Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Internetipettused - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, pettused, müüja, skeemid, ettevaatlik, investeering, ettemaks, saatma, kahtlase, saadetakse, saatja, kaartide, pakkuja, manuse, filter, teata, consumer, internetioksjonid, avanemine, tervisetooted, tutvumine, poed, vältimine, olge, õnge, tasandite, olijad, postkasti, pangakonto, võite, kõigepealt, saata, pettur, mures, petis, tausta.............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD.................................................................... 11 SISSEJUHATUS Kaupa tellida ja osta on võimalik väga erineval viisil. Lisaks tavapärasele kaupluses kauba valimisele ning ostmisele levib järjest enam võimalus tellida kaupu erinevate postimüügikataloogide, telefoni, Interneti või TV-poodide kaudu, ehk teisisõnu sidevahendi abil.Samuti on levinud kaupade pakkumine viisil, kus müüja külastab kodusid või korraldatakse erinevaid esitlusüritusi kauba tutvustamiseks ning müümiseks. Kuigi neid võimalusi kasutada tundub esmapilgul mugav ja ahvatlev, tuleks siiski kaupade ostmisel sidevahendi abil või väljaspool äriruume olla tähelepanelik. Käesolev materjal tutvustab tarbija õigusi kaupade ostmisel väljaspool äriruume ning sidevahendite kaudu, juhib tähelepanu erinevatele ohtudele, mis sel viisil kaupade
Internetis olevate postkastide käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Nimi Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Juhendaja nimi Tartu 2012 1 ABSTRACT Tamm, H. Overview of Internet e-mail's availability, integrity and confidentiality. Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 1 table, format A4. In Estonian language. The research has been made to give a short overview about different places on Internet where people can make e-mail accounts. Keywords: student report, e-mail, availability, integrity, confidentiality. 2 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID..............................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
1 Küberkuritegevus tõuseb järsult Eksperdid 2009. aasta Maailma Majandusfoorumil Lõuna-Sveitsis Davos' on hoiatanud, et küberkuritegevus hakkab kiirelt ja järsult tõusma. (2) Nad on loonud süsteemi, et maadelda küberkuritegelike grupeeringutega. Nad ütlevad, et online- varguste läbi kaotatakse aastas umbes 1 triljon USA dollarit, rünnakute arv kasvab kiiresti ja liiga paljud inimesed ei tea, kuidas end selle eest kaitsta. (2) Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi ,,rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem". Üks ekspert lisas, et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2) Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis: Oht nr. 1 Kuriteod See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus. Oli alguses traditsiooniline
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta omades selleks sihtgruppi, kes internetti kasutavad. Seega peetakse internetireklaami tõhusaks vahendiks oma toodete/teenuste paremaks reklaamimiseks ja müümiseks. Eesmärke, miks enda ettevõtet internetis reklaamida on mitmeid:
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
ettevaatlik, sest erinevate e-kaupluste kaudu pakutakse originaaltarkvara nime all piraatkoopiaid (sageli reklaamitud kui originaal OEM tarkvara). Selliste e-kaupluste peamine eesmärk on heausksetelt inimestelt raha väljapetmine. Vähendamaks riske internetist ostmisel, soovitame Teil järgida allolevaid juhiseid: · Tarkvara Interneti kaudu soetamisel tutvuge kindlasti vastava tarkvaratootja koduleheküljega ning uurige kas müüja on kantud tarkvaratootja poolt edasimüüjate nimekirja. Samuti võib infot pärida kohaliku tarkvara maaletooja käest. Kui müüja ei ole tarkvaratootja edasimüüjate nimekirjas ning kohalikul maaletoojal puudub informatsioon vastava müüja kohta, siis tuleks enne ostu sooritamist kindlasti põhjalikumalt kontrollida müüja tausta. · Hoiduge müüjatest, kes pakuvad nn tagavarakoopiate müüki.
