SUSAN BOYLE (REFERAAT) (0)

Susan Boyle
Sissejuhatus
Susan Magdalane Boyle (sündinud 1. aprillil  1961) on šoti laulja ja vabatahtlik töötaja kirikus, kes sai avalikult tuntuks pärast talendisaates " Britain 's Got Talent " osalemist. Boyle sai kuulsaks lauluga "I Dreamed a Dream " muusikalist "Les Miserables" BGT 3. hooaja esimeses osas. See jõudis eetrisse 11. aprillil. Tema esimene album avaldati 2009. Aasta Novembris kui üks enim müüdud albumeid maailmas.
Maailma huvi Susani vastu sai vallandatud tänu suurele kontrastile tema võimsa metsosoprani hääle ja veidi ebaatraktiivse välimuse vahel. Publik aplodeeris talle seistes, samuti ka Amanda ja Piers kohtunike hulgast. Susanist sai kohe ülemaailne interneti sensatsioon. Artikleid tema kohta ilmus paljudes ajalehtedes üle kogu maailma, sealhulgas ka Eestis. 9 päevaga said tema videod – show’dest, interviuudest, „Cry me a river “ tõlgendamisest– ligi 100 miljonit vaatajat . Tema esinemisproovi videot on vaadatud internetis mitusada miljonit korda. Vaatamata pidevast meedia huvist lõpetas ta finaalis siiski teise kohaga, kaotades Divercity tantsutrupile.
Boyle debüütalbum „I dreamed a dream“ säilis kui UK enim-müüdud album läbi kogu aja, lüües eelmist rekordi hoidjat Leona Lewis ’t, albumiga „ Spirit “. Tema teine album oli „The gift “ (2010), kolmandaks „Someone to watch over me“ (avaldatud 31. Oktoobril 2011). 12 mail 2012, naases Susan Briti talendivõistlusesse, et esineda külalisena, lauluga „You’ll see“. Jägmisel päeval, ta esines Windsori lossis, lauluga „Mull of Kintyre“. 2012 aasta aprillis hinnati Boyle’i omakapital ligi 22 miljoni naelani.

