227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud
nimetatakse seda lühikeseks positsiooniks Lühike positsioon on ohtlik kui välisvaluuta tugevneb: 1. Suureneb panga kogukulu välisvaluutakulude tõttu rohkem kui välisvaluutatulude tõttu 2. Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus 36. Millest tuleneb panga intressirisk? Panga intressirisk tuleneb: Panga varade ja kohustuste erinevatest tähtaegadest Intressimäärade korrigeerimisest erinevate ajavahemike vahel Seetõttu võivad varadelt saadud intressitulud ja kohustusega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise 37. Selgita intressiriski ja likviidsusriski omavahelist seost. Seega likviidsusrisk muutub rahaturul panga jaoks intressiriskiks Intressirisk omakorda on otseselt seotud krediidiriskiga Intressiriski vähendamiseks võib pank laenu anda hästi kõrge intressimääraga Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest
n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid: Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud 4 Tulumaks Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum Ettevõte otsustab ise, kumba kasumiaruande skeemi ta kasutab. Rahavoogude aruanne
Lepingu kohaselt tagastab AS Upsti AS-le Apsti laenu 31. augustil 20x2 kogusummas. Laenu väljastamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Väljastatud lühiajaline laen 120 000 K Pangakonto 120 000 Kuna AS Apsti raha oli 20x1. aastal 4 kuud AS Upsti käes, siis seisuga 31. detsember 20x1 on AS Apsti teeninud intressitulusid: 120 000 eurot ×0,12 ×4/12 = 4800 eurot 31. detsembril 20x1 koostatakse AS Apsti raamatupidamises korrigeerimiskanne: D Intressinõuded 4800 K Intressitulud 4800 31. augustil 20x2 laekub laenu kogusumma ja intress. Laenu koguintress on: 120 000 eurot ×0,12 = 14 400 eurot, millest 4800 eurot on kajastatud 20x1. a tuluna, ülejäänud summa 14 400 eurot 4800 eurot = 9600 eurot kajastatakse 20x2. a tuluna. Laenu laekumine koos intressiga kajastatakse: D Pangakonto 134 400 (120 000 + 4800+ 9600) K Intressinõuded 4800 K Intressitulud 9600 K Väljastatud lühiajaline laen 120 000 Lõpetamiskanded
Kokku äritulud 193 700 193 593 Lisa 17. Muud ärikulud 2006 2005 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 52 562 0 Muud kulud 16 382 21 158 Kokku ärikulud 68 944 21 158 Lisa 18. Finantstulud- ja kulud 2006 2005 Intressitulud 4 617 28 171 Intressikulud -133 587 -54 888 Kokku finantstulud ja -kulud -128 970 -26 717
23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500; 9.c; püsikulud TFC ei muutu toodangu koguse suurendamisel või vähendamisel; vastusvariantides a) b) d) esitatud kulud kuuluvad aga muutuvkulude TVC hulka; 10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11
Kokku ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Intressikulud Intressikulud Intressitulud = Intressitulud Muud finantstulud ja -kulud Muud finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum)
8100 Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8110 Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8200 Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8210 Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8300 Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Tulud 8310 Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kulud 8400 Intressitulud Tulud 8401 Intressitulud (KM vaba käive) Tulud 8410 Intressikulud Kulud 8500 Kasum valuutakursi muutustest Tulud 8510 Kahjum valuutakursi muutustest Kulud 8600 Muud finatstulud Tulud
· Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 7 Kasumiaruanne skeem 2 · Müügitulu · Müüdud kaupade ja teenuste kulu · Brutokasum (-kahjum) · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Turustuskulud · Üldhalduskulud · Muud äritulud · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) 8 · Finantstulud ja -kulud
allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius
ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna: 1) finantstulud (nt intressitulud) olid suuremad sama müügitulu kohta 2) finantskulud (nt intressikulud, valuutakursikulud) olid väiksemad sama müügitulu kohta 3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus?
261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste
ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna: 1) finantstulud (nt intressitulud) olid suuremad sama müügitulu kohta 2) finantskulud (nt intressikulud, valuutakursikulud) olid väiksemad sama müügitulu kohta 3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus?
Ärikasum (- kahjum) -78,42 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82 Muud äritulud 2 009,30 0 0 0 0 0 0 Muud ärikulud 0 0 0 0 0 0 0 Kasum (- kahjum) enne intressikulu 1 930,88 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82 Intressitulud 0 0 0 0 0 0 0 Intressikulud 0 0 0 0 0 0 0 Kasum (- kahjum) enne maksustamist 1 930,88 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82 Ettevõtte tulumaks 0 0 0 0 0 0 0
mitusada protsenti või enam. Hüvitis – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus. I Intress – Rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha laenuks andmise eest. Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas). Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes. Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm. Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks.