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
of Service attack). Lihtsamal juhul saab selleks ära kasutada arvutite ICMP (Internet Control Messaging Protocol) pakettidele vastamist. Kui koostada selline PING pakett, mis suunatakse kogu võrgule ja sihtaadressiks on määratud ründeobjekt, siis vastuseks saadab iga võrguarvuti teate sihtsüsteemi ja see koormatakse nii üle, et ta lakkab normaalselt funktsioneerimast. Tavalised DoS ründed on surmaping (ping of death) ja puhvriuputus (buffer overflow), mille puhul saadetakse rünnatavasse süsteemi suuremaid pakette kui süsteem suudab vastu võtta ja see lakkab toimimast. PING rünnakute kaitseks on tänapäeval enamasti vastav port serverites ja ka kliendiarvutites keelatud. Teine variant on saata sihtarvutile pakett (SYN) TCP ühenduse loomiseks. Kui neid pakette saata korraga paljudelt arvutitelt suures koguses siis halvatakse süsteemi töövõime. Hajutatud teenusetõkestamise rünne (DDoS)
juunist 2001 kajastada järgmisi teemasid, kordasid: asutuse asjaajamisperiood või perioodid: asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, majandusaasta, õppeaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: kuna dokumendiringlus on eri dokumendiliikide puhul erinev, tuleb asjaajamiskorras sätestada eraldi nõuded (skeemid) iga dokumentide rühma ringlusele. Tuleb kindlaks määrata, milliseid dokumente asutuses koostatakse, millisel kandjal seda tehakse, millised vorminõuded ühele või teisele dokumendile kehtivad ning millised on töötajate ülesanded dokumentide koostamisel ja vormistamisel. Asjaajamiskorrale võiks olla
ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia
Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis! 5) Andmevahetuse juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda (vastuvõtja peab olema valmis pakette vastu võtma), millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise.
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli
- see aitab ka varukoopiate säilimist kindlustada, sest lahtiselt riiulil vedelevad kettad või lindid võivad ebaterve uudishimu äratamise kõrval ka lihtsalt maha kukkuda, tolmust kahjustatud saada vms. Intemetiühenduse ohud Tänapäeval on Intemetiühendus enesestmõistetav nähtus. Veebilehekülg ja elektronpost avardavad tunduvalt asutuse töötamise ning info hankimise, vahetamise ja levitamise võimalusi. Avaliku võrguga (aga just seda Internet on) ühendus on kahesuunaline tee - just samamoodi nagu asutuse serveri kaudu saab ligi laia maailma võrguressurssidele, on ka firma ise avatud kõigile uudistajatele, ning halvemal juhul ka rünnatav, kui pole õigeaegselt turvameetmeid rakendatud. olema korraga asutuse avalik veebiserver ja sisemiste dokumentide server, isegi kui need funktsioonid arvatakse turvaliselt eraldatud olevat. Suurema osa rünnete tagajärg on, et ründaja
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad.
määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. ,,handshaking" valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d
· tänatakse vastuse eest, · kinnitatakse varem kokkulepitud tingimusi (allahindlus, kättetoimetamise tähtaeg, maksmise viis), · vormistatakse märkus lisade kohta (tellimusblankett ühes eksemplaris) Saadetakse ka vastus kliendile: täname tellimuse eest ja kirjutame, millal saadetis kätte toimetatakse. Kui tellimusest peab keelduma: · pakkuda kliendile alternatiivne võimalus · paluda oodata (nt nelja nädala pärast on võimalik seda saada) Kui kaup saadetakse kliendile lisatakse juurde ka arve. 1. Järelepäring 2. Vastus järelepäringule 3. Tellimiskiri 4. Vastus tellimiskirjale Võlanõue Ametikiri, mida algatatakse juhul, kui tellimus on kohale saadetud, kuid summa ei ole laekunud. Hea toon, eesmärgiks on panna klient maksma. Probleem: arve on läinud kaduma, arve oli kaubaga koos, kuid keegi viskas selle koos pakendiga minema, nt ollakse kliendile võlgu ja st ei ole tal võimalik oma arveid tasuda,
tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1 korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise.
kui edastuskiirus on 10bit/s, siis 0,1 sekundit. Selle aja jooksul peab ka vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem
riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet.i Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam, ost ja müük. Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network).
