Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raisakotkas on kannatlik (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tegelased:
Shalik - Ärimees, kes rajas ettevõtte, mille ülesanne on rikaste ja jõukate teenimine varastamise või info hankimise teel. Ühesõnaga, omab ettevõtet, mis tegeleb varastamisega.
Garry - Piloot, kes on raamatus tasakaalukas ja heasüdamilk. Tal tekib suhe Gay-ega, naine kes on kütkestavalt kaunis, kuid salakaval.
Gaye - Töötab Shaliki heaks, osav spioon, kes suudab võrgutamise teel vajaliku info hankida.
Fennel - Külmavereline mõrtsukas ja seifimuukija. Tema hingel on 3 inimese julm tapmine . Närvid on tal väga nõrgad, pidevalt on raevus. Talle ei meeldinud Gay-e üleolev suhtumine, seega ta haub peaaegu terve raamatu jooksul temale kättemaksu, vägistamise teel.
Ken - Osav kütt, kes teenis elatist ekskursioonide korraldamisega Aafrikas, kuid oli juhtum, kus üks ameeriklane ajas ta marru, süüdistades teda selles, et vihmase ilmaga polnud loomi näha. Ken selle peale aga lõi ameeriklast ning peale seda sattus vanglasse. Nüüdsest teeb juhutöid, nagu praegugi, aitab teed juhatada oma pärismaalasest musta sõbraga, kes teab teed nii hästi, nagu oleks tal kompass peas.
Max Kohlenberg - Miljonär, kelle käes on hinnaline, ligi 4 sajandit vana, Borgia sõrmus, mis on mõeldud mõrvade tegemiseks.
Ta elab Johannesburgi lähedal Aafrikas, kus ta omab hiiglaslikku mõisa mille sees on omakorda uhke muuseum , kus on maailmakuulsaid teoseid, üle kogu maailma, ning need on kõik orginaalid.
Ise ta on invaliid ja suhteliselt erak .
Sisu:
Algab sellega, kui üks kollektsionäär soovib saada Borgia sõrmust endale ning pöördub abi saamiseks Shaliki poole. Tehingu eest lubati 500 000 $.
Shalik valib töö jaoks neli inimest, keda ta otsis, uurides tausta ning varasemat kogemust. Ta satub Fenneli, Garry ja Ken-i peale. Gaye, kütkestav naine, töötab juba Shaliki heaks, ning ta lootis, et Gaye suudab Max Kahlenbergi poolehoidu võita ning võibolla ka muuseumi asukoha öelda.
Shalik suhtles Fenneliga eriti tõsiselt, tema mõrvade ja vägistamise pärast. Ta ütles Fennelile, et kui too kasvõi üritab midagi Gay-ele midagi teha, annab ta vajalikud tõendid Interpoli kätte, seega, Fennel läheks otsekohe vangi kõikide mõrvade eest (Fennel mõrvas külmavereliselt 2 naist ja ühe mehe).
Max Kahlenberg elas Aafrikas, Johannesburgi lähedal, seega pidid kõik neli Aafrikasse lendama.
Fenneli ülesandeks pidi olema seifi muukimine.
Garry pidi Gaye-ga helikopteriga lendama Kahlenbergi mõisa, tuues vabanduseks, et Gaye soovib pildistada imelist mõisa ajakirja jaoks.
Ken pidi koos Fenneliga sõitma mõisa lähedusse, kuid autoga seda teha oli raske, auto vajus mitmeid kordi mutta, kus tuli siis autot välja lükata. Pärast jäi auto nii kõvasti kinni, et nad pidid trossi kasutama, mis vinnaks nad edasi (enne nad laadisid asjad autost maha).
Tee oli kuristiku kõrval ka, ning natukene aega tagasi oli vihma sadanud, ning tee oli ülilibe ja mudane. Ken proovis autoga aeglaselt üles minna, samal ajal kui Keni mustanahaline sõber vaatas esirattaid et auto rajalt ära ei kalduks, ning Fennel toetas küljelt, et auto kuristikku ei kukuks.
Kuid siis auto libises ning kukkus alla, jäädes rippuma vaid trossi abil.
Fennel oli shokis, kuid toibus sellest, ning ta hüüdis Ken-ile, et too vaikselt üles tuleks.
Ken tegigi seda, ning vaevu suutis ta servale tagasi tulla.
Auto kukkus kuristikku, kuid õnneks jäi pagas välja.
Kui Garry ja Gaye jõudsid helikopteriga mõisa juurde, tuli nende juurde Kahlenbergi üks tööline, kes soovis teada, kas on midagi juhtnud
Gaye vastas, et nad olid loodust pildistamas ning nägid kaugel seda kaunist mõisa, ning tal tuli idee ka pildistada.
Tööline sai probleemist aru ning kutsus külalised edasi (omal kaval muie näol).
(Fakt on see, et Max Kahlenberg kavaldas kõik üle, ta teadis kogu röövist terve selle aja, alates Londonist saadik. Ta teadis, kus nad ööbisid, kus hetkel on Fennel ja Ken, ja ta teadis, miks Gaye ja Garry seal on - Borgia sõrmuse pärast
Enne kui külalised saabusid, lasi ta kohalikul Šamaanil mürki koku segada, sellise, mis tapaks ohvri 12 tunni pärast. Kui mürk valmis, lasi ta mürki sõrmuse ülipisikesse mahutisse.
Sõrmust katsetas ta ühe töölise peal, kes laiskles kogu aeg ning peksis oma naist, ta surus ohvril kätt, kriimustades seda ning soovis kõike head.
12 tundi hiljem tööline suri, ning Kahlenberg mõtles mõtetes, et sõrmus tõepoolest töötab)
Kahlenbergi tööline pakkus Garry-le ja Gaye-le suupisted ning kutsus veidikese aja pärast muusemi vaatama.