Allikas: töö autorite koostatud. Analüüsist selgub, et 2010 aastal suurenes ettevõtte kasum võrreldes 2009. aastaga plahvatuslikult. Seda tingis 2009. aastal dividendide välja maksmine omanikele. 2011. aastal vähenes Estraveli kasum ja seda tööjõukulude suurenemise ning mitmesuguste 7 tegevuskulude tõttu. 2011. aastal olid võrreldes 2010. aastaga ka väiksemad intressitulud. Kasumiaruande vertikaalanalüüs annab hea ülevaate kasumiaruande struktuurist. Vertikaalanalüüsis on finantsaruande read toodud nii rahalises kui protsentides ühte teatus näitajasse, näiteks kui suur on kulude või tulude osatähtsust kogumüügist. Tabel 2. Kasumiaruande vertikaalanalüüs 2009 % 2010 % 2011 % Müügitulu 5 163 361 100 5 752 998 100 5 883 575 100
võlakohustustelt Muud finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest, intressitulud ja muud finantstulud ja kulud, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel) ning välismaal asuvatest
Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 024 737 3 316 646 Püsivkulud 2181938 2184338 Muutuv kulud 842799 1132308 30 Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides) 2010 2009 Intressitulud 169 22 Intressikulud -259 078 -167 461 Intressikulu laenudelt 0 -12 988 Muud intressikulud -259 078 -154 473 Muud finantstulud ja -kulud -22 439 -31 853 Kokku finantstulud ja -kulud -281 348 -199 292 31
Pank kui ettevõte Vastavalt Eestis kehtivale seadusele võib pank tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna. Erinevalt tavalisest aktsiaseltsist on krediidiasutuse asutamisel sissemakstav aktsiakapital olema tunduvalt suurem: 25 000 euro asemel vähemalt 5 000 000 eurot. Kuigi see summa on suur, moodustab omakapital pankade finantsstruktuuris väikese osa, tavaliselt alla 10%: domineerib võõrkapital, seal hulgas klientidelt kaasatud hoiused. Pankade peamiseks tuluallikaks on laenudelt teenitavad intressitulud. Samuti on tähtsal kohal pakutavate teenuste pealt võetavad tasud ja finantsinvesteeringutega seotud tulud. Teenused SEB SWEDBANK BIGBANK LEPINGUTASUD 30 aastat Kuni 30 aastat 30 aastat INTRESS 7% 10% 9,9% TINGIMUSED LEPING LEPING LEPING
varad. Sellest võib järeldada, et likviidsete varade osakaal aktivates on suhteliselt kõrge, selleks et tagada klientide nõuete ja ootamatute nõuete täitmine. 1. Varade koosseisus on peamiseks laenuportfell erinevalt tavaettevõtetest, kus peamise osa moodustavad erinevad käibevarad ja põhivarad. 2. Kohustustest moodustavad 90% erinevad hoiused ja aktsionäride poolt investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3. Kokku puhas intressitulu: 3 4. Muud tulud 1 1. Intressid ja muu tulu kokku: 4 1. Laenukahjumide provisjon -1 1. Puhastulu peale provisjone 3 1. Mitteintressilised kulud (personalikulud, amortisatsioon) -2 1. Kasum enne makse 1 1. Maksud -0,4 1. Puhaskasum: 0,6 1. Hinnates kasumiaruannet võib teha järgmised järeldused. Kogu tuludest
Tööjõu kulud Palgakulu -28 208 -25 198 Sotsiaalmaks -9 280 -8 158 Tööjõu kulud kokku -37 488 -33 356 Põhivara kulum ja väärtuse langus -27 665 -29 769 Muud ärikulud -3 595 - 2 701 Ärikasum 86 107 80 354 Finantstulud ja -kulud Intressitulud/kulud -13 044 -20 077 Finantstulud ja -kulud kokku - 13 044 - 20 077 Aruandeaasta puhaskasum 73 063 60 277 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 19
sõltuv tarbimismaht peale makse. Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged. Avaliku sektori roll majanduses (osakaal majanduses) on turumajanduse tingimustes väiksem kui erasektori osakaal. SKP kulutuste (tarbimise) alusel on a. reaalne SKP miinus nominaalne SKP b. eratarbimiskulutuste ja erainvesteeringute summa c. valitsussektori kulutused, erainvesteeringud, eratarbimine ja puhaseksport d. palgatulud, renditulud, intressitulud ja ärikasumid SKP suurim komponent kulutuste alusel on eratarbimine (C). Kuna Eesti ja Läti kuuluvad mõlemad eurotsooni, siis nominaalne valuuta vahetuskurss ei muutu. SKP arvestuse puhul ostujõu pariteedi alusel (PPS) on eesmärgiks a. tuua välja riikide tehnoloogilise arengu kiirus b. elimineerida riikide hinnatasemete erinevus SKP mahu arvestamisel c. tuua välja tehnoloogia mõju SKP kasvu d. näidata valuutakursi muutuste mõju SKP arvestusel