vaid see, et kasutajatel poleks vaja kulutada raha kalli tarkvara ja võimsa riistvara soetamiseks, millest nad vaid väikest osa tegelikult kasutaksid. Teenust pakub näit. Google Apps, kus saab veebilehitseja abil saata ja vastu võtta e-posti, kirjutada tekst-dokumente ja salvestada neid Google'i serverisse oma soovi kohaselt kas MS Word'i, OpenOffice'i või mõnes muus vormingus, kasutada Excel'ile sarnanevat tabelarvutusprogrammi jne. Oma arvutis peab olema ainult veebilehitseja, näit. MS Internet Explorer või Firefox vms. (http://vallaste.ee/). Plussid: *Vajadusepõhine ligipääs teenuse eest tasumine reaalse kasutuse alusel; *Suur paindlikkus andmemahtude/jõudlusvajaduse äkilise kasvu korral saab pilveserver hakkama; 75. Millised probleemid on seotud vähese/liigse IT infrastruktuuri investeerimisega? Investeerimine: *Liigne Isiklikud infrastruktuuri komponendid vs välistelt pakkujatelt sisseostmine. 76
Tehingu käigus pakub ettevõtja tooteid või teenuseid tarbijale interneti vahendusel. E– kaubanduse mõte seisneb sisuliselt tehingutes, kus pooled omavahel ei kohtu. B2C tehinguid iseloomustab enamasti võrdlemisi väike tehinguväärtus. Sagedasemad müügiartiklid on raamatud, muusika– ja videotooted ning tarkvara. B2C tehinguid iseloomustab veel üks tarbijaõiguslik aspekt: reeglina ei toimu selliste tehingute juures läbirääkimisi lepingu tingimuste üle ning teatavas mõttes asub müüja ostja suhtes jõupositsioonil. Lisaks online- jaemüügile on B2C kategooriasse lisandunud ka online-pangadus, reisiteenused, online oksjonid ning tervisealase teabe ja kinnisvara saidid. 2. Kliendihaldussüsteemid 2.1 Hotis Express - MAJUTUSASUTUSTE INTERNETIPÕHINE MÜÜGI, BRONEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE SÜSTEEM. Tellimused • Individuaal ja grupi tellimused • Majutuse, toitlustuse ja muude teenuste
tuleb teda tervitada, naeratamine.. küsimustele vastamine. Mida saab teha väljaspoole ettevõttet? Tähtis on kommunikatsioon ja arvelduste täpsus. Lahkumine- täpsus ja kiirus, arvete valmistamisel. Kliendiga arve kooskõlastamine. Kuidas tasute-sularahas, kaardiga makstes. Väljaregristreerimisel: tagasiside küsimine, klienti tagasikutusmine, reklaammaterjalide kaasaandmine, ootame teid jälle, head reisi, head päeva. Külalisarhiivi koostamine, Lahkumisjärgne etapp- saadetakse külalisele tänukaart, ja uued pakkumised. Arhiivis säilinuid andmeid kasutatakse selleks et kliendile anda edasi informatsiooni. 43. Vastuvõtu osakonna töögraafik Vahetused toimuvad tööpäevaringselt. Ületunnitööga, töötamine riiklikel pühadel. Tööpäevade ja töövahetuste vaheline puhkeaeg on vähemalt 11 järjestikust tundi. Töötajal on vähemalt 2 puhkepäeva nädalas. 40h nädalas, päevane õhtune õine vahetus. 44
suvalisest kompuutrist ja kohalikus ettevõttes. (brauseri) suvalise veebilehitseja Selle asemelabil.ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt Näiteks aitabendale sellelemingi osa tublisti salvesturuumi kaasa ja serverivõimsust—pilveressursse ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samutikasutatakse HTML5 uutaga vastavalt vajadusele. web-standartit Maksmine ja mis kasutab 'hardware acceleration'toimub kuupõhise (riistvara arveldusega kiirendamise) ja makstakse ainult reaalse teenuse funktsiooni...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
annaabi.ee 