(Pildistamise asjus palus ta rääkida Max-iga isiklikult).
See tuli üllatusena mõlemale, sest et, miks peaks Kahlenberg oma salajast muuseumi võhivõõrastele näitama?
Eramuuseumis oli kuulsaid teoseid üle kogu maailma, kõik olid orginaalid.
(Seega Kahlenberg oli ise suur varas , kuid ta rääkis, et ta kogu teoseid mitte raha vaid heaolu pärast.
Shalik tegi seda raha pärast.)
Tol hetkel oli seal ka Borgia sõrmus.
Vahepeal rääkis Garry, et midagi on valesti, asi tundub lõksuna, et miks peaks Max oma erakogu näitama.
Gaye ei nõustunud sellega, vaid arvas , et vanamees on lihtsalt üksildane.
Lõuna ajal kohtuti Kahlenbergiga iskilikult, ta oli invaliid, kes oli intelligentne , kuid samas ka hullumeelne.
Kahlenberg ei lubanud Gaye-l pildistada.
Külalistel lubati ööseks jääda ning paluti ka veidike uudistada , mida Garry ka tegi.
Ta käis aias, kus oli palju pärismaalastest valvureid ning aia lõpus oli ka tiik, mis oli krokodille täis, hea koht kuhu laip peita.
Öösel andis Garry Fennelile teada, et õhk on puhas, kuid olgu ettevaatlik, sest et valvureid on palju (Kahlenberg kuulas nende jutuajamisi samal ajal pealt, ühesõnaga teadis absoluutselt kõike).
Kui Fennel saabus, mindi muuseumi poole, et avada tolle uks.
Kui seifiuks avatud, otsiti Borgia sõrmust, kuid seda polnud seal, ning samal ajal tulid ka valvurid ning võtsid vargad endaga kaasa.
Samal ajal tehti sama ka Gaye-ga.
Kahlenberg seletas neile, et teab plaanist kõike, ning annab lubab neil minna, vaid ühel juhul.
Ta seletas et tema ammune unistus on olla jahimees , kuid tänu invaliidsusele seda teha ei saa.
Seega, ta ütles varastele, et nad peavad põgenema siit mõisast, neil on edmaad 3 tundi, ning peale 3 tundi, hakkavad Kahlenbergi jahimehed neile inimjahti pidama .
Auhinnaks oleks Borgia sõrmus. Ta rääkis, et teid on mitu, ja ta lootis, et ellujääjaid ei ole, sest loodus on metsik ja kohalikku maastikku ei tunta.
Fennel vastas, et miks ta kohe neid ära ei tapa.
Kahlenberg vastas ühe vana Aarfika vanasõnaga: "Raisakotkas on kannatlik".
Kui oli aeg põgeneda, võttis Gaye sõrmuse enda kätte(sõrmus oli mürgitatud).
Ning asuti teele.
Teeks valiti soine maastik , sest et seal on raske liigelda, kui seal on ka palju madusid.
Kui jõuti jõe juurde, läks Ken vaatama, kas tuleb üle ujuda.
Kui ta katsus põhja, tuli selja tagant krokodill , kes ta vee alla vedas ning tükkideks rebis.
Üks jahitav oli maas .
Fennel oli sündmusest shokis, sest et talle hakkas Ken iseloomu pärast meeldima , ta sallis Ken-i palju paremini, kui Garryt ja Gaye.
Kui teed jätkati, hakkas Gaye-l halb (sõrmus oli tema kätt kriimustanud)
Garry pakkus välja, et teeks riietest ja okstest kanderaami, et Gayed vedada, kuid Fennel saatis ta kuradile.
Tekkis sõnavahetus sõrmuse pärast ning Fennel lõi Garryt kiviga vastu pead, nii et too kaotas teadvuse.
Fennel lahkus sõrmuse ning toidumoonaga.
Gaye suri veidikese aja pärast, ning enne surma kirjutas ta testamendi, kus ta pärandas üle 100 000 dollari Garryle ning käskis tal oma laiba vette visata , sest et ta pigem söödaks end korkodillidele, kui raisakotkastele.
Fennel aga sai surma järgmine päev, kui ta oli tohutult väsinud.
Öösel oli teda jahtinud näljased hüäänid, seega ta ei saanud magada .
Päeval aga talle tuli meelde Ken-i ütlus, et päeval hüään ei ründa.
Kuid ta arvas valesti. Ajal, mil Fennel magas , ründas hüään teda jalast , rebides suure tüki jalast. Fennelil tekkis eluohtlik verejooks.
Kohe järgi tuli teine hüään, kes rebis Fenneli sisikonna lahti....
Fenneli leidis üks kohalik, kes viis asjad ja sõrmuse oma kanuu juurde, kuid suri seal samas kanuu juures(arvatavasti sõmuse pärast)
Garry jätkas teed, ilma toidu ja veeta, mööda jõge(vett ei saanud juua, sest et vesi oli must ja täis surmavaid baktereid)
Ta leidis sellesama kohaliku, kes oli sõrmuse ja toiduga kanuu juures, ning tänas õnne, et ta leidis.
Kui Garry Londonisse jõudis, viis ta sõrmuse Shaliki juurde.
Shalik pakkus talle honorarina rohkem raha, kuid ta keeldus, ta ei tahtnud sellest kohutavast kogemusest mingit jälge( ja ta oli nüüd ka 100 000 dollari võrra rikkam).
Shalik oli sõrmuse üle rõõmus, katsus seda, kuid siis kriimustas sõrme.
Ta imes sõrme verest puhtaks ning mõtles, et 400 aastat sõrmus ei saa enam töötada, mürk on ammu kuivanud, ning valis kollektsionääri numbri....
FINITO
Raisakotkas on kannatlik #1 Raisakotkas on kannatlik #2 Raisakotkas on kannatlik #3 Raisakotkas on kannatlik #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muhahaa Õppematerjali autor
"Raisakotkas on kannatlik" sisukokkuvõte.

