Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud aastat, kui maja, milles nad vanasti
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ).
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri
RETSENSIOON Yves Jamiaque ,,Härra Amilcar" Käisin 26. oktoobril Tartu Vanemuise teatris vaatamas näidendit ,,Härra Amilcar". Lavastajaks oli Heiti Pakk, kes on öelnud etenduse komöödia liigiks ,,halenaljakaks". Kuigi ,,Härra Amilcar" oli kirjutatud Yves Jamiaque poolt juba 1975. aastal tunduvad teemad üsna tänapäevased. Näidend räägib mehest nimega Alexandre Amilcar, kes on küll päris jõukas, kuid ei oma lähisuhteid. Alexandre üritab rentida omale perekonna ning lõpuks see peaaegu saabki ta pereks, kuid lõppeb püandiga, kus härra Amilcar kaotab peaaegu kõik. Samal ajal arenevad kõrvalosatäitjate elud hoopis teises suunas. Lavastaja suutis kokku panna näidendi, mis paneb tõsiselt mõtlema. Võibolla seetõttu, et lavastaja on psühholoog. Tüki põhimõte oli, et kui keegi peaks kunagi tulema nii jabura idee peale, et raha eest perekond soetada ja need nõudmised viimase piirini viia, s
ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust, Ain teisel poo
George Bizet "Carmen" Regina Kaasik 11. a "Carmen" on prantsuse kirjaniku, Giorge Bizet'i loodud traagiline ooper. Ooper räägib veetlevast ning lihtsameelsest mustlasnaisest, kellel on kombeks meestega manipuleerida. Ühel päeval meestega manipuleerides märkab ta eemal istuvat Josed, kelle tähelepanu ta lilleõiega püüdis. Sellest hetkest saab alguse nende armulugu, mis on ka teose läbivaks teemaks. Ooperi esietendus toimus Pariisis 3. märtsil 1875. Esietendust ei võetud publiku poolt üldiselt hästi vastu ning see laideti maha. Vähesed nägid "Carmen"'it kui tõelist kunstiteost. Etendust käisin vaatamas 15.01.2016 Vanemuise teatris. Teatrisse jõudsin pool tundi enne etenduse algust. Rahvamass oli suur ning seetõttu kulus see aeg täpselt riiete ?
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglikust tantsust kontsertlikuks suurvorm
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
Kõik kommentaarid