Varajane elu ja lapsepõlv

Boyle kasvatati üles Blackburnis, Lothianis, Šotimaal. Tema isa, Patrick Boyle oli kaevandaja ja veteran II Maailmasõjas, kes samuti töötas lauljana, tema ema Bridget oli stenografist, kelle pere oli pärit Country Donegalist, Iirimaalt. Boyle oli kõige noorem, oma nelja venna ja viie õe kõrval. Tal oli sündides hapnikupuudus, tulemuseks oli vaimupuue , Boyle on öelnud, et teda noriti koolis koolis nimega „Susie Simple“.
Pärast kooli jätmist, oli ta tööl koka praktikandina.
Varajane muusikaline koolitus ja karjäär
Boyle võttis laulmistunde „Voice choach“’ist ( muusika teater). Ta osales Edinburghi Acting (näitlemis) School’s (koolis) ja osales Edinburghi Fringe’is. Enne Briti talendisaadet sai ta oma peamised kogemused lauldes kohalikus katoliku kirikus, kohalikkudes koorides ja karaoke esinemistel pubides ja ümber tema küla. Teda on samuti kuuldud mitmeid kordi telesaates „My kind of people“. Ka on ta kaua osalenud oma kihelkonna kirikute palverännakutel Knock Shrine’ni, Country Mayo’sse, Iirimaale ja on laulnud seal Marian Basilica ’s.
Tema repertuaar on aastaid sisaldanud laule nagu „The way we were“ ja „I don’t know how to love him“. Briti kõmuajakirjandus nõudis eksklusiivseid video klippe tema varasetest esinemistest. Aastal 1995, tema prooviesinemine Michael Barrymore ’i telesaatele „My kind of people“, Olümpia kaubanduskeskuses, Ida Kilbride’s filmiti üles – amatööri video näitas, et Barrymore oli rohkem huvitatud tema pilkamisest, kui ta laulmisvõimest.
1999. aastal, ta esitas oma oma heategevus CD’le, mälestamaks Milleniumit.
1998 Boyle lindistas 3 lindistust – „Cry me a river“, „Killing me softly“ ja „Don’t cry for me Argentina “ Heartbeat’ei stuudios . Ta kasutas kõiki oma salvestisi , et maksta kopeeriate eest, mille ta hiljem saatis plaadifirmadesse, raadio talendi võistlustele, kohalikule ja riiklikule televisioonile. Demo koosnes tema versioonidest „Cry me a river“, ja „Killing me softly“, laulud laaditi internetti peale tema Britisaate esitust.
Peale seda, kui Boyle oli võitnud mitmeid kohalikke lauluvõistlusi, tema ema ergutas teda osalema Briti talendisaates ja võtta risk seista suurema publiku ees kui tema koguduse kirik . Endine treener O’neil ütles, et Boyle oli talendisaate mõtte maha matnud, kuna arvas et valikud tehakse sõltuvalt vanusest. Samuti kahtles ta, kuna pidas end liiga vanaks selle saate jaoks. O’neil siiski suutis ta ümber veenda ning esinemisele meelitada. Boyle ütles, et ta oli motiveeritud püstitama muusikalist karjääri, näitamaks austust oma ema vastu. Briti talendisaade oli esimene kord laulda publiku ees, peale tema ema surma.
Briti talendisaade 2008-2009
Augustis 2008, Susain taotles esinemistaotluse Briti talendisaatele, numbriks sai 43212. Ta aktsepteeriti peale eelvooru Glasgowis. Kui Boyle esimest korda saates laulis , mainis ta, et on püüdnud saada professionaalseks lauljaks, sama edukaks kui Elaine Paige . Ta laulis laulu „I dreamed a dream“. Esitus sai üle kümne miljoni vaataja.
Programmi kohtunik Amanda Holden märkis peale publiku esialgset küünilist suhtumist, et see oli „parim ülesse ajav kõne“, kuuldes tema esitust.
Too video oli laialdaselt kajastatud ja kümned miljonid inimesed vaatasid seda youtubes. Boyle oli absoluudselt hämmingus, nähes sellist reaktsiooni. Peale esinemist , Paige oli väljendanud soovi laulda koos Susaniga duetti. Ta nimetas teda suureks iidoliks kõigile, kellel on unistus .
Ta oli ühest neljakümnest sooritusest, mis pääses poolfinaali. Poolfinaalis, 24 mail 2009 ta esines viimasena, lauluga „Memory“ – muusikalist „Cats“. Publikuhääletuse põhjal oli ta üks, kes sai kõige rohkem hääli ning pääses finaali . Ta oli selge favoriit, et võita finaal, kuid lõpetas paraku teise kohaga, kaotades tantsutrupile „Divercity“. UK televisioon tegi rekordi, 17.3 miljoni vaatajaga.
Pressikaebuste komisjon oli mures pressi aruannetega, mis oli Boyle’i ettearvamatust käitumisest ja spekulatsioonidest tema vaimse seisundi kohta. Peale finaalis esinemist, oli ta üliväsinud ning vaimselt tühi. Tema viibimine haiglas sai küllaldast tähelepanu, peaminister Gordon Brown soovis talle head. Cowell pakkus talle loobuda lepingust, seoses Briti talendisaate esinemis tuuriga. Tema pere ütles, et tema hobi on olnud viimasel seitsmel nädalal peatamatu ning Susani unistus elab jätkuvalt. Nagu ta oli kutsutud ka iseseisvuspäeva tähistamisele Valges Majas .
Boyle lahkus haiglast (midagi vaimuhaigla taolist) viist päeva peale sinna minemist, ning teatas et osaleb BGT tuuril. (Britain’ Got Talent). Hoolimata tervise probleemidest, ilmus ta tuurile ja ta võeti hästi vastu linnades Abardeen, Edinburgh, Dublin , Sheffield, Coventry, Birmingham ja Londonis. Belfast Telegraph teatas, et vaatamata suurest survest , kiirgas naine enesekindlusest, mis meenutab veterani, kes on elanud aastaid.
„I dreamed a dream“ ja tuur 2009-2010
Boyle esimene album „I dreamed a dream“ ilmus 23. Novembril 2009. Album sisaldab covereid (eestisõnu „jäljendusi“) lauludest „Wild horses “, „You’ll see“, „I dreamed a dream“ ja „Cry me a river“:
„I dreamed a dream“ sai Amazon .com’i enim müüdud albumiks 4. septembril 2009, ligi kolm kuud enne kavandatud vabastamist. Boyle samune debüütalbum säilis kui UK enim-müüdud album läbi kogu aja, lüües eelmist rekordi hoidjat Leona Lewis’t, albumiga „Spirit“.
USA’s müüs album 701 000 koopiat esimese nädalaga, debüüt lauljana oli see parim avapauk nädalas üle kümne aasta.
Itaalis oli album kuu topis esimesel kohal, kui artist mujalt riigist. Ainult nädalaga müüdi 2 miljonit koopiat, muutudes kiiremini müüva globaalse naise debüütalbumiks.
Boyle andis novembris USA kontsert -tuuri. 13. Detsembril 2009 ilmus ta televisiooni oma enda elulooga, ning esitas duetti koos Elaine Paige’ga. Suurbritannias sai see ligi 10 miljonit vaatamist.
Novembris 2009 teatati, et Boyle’i tõlge laulust „I dreamed a dream“, võiks olla laul animafilmis Eagle Talon The Movie 3, mis hiljem vabastati Jaapanis , 16. jaanuaril 2010. Mais 2010, Susain Boyle hääletati Time ajakirja poolt seitsme kõige mõjukama inimese sekka kogu maailmas.


