Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Investeeringute juhtimise lisaülesanne 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liidan, kassa, jääk, kahjum, laen, sissemaks, puhaskahjum, kulum, finantsinvesteering, liisingu, kapitaliosaluse, käibevara, laekusSheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. KASUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui tulud on suuremad kui kulud, on tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000
valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused. Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtetele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul - varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb kolm raamatupidajat. Igal raamatupidajal on oma firmad, mille raamatupidamist nad korraldavad. Ettevõttes on kasutusel raamatupidamisprogramm HansaWorld SBE. 6 3 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid Ettevõtte arvelduste vormid on kassa ja pangakontod. Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid.
Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja.. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema
ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK (4) Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 12 Tabel 3 Konto Algseis Väljaminek Sissetulek Lõppseis Kassa 45 000.- 60 000.- 30 000.- Võlad 250 000.- 200 000.- 47 000.- tarnijatele Reservkapital 0.- 30 000.- 75 000.- Materjal 89 000.- 34 600.- 26 000.- Pangalaen 250 000.- 145 000.- 305 000.-
jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120
Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil.
moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega.
Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112- kassa kaupluses jne. Dokumendid: Orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga Nt. 31.05.2011 ostab ettevõtte SEB pangast 2000 LVL, kurss 1 EUR = 0,7055 LVL. Raha tasutakse ettevõtte pangaarvelt eurodes, valuuta kajastatakse eraldi arveldusarvel. D 1015 2834,87 (2000/0,7055) K 1014 2834,87 Välisvaluutas arvestatud nõude laekumine. Kui:
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318 Finantstulud ja kulud 22 -281 088 -165 300 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 928 312 1 204 018 Tulumaks 12 -92 000 -
3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms. Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms. Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid. Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333 Põhivara kokku 604 976 AKTIVA KOKKU 1 050 305 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400 Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused
tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita. 7 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine soetusmaksumuses Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega. Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse nulliks. Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse. 8 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering klassifitseeritakse ümber, kui muutub tema kasutusvaldkond. Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka käibevaraks (varud), nt siis, kui majandusüksus on
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: · kassa inventuur üks kord aastas 20. detsembril või vajadusel; · nõuete ja kohustuste inventuur üks kord aastas 20. detsembril; · varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) üks kord aastas 01. novembril. Inventuurid viib läbi Ettevõte juhatuse liige/juhataja. Aruannete koostamise kord Bilansisaldod 1 kord kuus. Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus. Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks.
raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded
b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest d) palgavõla väljamaksmine 16. Täida lünk. ................................ on juhised arvestusalaste andmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. 17
Ehitusettevõtet Nordecon ja Merko. Uudistest kõlab, et majandus on pöördunud tõusule, kuid kui vaadata nende kahe suurima ehitus ettevõtte dividendide maksmist, siis võiks hetke olukorra kohta tekkida palju küsimusi. Kas ehituses on halvimad ajad möödas ja firmade näitajad on paranenud või mitte? Järgnevas töös analüüsime ühte nendest Nordeconi. Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata. Ehitusettevõte Nordecon eatas börsile, et teenis eelmisel aastal 5,3 milonit eurot kahjumit, mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest
Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed
-, kohustised 750 000.-, omakapital 100 000.-. Aasta jooksul laekus teenustuluna 600 000.-, kulusid maksti välja 520 000.-, vara soetati 250 000.- (maksmine toimub hiljem). Firma omanik investeeris firmasse 200 000.-. 6. Firma omakapital seisuga 31.12.05 on: a) 100 000.-; b) 180 000.-; c) 430 000.-; d) 380 000.-. 7. Firma vara seisuga 31.12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8. Firma kasum (kahjum) 2005. aastal oli: a) Kahjum 80 000.-; b) Kahjum 150 000.-; c) Kasum 80 000.-; d) Kasum 180 000.-. 9. Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad järgmised põhiaruanded: a) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, omakapitali muutuste aruanne; b) Bilanss, kasumiaruanne, finantsseisukorra aruanne, audiitori järelotsus; c) Bilanss, kasumiaruanne, rahakäibe aruanne (rahavoogude aruanne), omakapitali muutuste aruanne;
ettevõttel võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida (näit. on sõlmitud vastav leping) ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. Juhul kui ettevõttel on küll kavatsus laenu pikendada või refinantseerida, kuid bilansipäevaks puudub kindlus selle kavatsuse realiseerumises (näit. puudub laenu pikendamise või refinantseerimise kokkulepe), kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva laen pikendati või refinantseeriti. (SME IFRS 4.7 (d)). 19. Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mistõttu bilansipäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20
Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osal. tulev. per. tulu tekkimisel. Mat. põhivara arvestust käsitlevad RP seaduse §29-32. Mat. põhivara esitatakse rp-s 6 kirjel: 1) maa ja ehitised (soetusmaksumuses); 2) masinad ja seadmed (soetusmaksumuses); 3) muu inventar, tööriistad, sisseseadmed ja muud (soetusmaksumuses); 4) akumul. põhivara kulum (miinuses); 5) lõpetamata ehitused; 6) ettemaksed mat. põhivara eest. Mat. põhivara olemus. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratl. põhivara: · kasutusiga, · soetusmaksumus, · otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis. Põhivara soetusmaksumus - vara enda maksumus + kõik kulutused, mis on otstar- bekad ja vajal
ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas
annaabi.ee 
