IKT sektorit võrrelda suuremate IKT sektoriga riikide omaga ning samas tuua välja IKT sektori võimalikke tulevikusuundi. Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personaliküsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Uurimustöö allikatena on kasutatud enamjaolt varasemaid uurimusi IKT sektorist ja Statistikaameti andmebaasi, kuid kasutatud on ka mõningaid tunnustatud majandusalaste väljaannete artikleid. Autorile teadaolevalt ei ole eestikeelses kirjanduses käsitletud IKT
kui tuli välja, et kõvasti töötanud naine on palju väärtuslikum. timo ja eeva olid väga lähedased, vaatamata sellele, et timo tembeldati hulluks .eeva suutis kõigile raskustele vastu pida.a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein · me sõdime selleks, et elada rahus. Aristoteles Inimene ja inimsuhted · ,,Kaheldes jõutakse tõeni..." Cicero · ,,Põrgu, see on teised." Sartre · ,,Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb
kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogukonna elavdamise kaudu ning viibis asjassepuutuvatel programmi kohtumistel ja üritustel nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Intervjueeriti eksperte rahastavate, administreerivate ja rahastamist vahendavate institutsioonide esindajatega, uurides nende arusaamu programmi ja selle protsesside, protseduuride ja ürituste kohta. Välitöö paigaks valiti kaks küla Põlva maakonnas. Veedeti väga palju aega vallakabinettides, tuhnides vallastatistikas ja lobisedes töötajatega. Külades alustati vaatluste kõrval elulugude kogumisega. Küladel ja programmil oli vähe kokkupuuteid, mis suurendast uurija soovi seda vähest
Kahjustab ajutegevust Positiivsed mõjud: Arendab inimese oskusvõimeid (sõiduoskus, otsustusvõime) Aitab paraneda isuldist Muudab silmanägemist (kontrasti tundlikumaks) Aitab und juhtida Teda on võimalik rakendada ka kooliõpingutesse UURIMUSTÖÖ MEETOD Uurimistöö meetodiks on kasutatud kirjalikku küsimustikku, millele vastas 50 Keila Kooli õpilast, vanusegrupis 14-17 aastat. Teiseks meetodiks on kasutatud intervjuud, kus intervjueeriti viit Keila Kooli õpetajat. Valisin küsimustiku sellepärast, kuna küsitleja saab kindel olla, et vastaja on selles vanusegrupis, mis on küsitud ning vastaja on anonüümne. Intervjuu valisin, kuna õpetajad saaksid vabamalt oma arvamust ja teadmisi SISUÜLEVAADE UURIMUSEST Uurimistöö küsimustik koosnes 11 küsimusest. Intervjuudes esitati 10 küsimust arvutimängude teemal. UURIMUSE TULEMUSED Kas Sinu arust on arvutimängud
Uurimuse probleemiks toodi välja, et patsientide enda vaateid ei uurita seoses ärevuse ja depressiooniga, vaid tihtipeale soovitakse kohe tuvastada diagnoos ja vastavat ravimit kasutada selleks. Andmete kogumiseks kasutati individuaalseid ja grupi intervjuusid. Individuaalses intervjuus küsiti palju erinevaid küsimusi seoses stressi ja depressiooni ning ärevusega ja kuidas nad tol hetkel sellega toime tulid. 18 patsienti intervjueeriti individuaalselt, 1 grupi intervjuus osales 6 inimest ja teises grupivestluses osales 3 inimest. Grupivestluse põhiteemaks oli oma kogemuste jagamine ja kuidas nende arvates oleks olukorraga kõige paremini toimida. Kõiki intervjuusid transkribeeriti ja peamised teemad võeti kokku kasutades põhjendatud teooria analüüsi. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemadest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid.
innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õpilasi ehk siis meid. Paljud tollased arvamused ja mõtted üllatasid ning panid muigama. Anna-Katrina, kas sa mäletad oma soovi saada kosmeetikatädiks? Mina küll ei mäleta, et soovisin siis õhuakrobaadiks saada. Kummaline, kuidas meil paljud asjad on ununenud, ometi on olemas inimesed - meie vanemad, õpetajad, klassijuhatajad, kes kõike mäletavad, samuti talletavad. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked
nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õpilasi ehk siis meid. Paljud tollased arvamused ja mõtted üllatasid ning panid muigama. Anna-Katrina, kas sa mäletad oma soovi saada kosmeetikatädiks? Mina küll ei mäleta, et soovisin siis õhuakrobaadiks saada. Kummaline, kuidas meil paljud asjad on ununenud, ometi on olemas inimesed - meie vanemad, õpetajad, klassijuhatajad, kes kõike mäletavad, samuti talletavad. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked
Sellegipoolest võivad pikad pausid mõjutada informatsiooni täpsust, lühikestel pausidel sellist mõju ei ole. Pärast pikka pausi võivad lapsed anda väga vähe uut informatsiooni ja unustada või ignoreerida enamikku osa originaalsest(st esimesest) tunnistusest. Samuti on tõestatud, et mida vanem on laps, seda rohkem klapib tema teine tunnistus originaaltunnistusega. On tehtud uuring, kus on osalenud 50 last vanuses 4-12, keda on kõiki seksuaalselt kuritarvitatud. Esimesena intervjueeriti lapsi uurija kabinetis, pärast väikest pausi viidi nad sinna kohta, kus oli toimunud nende kuritarvitamine ning neid intervjueeriti uuesti. Uurijad kasutasid vabavestlust ja NICHD protokolli. Uurijad oletasid, et kui laps viia sinna kohta, kus on toimunud kuritarvitamine, siis talle meenub rohkem ning laps võib anda täpsemat informatsiooni. Tulemuseks oli see, et lapsed andsid keskmiselt 30% uut informatsiooni teise intervjuu käigus.
Autoriks on Pille-Riin Eiskop. Artiklis analüüsitakse Tallinna kesklinnas läbi viidud küsitluse (intervjuu) tulemusi. Teenindajad jagati kolme vanusegruppi: noor (kuni 30aastane), keskealine (30 kuni 50 aastane), vanem (50 ja enam aastat). Küsitleti nii mehi kui ka naisi, kes töötasid kohvikutes/restoranides, kauplustes ja kioskites. Küsitluse käigus taheti teada saada, mis tasemel on Tallinna kesklinna teenindajate inglise keele tase, vanusegruppide ja soolise jaotuse järgi. Kokku intervjueeriti 149 erinevat Tallinna kesklinna teenindajat. Küsitlus toimus kümne, väljatöötatud küsimuse abil, millest pooled keskendusid teenindaja sotsiaalse keeleoskuse testimisele ja ülejäänud küsimused teenindaja professionaalse keeleoskuse testimisele. Küsitlejal paluti märkida teda teenindava isiku sugu, vanusegrupp, sotsiaalse keeleoskuse tase ja professionaalse keeleoskuse tase (punktiskaala 0'st 5'ni). Kogutud andmetest selgus, et naissoost teenindajaid oli Tallinna kesklinnas
Dokumendid ulatati ostja seaduslikule esindajale, nõukogu liikmele Maibaumile. Ajalehes võttis sõna politseinik, endine kaugushüppaja Tiit Lumiste MITU LAIENDAMATA EESLISANDIT · Kõik tervitasid tänavapühkijat härra Usinat. · Lõpetajaile esines kõnega rektor professor Rein Raud. Kui põhisõna ees on kaks või rohkem lisandit, millest laiendatud on üksnes ESIMENE, ei käi nende vahele koma. ·,,Aktuaalses kaameras" intervjueeriti silmapaistvat poliitikut justiitsminister Rein Langi. · Koori juhatas Tartu poistekoori asutaja dirigent Uno Uiga.
motivatsioon, kunagine revolutsionäär, kautsjoni vastu, täiskomplekt, garaaz. Harjutus 3. Parandage kirjavead. Mõelge, milliste reeglite vastu on eksitud. Kongreslaste päevamured, usk homsesse, otsib uut nissi, arreteeris kümmekond kurti, lõpetab hüppe perfektse maandumisega, aeglane professor, lepingujärgsed tingimused, orelifestivaalaste esinemised, algab konkursi teine voor, saadikukandidaatide ülesseadmine, kontrollvardad olevat radioaktiivsed, intervjueeriti eesti esindajat, mootorrattur sõitis vastu patrullautot, modernne ühiskond, linlaste rõõmud, krediidi defitsiit, pakume ripplagesid, minu elu tipphetk, lennuki maandumisrada, eriti rafineeritud korruptsioonitehnika, briketiga köetav keskküttekatel, tühi kabinet, siseriiklikes ettevõtetes, madal taburett, ei teinud midagi liigset, britlaste õhurünnak, apelsini- ja mandariinikastid, kompvek ja martsipan, hoogne fokstrott, magus kirsikompott,
seksuaalsuhtesse astumine, elamustingimuste pärast kurtmine, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast, väljendada oma religioosseid tõekspidamisi. Tuol Seng – S-21 Läänemaailm Läänes teati väga vähe Kambodžas toimuvast Aastal 1978 õnnestus kahel Ameerika ajakirjanikul, Elizabeth Beckeril ja Richard Dudmanil, keda saatis briti akadeemik Malcolm Caldwell, pääseda Kambodžasse. Intervjueeriti Pol Poti, kes oli Beckeri sõnul “hurmav isiksus”. Räägiti enamjaolt soovist kaitsele Vietnami vägede vastu. Hiljem viidi ajakirjanikud hotelli ja Caldwell tapeti öösel oma hotellitoas. Hukkamised Hiljem viidi ajakirjanikud hotelli ja Caldwell tapeti öösel oma hotellitoas. Hukkamistest ei pääsenud ka parteiliikmed 1975. aastal 22 liiget, 1978. aastal neli Tappa võidi igaüht, kogu riik oli pööranud iseenda vastu.