The gift (2011-2012)
9. juulil 2010 teatas Boyle, et tema teine album tuleb jõulualbum nimega „The gift“. Ta tegi võistluse nimega „Susan’s search“, võitja sai laulda koos temaga duetti. Album avaldati 8. novembril 2010. Albumi produtsent oli Steve Mac, kes ütles, et „nüüd Susan kasutab stuudiot ja lindistamise protsessi, seekord me võiksime minna veel kaugemale traditsioonilisest marssruudist, lindistades koos bändiga ning enne stuudiosse minemist koos harjutada, et näha
kuidas ta reageerib kindlatele osadele ja nii me saame muuta seadeid. Ma usun et see hakkab töötama palju paremini, Susani puhul on väga oluline, et ta oleks seotud publikuga, ja publik oleks seotud temaga. Ta ei taha laulda midagi, mis pole temaga juhtunud, või millega ta pole seotud.“ Boyle oli teinud ettepaneku, et album võiks sisaldada mõnda jazzi numbrit, kuna nüüd ta on endaga rohkem rahul. „Minu järgmine album peab olema taaskord üllatusmoment, ma loodan teha seda paremaks ja veidi erilisemaks.“
Novembris 2010, Susan sai üheks kolmest lauljast eales, kes on olnud samal aastal topis nii USA’s kui ka Suurbritannias. 30 novembril 2010 Ameerika Ühendriikides, esitas ta laulu „O holy night “, ja siis Rockefeller’i keskuses „ Perfect day“ ja „ Away in a manger“. Tema esituse ajal, ta ei suutnud lõpetada laulu, öeldes, et tal oli „konn kurgus“. Ta tahtis laulda uuesti, kuid seda ei lubatud. Publik plaksutas talle sellest hoolimata ja ta hiljem tegi uue esituse, mis laeti üles Youtube’i.
Someone to watch over me (2011-2012)
Emili Sande oli teatanud aidata Susanit laulude kirjutamises tema kolmandaks albumiks, mis ilmus 31. oktoobril 2011. Boyle esines teises poolfinaali show’s, kuuendas Ameerika talendisaates, mis oli eetris 31. augustil 2011.
Boyle tegi oma esimese esinemise Austraalias, Austraalia X-Factoris, 8. novembril 2011, lauldes laulu „Autumn leaves“
Parimad laulud lavalt

