Raisakotkas on kannatlik (2)

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Dekameron

DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust usku sa kolmest usust õigeks pead, kas juudi-, sarat

Kirjandus

8

doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud

Kirjandus

9

odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu

Kirjandus

3

rtf

"Kääbik" - J.R.R. Tolkien

Kääbik J.R.R. Tolkien Bilbo Baggins oli nagu tavaline kääbik ikka ­ talle meeldis väga süüa, piipu tõmmata, kamina ääres istuda ning elas ta kääbikuurus, kus olid ümmargused uksed ja aknad. Ta oli segu kahest perekonnast ­ Bagginsitest ja Tookidest, viimastest aga räägiti, et nad käisid seiklemas, mis oli kääbikute jaoks väga lugupidamatu ja mõeldamatu. Kuid Bilbol polnud endaarust mingeid kaldumusi seiklusteks. Ühel hommikul aga tuli tema juurde pikka valge habemega vanamees, kelle nimi oli Gandalf. Ta tahtis Bilbo seiklustesse saata, kääbikul polnud aga vähimatki tahtmist seiklema minna ja ta saatis Gandalfi minema. Järgmisel päeval helises täpselt enne teeaega uksekell, Bilbole tuli meelde, et ta oli eile kutsunud viisakusest Gandalfi teed jooma. Ta jooksis ust avama, kuid Gandalfi asemel seisis ukselävel päkapikk, kes koheselt sisse tulija oma mantli nagi otsa riputas. Kuna k

Kirjandus

56

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus

8

doc

Kolm musketäri - A.Dumas

Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega musketär, kes hooples oma ku

Kirjandus

62

doc

Kodukultuur peretraditsioonid

PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka

Kodukultuur

16

docx

Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier

Tristani ja Isolde lugu Joseph Bedier Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte. Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc. Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas. Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta. Blanchefle

Kirjandus

Kommentaarid (2)