„ Iluasjake ” järg
raamatule „kolmas printsess”
Kerttu Rakke
1. * Marilyni tööks oli ilus välja näha, sisetelefonil uurida,
kas inimene, kes tema laua juures sissepääsu nõuab, tõesti
oodatud on, ja kui oli, siis tema niim üles kirjutada ning talle
rindakinnitav külaliste kaardike pihku anda.- See lause meeldis
mulle sellepärast,et autor on tabanud tibilikkust täpselt nagu Marilyn oli.
* See Tairi siin aga oli keldris kükitav kartuli-idu, seisis vaikselt ja rääkis vaikselt. Millegipärast ärritas tema olek
Marilyni. Miks ei osanud öelda.- Selles lauses kajastub Marilyni
vaist. Sisi ta veel ei teadnus seda, et Jan teda petab aga talle juba
tundus Tairi kahtlane.
* „Võibolla oleks ma kuidagi teistmoodi reagreerinud, kui see
mulle eriline tundunud või mind mingis mõttes erutanud oleks, aga
see pole minu jaoks midagi erilist, sest see pole kuigi harv asi.”-
Marilyni vastu Janile kui too ütles, et lähen Tartu. Marilynile oli
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marju Oja
Õppematerjali autor
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks. Ta teenib elatist enda firmaga. Ta
``Kolmas printsess`` teenimatult hea mehe, siis nagu autor ise väitis, püüab ta selles raamatus seda ``viga `` parandada. Nagu ka muinasjuttudest on meile teada, et kui konna suudelda, siis saab temast prints. Ükski muinasjutt aga ei õpeta kahjuks, kuidas printsiga päev päeva kõrval elada. Seepärast ongi ta teosesse sisse toodud probleem, et anda Marilyni tegelaskujule eluõppetund. Raamatus kohtab suhtumist, et naine on iluasjake, kelle põhiline ülesanne on hea välja näha ning oma tarka ja rikast meest kaunistada. Võib-olla tuleneb see mingitest ühiskonnas juurdunud mõttemallidest. Minu arvates on Marilyn tüüpiline tänapäeva noor naine, kes arvab, et kui saab endale rikka mehe, siis ei pea pingutama enam millegi nimel. Mingi sihtmärk võiks siiski elus olla, kuhu poole püüelda. Aga Marilyni suhtumisest ma seda küll välja ei lugenud. Tema oli rahul oma luksusliku eluga ning gümnaasiumiharidusega.
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseeri
kuskil ehitusel. Tööd ei otsi, mingit haridust pole. Arvab, et kõik tööd, mis talle antaks oleks ju nagunii mingi miinimumpalgaga tööd. Soovib osta invaliidsusgruppi. Marilynil jääb mulje, et äkki Reesi on perekonna must lammas, kes ei saa oma eluga hästi hakkama. Kuid Reesi ongi laisk ja kaval, kes ei viitsi tööd teha, juua on ettem. Minu isiklik arvamus: Mulle meeldis see raamat. Kuna lugesin algul esimese osa ära ja vaatasin, et seal on kirjas, et raamatul on järg ehk teine osa, otsustasin selle ka ära lugeda. Ei pidanud pettuma oli ka huvitav ja kaasahaarav. Täiesti reaalne ja elupõhine raamat. Ehtne naistekas, soovitaks neile, kellel pole aega lugeda keerulise sisuga raamatuid, jutt on huvitav ja sa ei suuda seda käest ära panna, kui raamat saab läbi.
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 1 TSITAADID.............................................................................................................. 2 KOKKUVÕTE TEOSEST............................................................................................ 3 PROBLEEMID TEOSES............................................................................................. 4 PEATEGELASTE KIRJELDUS..................................................................................... 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahjuks sellest raamatust ma ei ole tsitaate leidnud,
argument, ja kui ei ole, siis mis ajast ei ole?" · Keegi ei saa aru, mida naised tahavad. · Inimkond on hull ja tapahimuline. · Õnn see on võimalus tema meeldivat tööd, olla armastatud ja armastada ning olla kasulik oma rahvale ja kogu inimkonnale. · Jumalat ei ole olemas. Selle mõtlesid välja kurjad inimesed, kes tapsid ja rõhusid. Mõtlesid välja, et ennast õigustada. Kerttu Rakke ,, Kolmas printsess" Peategelased Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole üdini halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga.
..). Naisterahvuslik autorsus tundub endiselt ebatõenäolisena ei või välistada, et teatav kildkond tillita inimesi sel moel end omis mõtteis väljendab, uskuda ei tihka sellegipoolest." (Looming nr 2, 2001). Rakket on sageli võrreldud Kenderi ja Sauteriga. Teosed: · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) · "Susanna ja mina" (2002) · "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) · "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat, 2003-2006) · "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) "Seitse päeva" ilmus detsembris 2000, Vaapo Vaher on selle teose kohta öelnud: "Kui "Kalevipoeg" on põhiolemuselt suurustav, siis "Seitse päeva" näitab autori arenevat dramaatilist tunnetust." (Looming nr. 3, 2001). Jutu peategelane Riin on väikesest
nõiduse ring, mis piiras Drachenheimi lossi. Johannes jäi aga jõuetumaks, kõhnaks, ei maganud hästi, niisiis kosutasid krahv ja krahvinna teda paremate palade ja maitsvamate veinidega. Ühel õhtul oli vein nii pähe hakanud, et ta lausa vajus voodisse. Kui keset und tundis ta valu nagu keegi oleks nõelaga torkinud. Ent seal polnud kedagi. Hommikul peeglisse vaadates nägi ta enda kaelal tardunud vere jälgi ( kolmas tilk verd ). XIII Hommikul kloppis Johannese uksele krahvinna kammerneitsi, kes kutsus teda naise juurde, lausudes väga segases saksa keeles : surnud krahvinna on haige. See tähendas, et ta oli haige ja suremas. Kuid teda ei lastud sisse. Johannes oli vaid vilksamisi krahvinna magamistuppa näinud, kus voodi asemel seisis hoopis katafalk ja sellel lamas krahvinna pikas valges rüüs nagu surnu. Johannes kahtlustas, et see oli imeliku Kaplani tegu, kes teda ka hommikul sisse ei lasknud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
just seda oligi vaja
Kõik kommentaarid