Hakati ka korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Aastate jooksul kasvas järjest enam ka kooli õpilaste arv ja 1978 aasta sügisel tuli juurde nii öelda null klass ja sellega muutus ka ülejäänud klasside numeratsioon. Intervjuust sain teda, tänapäevase lillepeenra asemel esimesel korrusel oli kunagi purskkaev kuid välimus üldjuhul on jäänud samaks. 3. Kokkuvõte Käes olevas uurimistöös pandi kirja Kilingi-Nõmme Keskkooli ajalugu ning intervjueeriti ühte endis õpilast. Uurimistöö eesmärk sai täidetud. Töö autorina sain teada huvitavaid fakte, kuidas on tekkinud Kilingi-Nõmme Gümnaasium ja millised muutused aja jooksul on tekkinud. 4. Allikaloend Kirjandus Priedenthal-Manavald, Aita 2003. Saarde köstrikoolist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumini. ETPV Trükikoda AS. Internet Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Ajalugu. http://kilingi.edu.ee/default.asp?id=345 [3.05.2013] Intervjuu Voort, Kaja 2013. Intervjuu endise õpilasega
rolli (analüütik ja arhitekt, arhitekt ja arendaja) Võib juhtuda, et rolli täitmiseks pole vaja inimest täiskoormusega. Punasega on märgitud rollid, mille reaalne ressursivajadus erines plaanitust. Intervjueerimist planeerides ja läbi viies selgus, et vajalikku informatsiooni kättesaamiseks piisab kolmest kasutajast valdkonna kohta valdkonnajuhist ja kahest kogenuimast analüütikust. Ka juhtkonnast intervjueeriti väiksemat hulka inimesi, kuna plaanimisel selgus, et mitmete inimeste infovajadused kattuvad. Rollid klientorganisatsioonis: · projektijuht, kes vastutab projekti tähtaegade, eelarvestamise jms eest 1in · arhitekt, kes konsulteerib süsteemi väljatöötamisel 1in · lõppkasutajad, kes defineerivad nõuded ning võtavad süsteemi vastu või lükkavad tagasi 12in (prognoos 20-30in)
Tutvus süvenes. Alver on tunnistanud, et maailma luuleväärtusteni jõudis ta suuresti tänu Talvikule. Sama võib öelda ka Alveri enda luulesse pöördumise kohta. 1931. kirjutas ta esimesed luuled, mis jõudsid ka trükki, ja avaldas raamtuna Puskini Jevgeni Onegini inspireeritud poeemi Lugu valgest varesest. 1936. ilmus luuleraamat Tolm ja Tuli. See tegi Alverist tunnustatud luuletaja. Teda intervjueeriti ja kutsuti kohtumistele. 1937. Heiti Talvik ja Alver abiellusid-vaikselt, kahe kaasveljestolasest tunnistaja, Orase ja Viidingu juuresolekul. See mõjus luulelem mis 1930-40. aastate vahetusel liikus küpsema süvenemise poole. Mõneks ajaks viis neid maale maailmasõda. Võrtsjärve lähedale oli isa ostnud maamaja. Kirjanikupaar lõi kaasa maatöödel. Kõik see inspireeris Alverit tema sõjaaegse ereda ja omapärase luule loomisel. 1943. luulekogu Elupuu.
Esimesed ametlikud andmed dobermanni kohta avaldati 1890. aastal raamatus Dobermannpinscher Verein Saksamaal. Esimene dobermannide erinäitus toimus 1899. aastal, kus kohtunikuks oli härra Ullrich. Osa võttis 12 koera, näituse võitis Graf Belling von Grönland (Thüringen). Otto Göller asutas von Thüringeni kenneli 1901. aastal ja tema lisas dobermanni nimele sõna pinser juurde. Saksa Dobermanniühing uuris 1933. aastal tõu algupära ja üritas seda müsteeriumit lahendada. Intervjueeriti paljusid vanu kasvatajaid. Pikkade arutelude järel jõuti järeldusele, et suurim roll dobermanni aretuses on olnud saksa pinseril. Kirjeldus Dobermann on keskmise suurusega jõuline koer. Tal on ilus kiilukujuline pea, hästi kaarduv kael, mis läheb sujuvalt üle õlgadeks - mis koos moodustavad tugeva, kindla esiosa. Ühendades selle lihaselise tagaosaga, lisades hästi liibuva naha, mis on kaetud
Samuti on hea see, et ühte päevakajalist teemat tuleb kommenteerima Eesti spetsialist, mis seob vaatajat nende välisteemadega paremini ning ühtlasi ka avab teemat rohkem. Lõigud on alati määratletud pikkusega. 1. lõik on tavaliselt 5-7 minutit, intervjuu 1. teemal on tavaliselt 10 minutit, 2. lõik on tavaliselt 5-7 minutit, 3. lõik 5-7 minutit. Üldiselt on intervjuu ajaliselt kõige pikem. Mõistagi tuleb ette ka erandeid, nt kui intervjueeriti Saksamaa välisministrit, siis oli esimene lõik pikem. Tüüpelemendid: Kasutatakse enamasti kuuma teema intervjuud (hot topic interview) ehk nendest teemadest, mis maailma poliitikas parasjagu domineerivad. Stuudiosse kutsutud välispoliitika ekspert ei ole üldjuhul prominentne. Vahel tuleb ette ka persooniintervjuud (hard talk interview), kui räägitakse olulise persooniga, nt mõne prominendiga (nt Saksamaa välisminister). 2.Saate tootmine
organisatsioonides ei saa lihtsalt liidriks hakata, vaid tuleb selleks saada oma kompetentsuse pideva suurendamise teel. Karismaatilise liidri üha olulisemaks tunnuseks on saamas tema valdkonna alane kompetentsus, millega seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n. d.). Liidri mõju on organisatsioonis siiski küllalt suur. Liider on rohkem emotsionaalne arusaam. Juht aga ametlik arusaam (Alas 1999). Eestis ja veel pea kolmekümnes maailma riigis viidi läbi uuring, kus intervjueeriti tippjuhte ja kelle lähedasemad kaastöötajad täitsid nende kohta küsimustikud. Uuringu tulemused näitasid, et alluvad näevad Eesti juhti eelkõige dikteeriva korralduste jagajana (Alas 2008, 120). Eesti juhi olemus on enesekindel, kes usub oma alluvatesse. Juhi põhifunktiooniks peetakse administratiivsete funktsioonide täitmist. 2.1 Positiivne dikteerija Uuringust selgus, et eestis on peamiselt 4 juhitüüpi. Kõige rohkem esinenud juhitüüpi
Anzela Kaminskas Kriisiabi LASTE TOIMETULEK LÄHEDASE SURMAGA JA TEMA ABISTAMISE VÕIMALUSED NÕUKOGUDE AJAL Õppejõud: Tiiu Meres Tallinn 2018 Kõige enam mõjutab last lapsevanema surm, sest sellega koos kaotatakse emotsionaalne ja psühholoogiline tugi ja armastatud inimene ning samas kogetakse igapäevases elus toimuvaid suuri muutusi. Intervjueeriti keskealise 2 lapse naist. Mäletan isa matuseid kui olin 13 aastane. Erinevatest linnadest tulid lähedased ja sugulased. Minu vennal lubati armeele nädalas lahkuda. Mul oli hea meel näha neid kõiki ja ei tundnud leinat üldse. Matused toimusid jaanuaris külmal ajal ja kuigi isa oli mulle väga kallis, ei tulnud mul pisaraid. Lihtsalt ei tulnud- ei teadnud, et nii peab ja võibolla ka ei suutnud ega osanud
Sotsiaalhoolekande seadus küll defineerib mõned mõisted (eluasemeteenus,vältimatu abi),sihtgrupp jäetakse aga piiritlemata.Antud uurimuses on lähtutud Rootsis kasutatavast kodutuse definitsioonist,mida on peetud Eesti suhtes kõige paslikumaks(Hallik 2001;Kõre 2003;Linnas 2003):"kodutu on inimene,kellel puudub isiklik või üüritud eluase,alalised majutustingimused ning kes on suunatud ajutistesse alternatiiveluasemetesse või ööbib väljas"(Swärd 1999) Uurimuse tarbeks intervjueeriti 57 kodutut:39 meest ( neist 31 eestlast ja 8 venelast) ja 18 naist (12 eestlast ja 6 venelast).Keskmine vanus 46 aastat (meestel 47 aastat ja naistel 44 aastat).Noorim kodutu oli 27-aastane ja vanim 65-aastane.Euroopa kodututega võrreldes on Tartu kodutute keskmine vanus kõrgem.Kõige suurem grupp oli vanuseliselt 50-59 aastat(22 isikut).Alla 30-aastaseid ning üle 60-aastaseid oli võrreldes teiste vanuserühmadega vähe. UURINGU TULEMUSED
Nt Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu. Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele. Ta ajas juttu oma vanade sõpradega, šerifiabide Jenkinsi ja Greene’iga. Muudest lisanditest ei eraldata komaga olendit märkivaid laiendamata lisandeid, kui need ei ühildu oma põhisõnaga, vaid jäävad nimetavasse käändesse. Nt „Aktuaalses kaameras” intervjueeriti silmapaistvat poliitikut justiitsminister Joosep Metslangi; haigla peaarstil meditsiinidoktor Jüri Jõel. Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest Järellisanditele on sisult lähedased täpsustavad aja- ja kohamäärused. Nt Päritolumaal, Peruu mägises siseosas(,) valitsevate tingimuste tõttu on ta harjunud .. Täna, 7. septembril(,) saavad huvilised jälgida .. 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval(,) peetakse emakeelepäeva.
Briti talendisaate esimese seeria võitjast, Paul Potts'ist. Hiljem Briti ajakirjandus võttis tema nimele viidates kasutusele lühendi SuBo. USA's, paljud kommentaatorid lõid paralleele Boyle'i ja Potts'i esinemiste vahel. ABC uudised hüüdsid: ,,Briti uusim kuum sensatsioon" ja selle meelelahutus lõik pealkirjatas Boyle'i kui ,,Naine, kes pani Simon Cowell'il suu kinni." Järgmisel nädalal, tema tulemuse põhjal Briti talendisaates, oli ta külaliseks ,,The five thirty show's." Teda intervjueeriti satelliidi kaudu edasi mitmetesse tundud telesaadetesse. Boyle laulis saateta versiooni laulust ,,My heart will go on". Kuigi ta ei vastanud 2010. aasta Grammy auhindadele, selle võõrustaja Stephen Colbert tegi tema kohta oma publikule tänuavalduse. Seal oli ka varem vaidlusi, kuid Boyle ei olnud nomineeritud ühtegi kategooriasse Briti auhindadel. Isiklik elu Boyle elab endiselt oma perekodus, nelja magamistoaga nõukogu majas Blackburnis, mille ta ostis töötasu eest aastal 2010
muudatusi eraettevõtetes toimunutega, tuues välja, mitu protsenti uuritud ettevõtetest oli mingit faktorit muutnud. ( Alas 2006, lk. 16) Kui vaadelda nüüd neid tabeleid, võib väita, et ärisektori ettevõtetes on sagedamini muudetud strateegiat, organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. Samal ajal on avalikus sektoris pööratud rohkem tähelepanu ümberstruktureerimisele ning uute süsteemide ja juhtimisvahendite kasutuselevõtule. Eestis intervjueeriti 155 ettevõtete juhti ning nende vastustest selgub, et kõige suuremaks takistuseks osutus muudatuste elluviimisel avaliku sektori ettevõtetes töötajate kartus uue ja tundmatu olukorra ees, mida nimetas tervelt 32% vastanutest. See oli tunduvalt kõrgem kui ärisektoris. Võimalik, et sellest tulenevalt esines ka töötajate sabotaazi avaliku sektori ettevõtetes märgatavalt rohkem. Ärisektoris mainisid juhid kõige enam, 27% juhtudest, töötajate mõtteviisi inertsust. Enam