Räägib enam vähem kõigest....

Sarnased õppematerjalid

Dekameron
2
rtf

Dekameron

DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust usku sa kolmest usust õigeks pead, kas juudi-, sarat

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu

Kirjandus
Kääbik-- J R R-Tolkien
3
rtf

"Kääbik" - J.R.R. Tolkien

Kääbik J.R.R. Tolkien Bilbo Baggins oli nagu tavaline kääbik ikka ­ talle meeldis väga süüa, piipu tõmmata, kamina ääres istuda ning elas ta kääbikuurus, kus olid ümmargused uksed ja aknad. Ta oli segu kahest perekonnast ­ Bagginsitest ja Tookidest, viimastest aga räägiti, et nad käisid seiklemas, mis oli kääbikute jaoks väga lugupidamatu ja mõeldamatu. Kuid Bilbol polnud endaarust mingeid kaldumusi seiklusteks. Ühel hommikul aga tuli tema juurde pikka valge habemega vanamees, kelle nimi oli Gandalf. Ta tahtis Bilbo seiklustesse saata, kääbikul polnud aga vähimatki tahtmist seiklema minna ja ta saatis Gandalfi minema. Järgmisel päeval helises täpselt enne teeaega uksekell, Bilbole tuli meelde, et ta oli eile kutsunud viisakusest Gandalfi teed jooma. Ta jooksis ust avama, kuid Gandalfi asemel seisis ukselävel päkapikk, kes koheselt sisse tulija oma mantli nagi otsa riputas. Kuna k

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus
Kolm musketäri - A Dumas
8
doc

Kolm musketäri - A.Dumas

Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega musketär, kes hooples oma ku

Kirjandus
Kodukultuur peretraditsioonid
62
doc

Kodukultuur peretraditsioonid

PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka

Kodukultuur
Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier
16
docx

Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier

Tristani ja Isolde lugu Joseph Bedier Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte. Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc. Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas. Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta. Blanchefle

Kirjandus




Kommentaarid (2)

annikakalnin profiilipilt
annikakalnin: aitähh, hea töö !
19:24 03-03-2010
KANAPEA1 profiilipilt
KANAPEA1: Korralikult tehtud.
16:47 27-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun