kogu maailma romaani tegelaste jaoks. Romaani peamine tunnusjoon on selles, et seal on umbes 160 tegelast ja peaaegu kõik nad on oma rolli tähenduselt võrdsed. Rikad ja vaesed, vanad ja noored, edukad ja hädavaresed kõik nad tahavad elada ja õnnelikeks saada. Olgugi et selleks nad vajavad täiesti erinevaid asju, aga just see püüdlus ühineb neid. Cela tegelaskujud, kelle iseloome ta edukalt avastab detailide abil on Madridi kohvikukülastajad. Kirjanik kasutab detaile kirjeldamisel, aga ta luuab portreid mitu kriipsudega, ei nämmuta ja ei paku lugejale ainuõiget varianti. Nendest fragmentidest kujuneb Madridi elu pärast kodusõja lõppu. Lühike stseenide ja dialoogide abil kirjanik edastab päris realistlikult tolle koha ja aja õhkkonda. Inimesed ilmuvad ja vaevalt kokku puutudes kaduvad linna hiiglasuures tarus. Kohtuvad
· 1932. a "Meie rebane"- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Mossa kasvab üles, kodustub mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. · Siiski võib "Meie rebast" võtta ka kui puhast täiskasvanute raamatut- siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Tammsaare näitekirjanikuna · 1921. "Juudit" Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire
• tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid tähtis on ka, et inimene naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“) • eetika- kujundada täiuslikke imetlusväärseid iseloome, tuleb püüda olla ideaalne inimene) Vooruseetiku jaoks pole ebavooruslik (vooruste suhtes ükskõikne või paheline) elu elamist väärt! Vooruste ja tegude seos: • Voorused avalduvad toimepandud tegudes, häid tegusid teevad eelkõige head, s.t. vooruslikud inimesed (sekka võib juhtuda mõni halb tegu, aga see ei muuda asja olemust) Vooruseetika ajalugu • Vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika.
Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma ülikooliõpinguid. Kuid inimesed on erinevad. Nii palju, kui maailmas on inimesi, on ka erinevaid iseloome. Kõik tegelased selles teoses on omamoodi salapärased ja keerulise sisemaailmaga. Väga salapärane on Sonja, kes sügavalt usklikuna hakkab siiski enda keha müüma. Kirjanik on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab väga välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Ka Raskolnikov mõistis seda ja usaldas talle oma mõrvaloo. Sonja oli pärit
Carmen oli väga temperamentne ning pidurdamatu. Teda ei häirinud ühiskondlikud normid ning ta nautis elu ja vabadust. Kõik tegemised olid tema käes lihtsad ning nauditavad. 3. Autor lasi mõlemal peategelasel sujuvalt edasi liikuda ning ei seadnud ei ühiskondlikke ega moraalseid piire nende tegevusele. Tema ideeks oli kirglik tegutsemine ning minnalaskmine. Paljud tegevused pidid toimuma emotsioonide ajel. Iseloome kirjeldati läbi tegelaste tegevuste. Otseseid isikukirjeldusi polnud. Carmeni puhul pean olulisteks stseenideks isiku mõistmise puhul neid stseene, kus ta kellegagi tuttavaks sai (mina-tegelaseka nt.). See kuidas ta mehele lähenes ning juttu alustas annab juba aimu sellest, milline ta oli. Jose püüdis rääkida võimalikult leebet juttu ning kasutas malbeid sõnu, kuid
Uus-atika komöödia pärineb hellenistlikust ajajärgust (3. saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt. Menandros ,,Pahurdaja", + katkendid komöödiatest ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud palmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Esimene kunstipärase histograafia esindaja, kelle teos on tervikuna säilinud, on
ja kohustused grupi liikmena. 86. Mis on grupi arenguastmed? · Forming formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus liidri esilekerkimine) · Storming tormamine (võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikust suhetes) · Norming normaliseerumine (Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi eesmärk muutub olulisemas, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiiseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama). · Performing toimimine (Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok).
saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk muutub olulisemaks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama) Performing – toimimine (rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas – seal tulemus ok) 13
saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk muutub olulisemaks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama) Performing – toimimine (rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas – seal tulemus ok) 13
1. Forming loomine a. Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus liidri esilekerkimine 2. Storming tormamine a. Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikkust suhetes. Keegi võtab võimu, liidrite tekkimine, seetõttu konfliktid. 3. Norming normaliseerumine a. Aktsepteeritakse erinevaid inimesi, iseloome eesmärk muutub oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad pos-ks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama 4. Performing toimimine a. Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud; kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok · · XII. loeng: INIMRESSURSI JUHTIMINE · 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad?
Win-Win mõtlemine Meeskonna juhtimisel tuginetakse eestvedamiseprintsiipidele. 7. Millised on grupi arenguastmed? Forming formeerumine Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus liidri esilekerkimine Storming tormamine Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikust suhetes Norming normaliseerumine Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi eesmärk muutub oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama Performing toimimine Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok 15 VIII loengu kordamisküsimused 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste!
"Surnud maja" sümboliseeib sunnitööliste maailma. Teoses rõhutab kirjanik inimloomuse vastuolulisust, hea ja kurja paratamatut kooslust ning pöördub taas rahvalike juurte, "vene hinge" uurimise poole. See töö ilmus ajakirjas Vremja 1860-ndail aastail, Dostojevski enda sunnitöö ja Siberi elust. Teos koosneb tervest reast kirjeldustest, millised käsitlevad Siberi sunnitööliste elamispaiku ja elanikke, nende elu ja üksikute tegelaste iseloome. Minategelaseks on kriminaalroimar Aleksander Gorätskin, kelles autor kujutab osaliselt iseennast. Sunnitööliste elu kujutatakse siin igal ajal tööpäeval, pühapäeval, õhtul, saunas, lõbutsedes ja karistust kandes. Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema
Looduspildid kujundina annavad võimaluse näidata looduse tajumise iseloomu inimeste, samuti autori enda poolt, nende mõtteid ja tundeid. Nt L.Koidula oma luuletuses ,, Miks sa nutad, lillekene " annab kastepisarais lille poole pöördudes edasi oma isiklikke tundeid ja mõtteid kodumaa saatuse suhtes. Looduskirjeldused kunstilise kujundina täiendavad inimelust antud pilti, suurendavad teose emotsionaalsust ja elulisust. 3. Esemed kujundina aitavad avada tegelaste iseloome, nende kaudu kirjeldatakse inimeste elutingimusi erinevatel aegadel. Tähtsuse suhtes eristatakse · põhikujundeid , nagu näiteks teose peategelased, põhilise tähtsusega suuremad sündmused, teose peatükid ja alaosad · kõrvalkujundeid , nagu näiteks teose kõrvaltegelased, looduse ja esemete kirjeldused jms, mis aitavad esile tõsta põhikujundite elulist usutavust. ILUKIRJANDUSLIKUD STIILID
Uus-atika komöödia pärineb hellenistlikust ajajärgust (3. saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt. Menandros ,,Pahurdaja", + katkendid komöödiatest ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud palmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Tänapäevalgi eksisteerivad zanritena komöödia, tragöödia ja draama ning nende alaliigid. Erinevus Antiikteatriga on nt see, et tänapäeval ei kanta maske ja naisi mängivad naised. Keskajal aga mängisid naisi veel mehed. Alguse sai teatrietendamise paik
meloodialooming. Kaks osa tähendavads eda, millega jäljendatakse; üks kuidas jäljendatakse; kolmmida jäljendatakse; peale sekke muid osi pole. Ent neist kuuest on tähtsaim sündmuste ülesehitus, sest tragöödia ei jäljenda mitte inimesi, vaid tegevust ja elu ja õnne. Ja õnnetus seisneb tegevuses ning ka eesmärk on mingi tegevus ega mitte omadus. Niisiis ei olda trgöödias tegevuses mitte selleks, et jäljendada iseloome, vaid iseloomud võetakse sisse tegevuse pärast. Tegevuseta ei saaks tragöödiat olla, iseloomudeta aga küll. Pealegi on tähtsamad vahendid, millega tragöödia meeli köidab, loo osad, nimelt pöörakud ja äratundmised. Niisiis on lugu tragöödia alus, iseloomud on teisel kohal. Tagöödia on tegevuse jäljendus ja eelkõige selle tegevuse pärast ka tegevuses olijate jäljendus. Kolmandaks on mõtted, see on võime kõnelda asjakohaselt ja sobivalt, mis kõnede puhul on
tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma ülikooliõpinguid. Kuid inimesed on erinevad. Nii palju, kui maailmas on inimesi, on ka erinevaid iseloome. Kõik tegelased selles teoses on omamoodi salapärased ja keerulise sisemaailmaga. Väga salapärane on Sonja, kes sügavalt usklikuna hakkab siiski enda keha müüma. Kirjanik on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab väga välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Ka Raskolnikov mõistis seda ja usaldas talle oma mõrvaloo. Sonja oli pärit
liigne pehmus, uhkustamine lastega, nende imetlemine; autoritaarsus, vägivald tugevama poolt. Kui autoritaarsus propageerib absoluutset eksimatust, siis autoriteedi all mõeldakse väljateenitud usaldust ja tunnustust, oma vaimse mõjuga eeskujuks olemist. Kasvatuses on kõige tähtsam armastusel ja tänutundel põhinev autoriteet, mis on armastuse, headuse ja abiavalduste tulemus. Ometi tunnistab ka Kerschensteiner, et on olemas omapäraseid paindumatuid iseloome, kus välise survega pole midagi peale hakata: neid saab kasvatada ainult seestpoolt väljapoole. Neile on kõige parem, kui lastakse neid vabalt areneda oma kalduvuste suunas, kui need ei ole ühiskonda eitavad. Autoriteedi ja vabaduse vahekorra määrab Kerschensteiner järgmiselt: Autoriteet on pöördproportsionaalne, vabadus otseproportsionaalne kõlbelisele arengule. Autoriteet on tarvilik selgrooks, kondikavaks, toeks, mis aitab inimest end sisemiselt koguda, organiseerida.
annaabi.ee 