Susan oli stuudios valmistamas oma neljandat albumit „Standing Ovation: the greatest songs from the stage“. Väidetavalt ta võttis albumi jaoks klaveritunde. Reporter ütles The Sun’is, et Susan armastab klaverit ja on alati unistanud, et võiks mängida laval ja oma albumites. Ühes laulus ta teeb koostööd Danny Osmondiga.
Meedia mõju
Veebisaidid nagu Youtube, Facebook ja Twitter olid olulised, et hõlbustada Susani kiiret teed kuulsuseni. Kõige populaarsem Youtube’i video tema esinemisest kogus ligi 2,5 miljonit vaatajat ainult 72 tunniga. Järgmisel päeval, oli too Youtube video populaarseim artikkel Digg ’is. Nädalaga oli vaadatud videot ligi 66 miljonit korda ja tema elulugu wikipedias oli ligi meelitanud pool miljonit külastajat. Ligikaudu 103 miljonit vaatamist kahekümnel veebisaidil kokku, täitus kõigest üheksa päevaga. Los Angeles Times kirjutas, et tema populaarsus Youtube’is võis olla tingitud paljudest emotsioonidest ühes ja samas klipis, mis oli internetile täiuslik. 2009. aasta detsembris tema esinemist nimetati kõige vaadatumaks videoks Youtube’is, ligi 120 miljoni vaatamisega, mis oli 3 korda kõrgem kui teise koha vaatamised.
Lisaks, Boyle’i esimene kaamera intervjuu koos Šoti ajakirjaniku Richard Mooney’ga, tema kohalikus ajakirjas Lothian Courier, sai nimetuse kui Yotube’i kõige meeldejäävam video. Video läks viiruseks, peale üleslaadimist Youtube’i, 14. aprillil 2009.
Paljud ajalehed üle maailma (sealhulgas Hiinas, Brasiilias ja Lähis-Idas) tegid artikleid Boyle’i esinemisest. Briti kõmuajakiri The Sun andis talle hüüdnime „Paula Potts“, mis tuleb Briti talendisaate esimese seeria võitjast, Paul Potts’ist. Hiljem Briti ajakirjandus võttis tema nimele viidates kasutusele lühendi SuBo. USA’s, paljud kommentaatorid lõid paralleele Boyle’i ja Potts’i esinemiste vahel.
ABC uudised hüüdsid: „Briti uusim kuum sensatsioon“ ja selle meelelahutus lõik pealkirjatas Boyle’i kui „Naine, kes pani Simon Cowell’il suu kinni.“
Järgmisel nädalal, tema tulemuse põhjal Briti talendisaates, oli ta külaliseks „The five thirty show’s.“ Teda intervjueeriti satelliidi kaudu edasi mitmetesse tundud telesaadetesse. Boyle laulis saateta versiooni laulust „My heart will go on“.
Kuigi ta ei vastanud 2010. aasta Grammy auhindadele, selle võõrustaja Stephen Colbert tegi tema kohta oma publikule tänuavalduse. Seal oli ka varem vaidlusi, kuid Boyle ei olnud nomineeritud ühtegi kategooriasse Briti auhindadel.
Isiklik elu
Boyle elab endiselt oma perekodus, nelja magamistoaga nõukogu majas Blackburnis, mille ta ostis töötasu eest aastal 2010. Tema isa suri 1990. aastal ja tema õed-vennad on kodust lahkunud. Boyle pole kunagi abielus olnud, ja ta pühendas end oma vananevale emale, kuni ta suri 2007. aastal 91. aasta vanuselt. Naaber sõnas, et kui Bridget Boyle suri, Susan ei tulnud kolm, neli päeva toast välja ega vastanud telefonile ja uksekellale. Boyle on praktiseeriv katoliiklane ning laulis oma kirikukooris, kirikus Blackburnis. Boyle püsib kirikus vabatahtlikuna, külastades eakaid koguduse liikmeid. 2010. aasta Oprah’i saates, Boyle sõnas, et enne kuulsaks saamist oli tema elu maine ja rutiinne.
Augustis aastal 2010, Briti kõmuajakirjandus, uudised üle maailma, teatas, et Boyle koges rahalisi hädasid, mil tal ei olnud pääset oma varandusele, mis oli kontrollitud tema juhtkonna tiimi poolt. Boyle’i vend Gerry ütles, et tema õde kartis kaotada lepingut ja pöörduda tagasi oma finants probleemide juurde, et samuti oli ta võimetu liikuma oma viie magamistoalisesse majja Blackburnis, kuna tal ei olnud raha seda sisustada. Ta ütles, et Susani miljonid on sihtotstarbeliselt eraldatud, kuid tal puudub ettekujutus rahast. Järgmisel päeval oli see uudis vastuolus, uudiste sõnul oli ta ostnud kaks uut maja. Samuti, et tal oli kulutuste pummeldus, mille ajal ta oli ostnud tiibklaveri, Iphone ’i, ja viis kleiti , mis olid tehtud Stewart Parvini poolt – Kuninganna Elizabeth II õmbleja. Ajakirjandus oli juba varem teatanud, et Boyle oli kaevanud oma venna peale, et ta oli müünud lugusid ajalehtedele.


Kokkuvõte
Susain Boyle on lühidalt öeldult Briti talendisaatest tuule tiibadesse saanud omapärane laulja. Seda referaati tehes sain palju targemaks, nii inglise keele valdkonnast kui ka Susani. Kõik, mis ma siia kirjutasin, oli mulle algselt võõras, kuid nüüd tänu raskele tööle olen targem ning tean temast palju rohkem.

Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Boyle
Kõik tekst referaadis on iseseisvalt tõlgitud tollelt lehelt.