Uuritava juhitud valimisse värvatud 621 isikut sõeluti läbi, mille tulemusena osutus kõlblikuks 439. (Rudolph et al 2011:282) Uuritava juhitud Uuriti nelja linna jazzmuusikuid, kes on süstivad narkomaanid. Iga linna kohta valiti 6 valimi koostamine võtmemuusikut, kes olid valimi seemneks. Neile tutvustati uurimuse eesmärke ja intervjueeriti 114 küsimuse abil. Igale ,,seemnele" anti ülesanne värvata vähemalt 4 endasarnast jazzmuusikut. Uusi värvatuid intervjueeriti ja neile anti omakorda ülesanne värvata endasarnaseid. Selline protsess kestis senikaua, kuini saadi igast linnast 300 värvatut. Muusikuid tasustati nii intervjuu andmise eest kui ka värbamise eest. (Heckathorn & Jeffri 2001:317)
1. Välja selgitada sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis. 2. Uurida, kas Kuressaare Gümnaasiumis on piisavalt head sportimisvõimalused? 3. Kas head sportimistingimused on koolivaliku puhul eeliseks? Püstitati järgmised hüpoteesid: 1. Ka Kuressaare Gümnaasiumist on võimalik jõuda maailma tippu. 2. Head sportimisvõimalused on koolivaliku puhul olulised. Töö käigus viidi läbi küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi gümnaasiumi osa õpilaste hulgas ja intervjueeriti Kuressaare Gümnaasiumi vilistlast Madis Kallast. Uuringu tulemusena selgus, et Kuressaare Gümnaasiumis on head tingimused erinevate spordialade harrastamiseks. Kool omab vastavat materjaltehnilist baasi ja toetab laiapõhjalist sporditegevust. Uuring näitas, et nii kooli vilistlaste kui ka praeguste õpilaste hulgas on edukaid sportlasi (maakonna-, vabariigi-, maailma tasemel), siit järeldus sportimisvõimalused
küsimusi. Püsivad aga erimeelsused selles osas, kas uurimuste tehnilisi aspekte peaks eetikakomitee arvesse võtma ning kas peaks see institutsioon veelgi laienema, kaasates ka teadlastest eksperte. Eetilise ülevaatuse adekvaatsus On erinevaid tõendeid ja arvamusi selle kohta, kui tõhusalt eetikakomitee kaitseb uuringus osalejate autonoomsust. 1975. aasta ulatuslikust uurimusest negatiivsete ja positiivsete aspektide kohta eetikakomitee töös ühe aasta jooksul, kus intervjueeriti rohkem kui 2000 uurijat ning 800 eetikakomitee liiget 61 institutsioonist, näitas, et otsest uurimuse tagasilükkamist tuli ette väga harva. Peaaegu pooled uurijatest teatasid, et nad on kogenud uuringu edasi lükkumist või seda, et nende uurimust on takistati viisil, mis ei olnud kooskõlas ülevaatuse protsessi kasulikkusega. Peale seda uuringut on üha rohkem tõendeid hakanud esile kerkima, vihjates, et eetikakomiteede töös võib olla olulisi puudujääke.
Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid. Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada olukorrast Viimsi Keskkooli vasakukäeliste hulgas. Saadud andmete põhjal järeldati, kas olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende öeldu kinnitas antud töös käsitletud teooriat ning lisas mõningaid uusi mõtteid. Töös kajastatud uurimus vasakukäelisusest on läbi viidud Viimsi Keskkooli näitel 2015/2016 õppeaastal. Töö autor soovib tänada kõiki küsitlusele vastanud õpilasi, juhendajat Ruth Lobjakas ning õpetajaid Reili Renital ja Kersti Ojassalu. 3 1 KÄELISUSE KUJUNEMINE
selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta; selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Uurimuse läbiviimsel kasutati nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset meetodit. Kvantitatiivse osa raames viidi Rakvere Teatri publiku hulgas läbi ankeetküsitlus. Uurimuse kvalitatiivse osa raames intervjueeriti publiku ankeetküsitluse tulemusena kõige populaarsemateks etendusteks osutunud kolme etenduse lavastajaid. Uurimistöö tulemused näitasid, et teatrilt ootavad inimesed eelkõige head meelelahutust ja professionaalset teatrit. Teatripublik põhjendas oma valikut etenduste suhtes sellega, et etendus on lõbus ja naljakas. Etendus peab olema samas ka sisukas ning kõnetama publikut. Hinnatakse näitlejate professionaalsust ja etenduse edasiandmise usutavust. Küsitlusest
kõik, kes puutuvad kokku narkootikumide tarbimisega. Eesmärgiks on koguda võimalikult palju erinevaid seisukohti, et luua ,,üldist pilti". Poolstruktureeritud intervjuud viidi läbi 18.oktoobrist 2005 kuni 04.novembrini 2005. Intervjuud viidi läbi MTÜ Convictus Eesti esindajate (intervjuud kinnipeetavatega) ja Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt (intervjuud töötajatega). Selles etapis küsitleti kokku 25 inimest. Intervjueeriti 13 kinnipeetavat viiest erinevast eluosakonnast (sh üks vabanenu), kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja
teha ettepanekud sihtrühmale suunatud tootearenduseks Hõbevalge teemapargis. Uuringu käigus otsiti vastust küsimusele: ,,Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?". Esmalt tutvuti teiseste andmete ehk eelnevalt sarnasel teemal läbi viidud uuringutega ja seejärel viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud lastega perede sihtgrupi esindajatega. Intervjueeriti nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Laste intervjueerimiseks küsiti lapsevanematelt vastav luba. Intervjueeritavad leiti juhuvalimi alusel jälgides, et vastajate seas oleks mõlema soo esindajaid võrdselt ja erinevas vanuses inimesi. Uurija leidis intervjueeritavad erinevatest vabaajaveetmise kohtadest Tartu mänguväljakud, Kuutsemäe puhkekeskus, Lelula perekeskus. Täiskasvanutega viidi läbi kaheksa intervjuud (neli meest, neli naist). Kõigil
Töötas Harvardis. Tema poole pöörduti 1937, et ta loeks loengut teemal, mis puudutab perekonda. Oli väga põhjalik ja leidus, et saadaolevad materjalid on puudulikud. Algul intervjueeris oma üliõpilasi, hiljem oma vabast ajast ka väljaspool ülikooli olevaid inimesi. Tema loetud kursus kutsus esile vastureaktsiooni. Talle anti valik loengut edasi lugeda või teha selles valdkonnas teadustööd. Keskendus teadustööle. Intervjueeriti tuhandeid täiskasvanuid (16 000). Inervjuu kestis üle kahe ja poole tunni. Väga detailne ja hea intervjuu. Uuriti väga erineva taustaga inimesi. 800 lk teaduslikku teksti, jooniseid, tabeleid. Esimene raamat ilmus 1948 "Seksuaalkäitumine meestel". Mõeldud vaid erialaspetsialistidele. 1953 "Seksuaalkäitumine naistele". "Seksuaalkäitumine meestel" sai bestselleriks, tavainimesed janunesid seksuaalsust puudutava teabe järgi.
Isiklikust kogemustest lähtuvalt saan öelda, et arstide poolt ette nähtud paranemise ajad ei vasta 50% ulatuses tõele. 22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE INTERVJUUDE ANALÜÜS Seminaritöö kvalitatiivsus tuleb esile just eelkõige empiirilise kogemuse näol intervjuudes sisalduvast. Intervjueeriti nelja tantsukunstiga seotud inimest, kellel on esinenud või esineb praegugi erialast tingitud vigastusi. Kaks vastanuist on juba elukogemusega pedagoogid-tantsuõpetajad, kaks vastanuist on tantsutudengid ja lapsest saati tantsu sees olnud noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel. Küsimuste loomisel pole arvesse võetud soolisi erinevusi, otseselt pole oluline ka vanus
loobuda suitsetamisest. Käesoleva töö teostamiseks uuriti erialast kirjandust ja viidi läbi küsitlus, mille põhjal selgitati välja, kui palju oli selles kollektiivis suitsetajaid, mittesuitsetajaid ning suitsetamisest loobunud inimesi. Küsitlusest selgusid meetodid, mida küsitletud on kasutanud suitsetamisest loobumiseks ning mis olid nende jaoks kõige efektiivsemad. Antud uurimistöö raames andis intervjuu Henry Jakobson, kes on Allen Carr’i meetodi esindaja Eestis. Ka intervjueeriti Risti aleviku perearsti Hingi Kalbergi, kes andis informatsiooni selle kohta, kuidas nemad Risti perearstikeskuses abistavad suitsetamisest loobujaid. Andmeid analüüsiti käesolevas töös kvantitatiivsel meetodil. Uurimistöö eduka läbiviimise eest tänan oma juhendajat Eve Torvi, Henry Jakobsoni ning Hingi Kalbergi intervjuu eest ning oma töökollektiivi, kes lubasid kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine
ning sellest lähtudes korrigeerida oma uurimiskava. Rõhutan, et see kontroll peab olema väga konkreetne. Ärge piirduge õpilase üldise vastusega, et andmeid saab Eesti Statistikaameti kodulehelt. Seal võib sobilikku statistikat olla, aga võib ka mitte olla. Andmete kvaliteedi hindamisel on sotsioloogias olulise tähtsusega küsimus valimist ehk sellest, keda ja kui palju inimesi uuriti (küsitleti või intervjueeriti). Nii mõnigi kord arvatakse, et usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb küsitleda võimalikult suurt hulka inimesi. See seisukoht on väär. Valimi suurus võib olla väga erinev ning tähtsam kui küsitletute arv on see, kuidas uuritavad välja valiti (ehk valimisse sattusid). Ka siis, kui tegu on juhuvalimiga, ei võeta inimesi suvaliselt, vaid kindlate reeglite alusel. Suurte uuringute puhul räägitakse tavaliselt esinduslikust valimist, mis tähendab, et valim
Vt ka lisa 6 ja 7. 2.2. Uurimuse valim Empiiriline uurimus I valim moodustati tüüpilisuse, maksimaalse variatiivsuse ja mugavuse printsiibist lähtuvalt. Vaatluseks valiti välja kolme Euroopa ökoküla lasteaiad ning Eestist võrdlevalt ökoküladele sarnaselt toimivad organisatsioonid või lasteaiad, mis teevad vanematega teadlikku koostööd ja juhivad erilist tähelepanu jätkusuutliku eluviisi õpetamisele. Kõigis ökokülades ja lasteaedades käidi kohapeal ning kohapeal intervjueeriti ka lasteaiaõpetajaid. Välismaine valim moodustati vastavalt informatsioonile ökokülade lasteaedade olemasolust ning Euroopa Ökokogukondade Ühendusest (GEN Europe) saadud teabele nende lasteaedade tööst. Eesti valim moodustati lähtuvalt informatsiooni olemasolust kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamisest (MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus, õppejõudude soovitused). Vt ka lisa 5 (valimi tutvustus).
kasutamiseks piisavalt maksejõuline. Seetõttu saadeti riigiasutuste juhtide e-postilisti kiri, milles paluti eeltoodud kirjeldusele vastamise korral osaleda magistritöö uuringus. Kirjale vastas 30 inimest, kelle antud autobiograafilise kirjelduse põhjal koostati võima- likult mitmekesine valim. Enne intervjueerimist selgitati küsitletavatele magistritöö käigus loodava kuurordikontseptsiooni vajalikkust ja paluti intervjuu lõpus teha sellesse ettepanekuid. Ühtekokku intervjueeriti kümmet Eesti pereturisti segmenti kuuluvat inimest, neist viis olid naised ja viis mehed. Üks pere erines teistest selle poolest, et pereliikmeks loetakse ka vanaema ja selles koosluses reisitakse väga palju. See fakt on oluline arvesse võtta sihtrühma vanusepiiride määratlemisel. Järgnevalt on koostatud kokkuvõtlik võrdlus- 44 analüüs pereturistidelt sarnastele küsimustele saadud vastuste kohta. Kuna tegemist oli
arvamuste kohta selgituste saamine nõuab tavaliselt tugevat pingutust. Kohapealsete otseste intervjuude näidismahud: Tavapäraselt intervjueeritakse ühe uuringu käigus sadat kuni mitut tuhandet külastajat. Mõnede juhtudel viiakse intervjuud sama uuringu käigus läbi mitmetel erinevatel aladel, seda praktikat on kasutatud näiteks Austrias, Belgias, Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias. Uuringu töögrupi liikmed kasutasid 115 kohapealse uuringu andmeid. Ühe uuringu käigus intervjueeriti keskmiselt 560 inimest (aritmeetiline keskmine), samas mediaan oli palju väiksem, 285. See näitab, et mitmed uuringud võivad olla liiga väikese valimiga ning seetõttu ei paku tõest informatsiooni. Mõnede suuremate uuringute puhul on viidud läbi suhteliselt väike arv intervjuusid erinevatel aladel, kuid enne andmete töötlemist on erinevate alade andmed koondatud. Eelpool mainitud aritmeetilise keskmise väärtuse arvutamisel on arvesse võetud mõningaid
annaabi.ee 
