Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektromagnetlainete spekter erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt,superkõrgsagedus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elektromagnetlainete spekter erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt
Superkõrgsagedus
3GHz – 30GHz
Lainepikkusvahemikus on superkõrgsageduse nimetus sentimeeterlaine ja selle piirväärtus 10–1 cm. [WWW] http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008
See sagedus kuulub ultralühilainete piirkonda. Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otsese nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides , raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. [WWW] http://www.kmg.tartu.ee:8000/~aare/raadio/raadiolainelevi.ht m 24.11.2008
Raadiolained kannavad ruumis levides endaga energiat, mis ruumis hajub ja muutub osaliselt soojuseks. Allikast eemaldudes välja intensiivsus väheneb. Seega on allikast vastuvõtjani jõudnud väli nõrgenenud. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale. Tundliku vastuvõtja korral piisab selleks ka nõrgast väljast.
Vaadeldes raadiolainete tekkimist ja levikut mitmesugustel sagedustel , selgub , et elektromagnetvälja on kergem kasutada infoedastuseks kõrgematel sagedustel, kus raadiolaineid tekitav antenn on tõhusam ja side odavam. Sellega kaasneb aga side ebastabiilsus just kõrgematel sagedustel. [WWW] http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008
Raadiolainete levimine looduslikus keskkonnas sõltub suuresti atmosfääri ja maapinna omadustest. Sagedustel üle 300 MHz ehk üle 0,3 GHZ on ionosfäär ehk Maad ümbritsev gaasikihi kõrgem osa raadiolainetele juba praktiliselt läbipaistev, mistõttu toimub ka kosmiline raadioside just detsimeeter -, sentimeeter- ja millimeeterlainetel. [WWW] http://www.lr.ttu.ee/irm/transmissioon/pdf/Ionosfaar.pdf 24.11.2008
Kahjuks võivad need lained märgatavalt nõrgeneda neeldumise tõttu atmosfääris, täpsemini vihma ja udu veepiiskades, samuti hapniku ja teiste gaaside molekulides. Lainepikkusel alla 1,5 cm algab resonantsinähtusega kirjeldatav neeldumine hapniku ja vee molekulides, millel on väga järsk sõltuvus sagedusest. Valides nn atmosfääriakna sagedusi, võib minimeerida raadiolainete neeldumist atmosfääris. [WWW] http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008
Superkõrgsagedust kasutatakse ostsillaatorites ehk tavalistes generaatorites ja VHF raadiovastuvõtjates. [WWW] http://www.connectus.ee/abcp_ee/pg_000db.ht m 24.11.2008
Elektromagnetlainete spekter erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt superkõrgsagedus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mams Õppematerjali autor
Lühike füüsika töö superkõrgsagedusest, viidetega.

Sarnased õppematerjalid

Raadiolained
4
pdf

Raadiolained

Raadiolained  Raadiolained on​  elektromagnetlained​  lainepikkusega​  üle 0,1 mm.  Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks​ ,​  tähed​ planeedid​ ,  ,​ galaktikad​ metagalaktikad​  ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab  genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse  ,​ raadiosides​ ,​  ringhäälingus​ ,​  televisioonis​ ,​  raadiolokatsioonis​ raadionavigatsioonis​

Füüsika
Lühilaine levi
15
docx

Lühilaine levi

Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda) ja seda mõõdetakse meetrites, sentimeetrites voi millimeetrites. Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz). Sagedusel 1 Hz teeb laine ühe võnke sekundis. 1 Hz = 1 võnge/s. Elektromagnetlainete lainepikkus ja sagedus on omavahel seotud: kindlale lainepikkusele vastab alati kindel sagedus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses. (Ruut 2006: 14-15) Lisades on välja toodud elektromagnetlainete spekter (lisa 1), lainealade liigitus (lisa 2) ning erinevate raadiolainete kasutusvaldkonnad (lisa 3). Pinna- ja ruumilained Sõltuvalt antenni tüübist, liigist ja paigutusest levib elektromagnetiline laine erinevalt: pinnalainena ja ruumilainena

Füüsika
Elektromagnetism
36
doc

Elektromagnetism

Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad, murduvad, interfereeruvad ja painduvad tõkke taha . Elektromagnetlainete levimiskiiru vaakumis võrdub tema sageduse f (Hz) ja lainepikkuse (m) korrutusega. c = f . Kõikides keskondades on levimiskiirus keskonna murdumisnäitaja korda väiksem. Elektromagnetlained on raadio - ja televisiooniside aluseks. Katseliselt tõestas J. Maxwelli võrrandiga 1873 ennustatud elektromagnetlainete olemasolu 1888. H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi

Füüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

 oskab nimetada üksikuid kehapiirkondi ja kirjeldada nende toiminguid;  oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme;  oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun