Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirsiaed retsensioon (0)

1 HALB
Punktid
Retsensioon
Käisin vaatamas 1. oktoobril Anton Tšehhovi etendust ,,Kirsiaed''. Seal etenduses räägiti inimestevahelistest probleemidest, armastusest, perekondlikusest ning kiindumusest enda lapsepõlve kodu vastu. Mulle meeldis kõige rohkem selles etenduses Mait Malmsteni ja Jan Uuspõllu roll. Mait Malmsteni roll selles etenduses oli huvitav. Ta mängis seal välja igasuguseid iseloome. Mulle meeldis see kuidas ta suutis välja tuua erinevaid karaktereid. Ma arvan , et mitte ükski teine näitleja ei oleks seda suutnud paremini teha. Mulle meeldis eriti see, kuidas ta üritas Merle Palmistele meeldida. Ta alguses pakkus talle igasuguseid mooduseid välja , kuidas Merle ei jääks vaeseks.Ta pakkus talle välja, et ta võiks krisiaia maha võtta ning sinna suvilad rajada. Kuid Merle ei olnud sellega nõus. Lõpuks ostis Mait ise selle ära.
Kuid selle näidendi juures häiris mind Merle Palmiste osa. Ta mängis oma osa väga hästi välja, kuid see miuke ta oli ei meeldinud mulle eriti. Etenduses oli näha, et Merle Palmiste osal oli rahalised probleemid. Ta oli võlgades ning tema mõis oli oksjonil. Mulle ei meeldi sellised inimesed kes ei suuda tunnistada ,kas nende vigu või seda ,et ta on laostumas. Väga hästi oli näha kuidas Merle raha laristas. Kõik muidugi ütlesid talle, et ei ole raha teistele anda, pidusi korralda jne. Kuid Merle elas oma uhkuses edasi ning käis kohvikutes.
Alguses läksin ma sinna mitte väga kõrgete ootustega. Kuid etenduse lõpus mõistsin, et selle aja probleemid on ka tänapäeval. Väga palju probleeme ühtivad tänase päevaga. Huvitav oli vaadata, kuidas inimesed tol ajal nendesse suhtusid ja nendega tegelesid.
Kirsiaed retsensioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor melissaa Õppematerjali autor
retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Hind-- teatrietenduse retsensioon
2
doc

"Hind" - teatrietenduse retsensioon

Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale ­ Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud aastat, kui maja, milles nad vanasti

Kirjandus
Muusikal Grease
26
docx

Muusikal Grease

Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ).

poppmuusika
Teatriretsensioon-Kauka jumal- Kuressaare Linnateater
2
doc

Teatriretsensioon "Kauka jumal" (Kuressaare Linnateater)

(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri

Kirjandus
Yves Jamiaque-Härra Amilcar-retsensioon
2
doc

Yves Jamiaque „Härra Amilcar“ retsensioon

RETSENSIOON Yves Jamiaque ,,Härra Amilcar" Käisin 26. oktoobril Tartu Vanemuise teatris vaatamas näidendit ,,Härra Amilcar". Lavastajaks oli Heiti Pakk, kes on öelnud etenduse komöödia liigiks ,,halenaljakaks". Kuigi ,,Härra Amilcar" oli kirjutatud Yves Jamiaque poolt juba 1975. aastal tunduvad teemad üsna tänapäevased. Näidend räägib mehest nimega Alexandre Amilcar, kes on küll päris jõukas, kuid ei oma lähisuhteid. Alexandre üritab rentida omale perekonna ning lõpuks see peaaegu saabki ta pereks, kuid lõppeb püandiga, kus härra Amilcar kaotab peaaegu kõik. Samal ajal arenevad kõrvalosatäitjate elud hoopis teises suunas. Lavastaja suutis kokku panna näidendi, mis paneb tõsiselt mõtlema. Võibolla seetõttu, et lavastaja on psühholoog. Tüki põhimõte oli, et kui keegi peaks kunagi tulema nii jabura idee peale, et raha eest perekond soetada ja need nõudmised viimase piirini viia, s

Kirjandus
Michael Cooney-Raha Uputus
6
docx

Michael Cooney "Raha Uputus"

ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust, Ain teisel poo

Kirjandusteose analüüs
George Bizet-Carmen
3
docx

George Bizet “Carmen”

George Bizet "Carmen" Regina Kaasik 11. a "Carmen" on prantsuse kirjaniku, Giorge Bizet'i loodud traagiline ooper. Ooper räägib veetlevast ning lihtsameelsest mustlasnaisest, kellel on kombeks meestega manipuleerida. Ühel päeval meestega manipuleerides märkab ta eemal istuvat Josed, kelle tähelepanu ta lilleõiega püüdis. Sellest hetkest saab alguse nende armulugu, mis on ka teose läbivaks teemaks. Ooperi esietendus toimus Pariisis 3. märtsil 1875. Esietendust ei võetud publiku poolt üldiselt hästi vastu ning see laideti maha. Vähesed nägid "Carmen"'it kui tõelist kunstiteost. Etendust käisin vaatamas 15.01.2016 Vanemuise teatris. Teatrisse jõudsin pool tundi enne etenduse algust. Rahvamass oli suur ning seetõttu kulus see aeg täpselt riiete ?

Muusika
Retsensioon Nahkhiir-die Fledermaus
4
doc

Retsensioon Nahkhiir (die Fledermaus)

Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (1825­1899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglikust tantsust kontsertlikuks suurvorm

Muusikaajalugu
Elmo Nüganen
18
docx

Elmo Nüganen

ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige

Näitlemine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun