Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena
aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID
Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise
Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal.
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum. Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus. Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab. Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele. Edu tagavad turu ajastamine (millal osta ja müüa) ja
....1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE.............................................4 2INVESTEERIMINE KINNISVARASSE.................................................................................4 2.1Riskid investeerimisel kinnisvarasse..................................................................................4 2.2Ettevõtte kinnisvarasse investeerimise plussid..................................................................5 3INVESTEERIMINE AKTSIATESSE.......................................................................................5 3.1Dividendiaktsiate eelised...................................................................................................6 3.2Dividendiaktsiate riskid.....................................................................................................7 4INVESTEERIMINE KULDA JA HÕBEDASSE.........
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat
Säästuhoius ettenähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks, hoiustamise tähtaeg võib olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa. Lepingu tingimuste rikkumisel kehtestatakse sanktsioonid. 1 Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi
Investeerimine üldiselt on majandustegevus, mille all mõistetakse hetkel olemasolevate rahaliste vahendite paigutamist teatud sorti varadesse, lootuses neilt tulevikus kasu teenida.(Danskebank s.v. investeerimine) Investeerimis tegevus jaotatakse kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Reaalinvesteeringud on reeglina materiaalse vara ostmine, näiteks maa,tooraine ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste soetamie, näiteks aktsiad ja võlakirjad. Inimesi, kes paigutavad oma raha investeerimisobjektidesse nimetatakse investoriteks.(LHV s.v. investeerimine) Investeerimine on hea moodus oma raha kasvatada.Kuid sellega kaasneb ka palju riske, sellepärast paljud inimesed investoriteks ei hakkagi. Enne investeerimist tuleks tutvuda investeerimisriskidega ning hinnata ausalt oma riskitaluvust. Reeglina toovad riskantsemad investeeringud suuremat tulu. Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks
tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha
väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse.
optsioonilepingut sõlmides optsiooni müüjale preemia; Optsiooni müüja ehk optsiooni kirjutaja - isik, kes kirjutab välja optsioonilepingu ja saab selle eest tasu optsioonipreemia näol. Kui optsiooni ostja jaoks kujutas optsioon õigust osta või müüa alusvara, siis optsiooni müüja seisukohast on väljakirjutatud optsioon potentsiaalne kohustus ja optsiooni ostja vastava soovi korral tuleb see soov rahuldada; Ostuoptsioon on rahas (in-the-money) juhul kui aktsia hind turul on kõrgem tehinguhinnast (strike price) ja rahast väljas (out-of-the-money) juhul kui aktsia hind on madalam tehinguhinnast. Müügioptsiooni puhul on vastupidi. Näiteks kui müügioptsiooni tehinguhind on 40 USD ja aktsia turuhind on 36 USD, siis optsioon on 4 USD võrra rahas. Kõnepruugis väljendatakse optsioonide positsioone pikkade või lühikeste positsioonide näol:
ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks
pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta) - keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) - lühiajalised (kuni aasta) Debentuur Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon
Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist EAR (efektiivne intressimäär)- kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Näiteks intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas
ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine, nominaalne ja ekvivalentne intressimäär(EAR). Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab
Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab
Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu.
2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist saab AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2005 Seesami pensionifondide ülevõtmine, "Börsihai" laieneb Lätti ja Leetu. Alustab investeerimistoode "Lapsekonto" 2006 LHV ja GILD Bankers'i jagunemine kaheks eraldiseivaks äriühinguks 2007 Personaalse nõustamise teenuse ja Balti Pro algus LHV investeerimisfondide LHV Maailma Aktsiad Fond ja LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond loomine. Logo muutmine: ASist Lõhmus, Haavel & Viisemann saab LHV Pakuvad oma klientidele professionaalset väärtpaberivahendust, personaalset nõustamist ja portfellihaldusteenust, aidates klienti parimate investeerimisalaste lahenduste leidmisel. 1. väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine; 2. väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks.
vahetada. Alternatiivraha kasutamise põhjuseks võib olla ka inimeste soov vastavas piirkonnas sotsiaalseid probleeme lahendada või majanduselu elavdada. 13. Raha funktsioonid. Vahetusvahend – ühiskondlik või kogukondlik kokkulepe, et seda sellena kasutatakse. Kokkulepe on kas otsene, kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha saab vahetusvahendina kasutada vaid siis kui see on väärtuslik kõigi kasutajate silmis. 1.Raha kui akumulatsioonivahend – väärtuse säilitaja, väärtpaber 2.Raha kui vahetusvahend – raha on kõigist väärpabereist likviidsem, kuna teda saab kergesti vahetada ükskõik milise kauba vastu. 3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2. Kasum on lühiajalise perspektiiviga ning EPS ei ole seotud aktsiate tulumääraga. Tulumääral põhinevad mõõdikud: ROIC (kapitali rentaablus) = EBIT/investeeritud kapital Näitaja peaks ületama kapitali hinda, kuid on olemuslikult suurem valdkondades, kus on vähe materiaalseid investeeringuid/varasid.
ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid;
Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mullid on üldiselt lühiajalised turuanomaaliad. Börsikrahhid on üks nähtus, millede seletamisega efektiivse turu teooria ei saa hakkama, sest viimane kinnitab, et aktsia hinnad peegeldavad alati aktsia tegelikku väärtust. Ilma informatsioonita kiirete hinnaliikumiste seletamisega tuleb toime paremini mulliteooria. Erinevalt efektiivse turu teooriast võtab mulliteooria arvesse ka psühholoogilisi tegureid, mis investorite otsuseid ja käitumist mõjutavad. Tihti võetaks soovitut tegelikkuse pähe ja kiputakse ülehindama teatud informatsiooni tekkib mull. Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Mull võib aga hiljem lõhkeda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