Kasum (kahjum) enne 36 943 6 785 13 227 10 229 tulumaksustamist Tulumaks -2 525 -2 127 -1 852 -1 986 Aruandeaasta kasum (kahjum) 34 418 4 658 11 375 8 243 Lisa 3 ICT Support OÜ finantstulud ja -kulud 2009-2012 (eurodes) 2012 2011 2010 2009 Intressitulud 29 11 0 174 Intressikulud 0 0 -196 -518 Kasum (kahjum) 0 0 -7 -19 valuutakursi muutustest Kokku finantstulud ja 29 11 -203 -363 -kulud Lisa 4 ICT Support OÜ rahavoogude aruanded 2009-2012 (eurodes)
korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud Finantstulud jagunevad järgnevalt: · finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt; · finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt; · muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest; · intressitulud; · dividenditulud; · kasum lühiajalistest finantsinvesteeringutest; · netokasum finantseerimis- või investeerimistegevusest tekkinud valuutakursimuutusest, sealjuures valuuta konventeerimisest tekkinud netokasum [1 : 178]. 5.2 Kulud Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemine), millega kaasenb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab
Muud 4 0 Kokku muud ärikulud 38 550 Lisa 18 Finantstulud ja -kulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 0 -540 274 Intressitulud 4 563 24 660 19 Intressikulud -6 410 -11 540 Kokku finantstulud ja -kulud -1 847 -527 154 2010. aastal on kajastatud finantskulu tütarettevõtte BLRT Masinaehituse OÜ osade allahindamisest summas 540 tuhat eurot (kokku investeering oli 2 meur, millest 1
Leppetrahvid, viivised -96 000 -168 024 Kokku -96 000 -391 724 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud 2008 2007 Lühiajaliste finantsinvesteeringute hindamine 74 000 - õiglasele väärtusele (lisa 1) Intressitulud pangaarvelt 2 300 2 100 Finantstulud sidusettevõtetest (lisa 5) 137 253 214 600 Finantstulud kokku 213 553 216 700 Intressikulud laenudelt ja liisingutelt -494 641 -382 000 Finantstulud ja kulud kokku -281 088 -165 300
Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja 7310 tarnijatega Kulud Kasumiaruanne 7410 Maamaks Kulud Kasumiaruanne 7610 Trahvid ja viivised Kulud Kasumiaruanne 7910 Muud ärikulud Kulud Kasumiaruanne 8400 Intressitulud Tulud Kasumiaruanne 8410 Intressikulud Kulud Kasumiaruanne 8600 Muud finantstulud Tulud Kasumiaruanne 8610 Muud finantskulud Kulud Kasumiaruanne Raamatupidamisregistrid (RPS § 9)
Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud ei muutu koos toodangu hulgaga. Siinjuures tuleb silmas pidada, et käibemaksukohustuslased ei arvesta ostetud kaupade ja teenuste eest makstud käibemaksu kuluna, kuna nad lahutavad selle riigile makstavast käibemaksust maha. Mittekohustuslaste jaoks on ostetud kaupade ja teenuste hinna sisse arvestatud käibemaksu kulu. Finantstulud ja kulud Finantstulude alla kuuluvad tulud on intressitulud hoiustelt ja muud finantsinvesteeringutega seotud tulud. Finantskulud on esmajoones laenude pealt makstavad intressikulud. Toote/teenuse hinnakujundus ja müügiprognoosid on aluseks järgnevate finantsprognooside koostamisel. Ettevõtte kasum (või kahjum) võrdub kõigist ülalnimetatud tuludest lahutatud kõik kulud. 13.3 Bilansi prognoos Bilansiprognoos on kohustuslik koostada eelkõige äriühingu asutamisel. Alustavatel FIE-del on see soovituslik, kuid mitte kohustuslik.
Panga omakapital ·Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. II Kasumiaruanne ·Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. ·Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad ·Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, ·Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud ·Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt Peamised kulud ·Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud (juhtimise ja halduskulud). Viimasel ajal on administratiivkulude osakaal langenud, sest pangad on sulgenud mitmeid kontoreid ja keskendunud elektrooniliste kanalite kaudu teenuste pakkumisele sh. Internetipangandusele. Samuti on juhtimiskulusid vähendanud ka pankade liitumised.
Eesti Panga bilanss: ühtib kalendriaastaga. Aktiva iseloomustab ressursside paigutamist ja kasutamist kuld ja konventeeritav välisraha kui emiteeritud raha kattevara. Paassiva kajastab omakapitali ja reserve ning kohustuste näol panga käsutuses olevaid ressursse põhiliseks iseärasuseks (emiteeritud raha kui keskpanga kohustus raha omanike ees). EP: TULUD KULUD Intressitulud Intressid Väärtpaberitulu Müntide kulud Amortisatsioon EP ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse välja arvatud0 füüsilise isiku tulumaksu. Tegevust kontrollivad sõltumatud audiitorid. Eesti rahasüsteemi üldpõhimõtted
annaabi.ee 
