*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad kui me arvame. Me anname päris kergekäeliselt erinevatele lehekülgedele õigusi, mille lugemiseks oleme liiga laisad. Näiteks võib tuua ...
xxxxxxxxxxxxx KOMMUNISTLIK VENEMAA (1922-1938) Referaat xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx SISUKORD 1.NEP..........................................................................................................................................4 1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted.........................................................................................4 1.2 Eraettevõtlus......................................................................................................................4 1.3 Toitlusmaks.......................................................................................................................5 1.4 Nepi probleemid ja hirmud...............................................................................................5 1.5 Probleemide lahendamine......................................................................
Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil. Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade
See programm võimaldab asutustel oma tööd suurel määral vähese vaeva lihtsustada. Referaadi eesmärk on selgitada GoPro olemust ja funktsiooni. Samas tuua ka välja teised selle tarkavar omadused. Lisaks sellele tutvustada GoPro hetkeolukorda Eestis. Uurimisülesanded: · Uurida tarkvara omadusi; · Uurida GoProga konkureerivaid tarkvarasid; · Uurida programmi situatsiooni turul. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis. Uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on juttu tarkvara omadustest. Töö teine osa keskendub tarkvara rakendamisele. 3 1. TARKVARA OMADUSED GoPro on dokumendihalduseks välja töötatud tarkvara. GoPro, kui firma, on pärit Islandilt (GoPro ja IBMi ... 2011). GoPro programm ühendab endas lisaks dokumendihaldusele ka asja-, kontakti- ja tööprotsesside haldust. See võimaldab (GoPro dokumendihalduse ... 2011):
........................................ 4 4.2. Õiguslik positivism.......................................................................................................... 4 Kirjanduse loetelu....................................................................................................................... 6 Sissejuhatus Antud referatiivse ülevaate teema on positivism. Mul ei olnud algul aimugi sellest, mida vastav teema endast tegelikult kujutab, aga uurides erinevaid raamatuid ja internetiallikaid sain selle teeme endale selgemaks. Järgnevas töös annan lihtsustatud ülevaate positivismi olemusest, selle algusest ja esimestest eeskõnelejatest, samuti sellest väljaarenenud teistest suundadest. Töö eesmärgiks oli teha tutvust sellega, kuidas koostatakse uurimistööd ja kuidas leida teaduslikke materjale nii internetist kui ka raamatukogust. 2 1. Positivismi olemus Esa Saarinen(2007, 201) seletab positivismi järgnevalt:
· viia läbi küsitlus Kuressaare noorte seas; · analüüsida saadud tulemusi ja teha järeldused; Töö on jaotatud kahte osasse: esimene on referatiivne osa, mis annab ülevaate mokatubaka ajaloost, kultuurist,sortimendist ja tervisele mõjuvusest, ja teine osa on uurimus, kus esitatakse autori poolt läbi viidud küsitluse tulemused ja analüüs. Antud uurimistöös kasutatakse snusi kohta käivaid internetiallikaid ja tabijate arvamust. 1.SNUS ehk MOKATUBAKAS 1.1Ajalugu Täpselt ei ole teada kes ja millal esimesena tubakat kasutama hakkasid. Eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus kui ta avastas "Uue Maailma " ehk praeguse Ameerika mandri 1492. aastal ja tõi endaga kaasa snuffi. Sel ajal kasutati tubakat juba laialdaselt kogu Põhja Ameerikas. Haitil hakati esimest korda sisse hingama pulbrit mis oli tehtud kuivatatud ja seejärel purustatud tubaka lehtedest. Rootsi saabus tubakas 16
lihtsasti oma nutitelefoni kaamera abil. Referaadi eesmärgiks on tutvustada QR-koodi, mis tänapäeval aina rohkem populaarsust kogub ning uurida selle kasutamist turunduses. Uurimisülesanded, millele töös vastust otsitakse, on järgmised: selgitada välja QR-koodi omadused; analüüsida QR-koodide vajalikkust; anda ülevaade ruudukoodide kasutamisest turunduses Materjali leidsmiseks kasutas autor nii eesti keelseid kui ka inglise keelseid internetiallikaid. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tutvustab töö autor QR-kood olemust ja kuidas see üldse tekkinud on. Töö teine osa keskendub QR-koodide kasutamisele turunduses, tuues näiteid kuidas erinevad ettevõtted ruudukoodi kasutanud on. 2 1. QR-KOODI OLEMUS 1.1. QR-koodi ajalugu Vöötkood leiutati 1960ndatel Jaapanis, kus majanduse kiire areng tõi poeriiulitele uued tooted ning toidud, mida inimesed nüüd endale lubada said
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade lastekirjanikust Kristiina Kassist. Referaat kirjeldab Kristiina Kassi elulugu, inspiratsiooniallikaid, loomingut, mõjutajaid, ja toeste eest saadud tunnistusi tunnustusi. Otsustasin valida just Kristiina Kassi, kuna ma temast ega ta loomingust väga palju ei teadnud ja tema looming tundus kohe esmapilgul huvitav. Töö koostamisel on kasutatud internetiallikaid ning loomingu tutvustuseks ka kahte Kassi kirjutatud lasteraamatut. 3 1. Elulugu Kristiina Kass sündis 14. mail 1970. aastal Tartus. Kass on Soome-Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlk. Tema ema on lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass. Tema hobideks olid juba lapsepõlvest peale kirjutamine ja joonistamine, millele teismeeas lisandus ka soome keel. 1988
näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. ENESEKEHTESTAMINE 1.1 Kehtestamise olemusest Termini ,, enesekehtestamise" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi.
Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1
Käesolevas referaadis tutvustatakse Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvaid samojeedi rahvaid. Samojeedi rahvad jagunevad neljaks: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Samojeedi rahvad elavad Vene Föderatsioonis ja räägivad samojeedi keeli. Igast rahvast on eraldi peatükk. Alapeatükkides kirjeldatakse samojeedi rahvaste nime pärinemist, asukohta, keelt ja muud. Teema valiti samojeedi rahvaste paremaks tundmaõppimiseks. Allikateks on kasutatud internetiallikaid ja raamatut. 1. Neenetsid 1.1 Nimetus 3 Neenetsite nimetus on n'enej n'enet's', mis tähendab neenetsi keeles "tõeline inimene" (Uibopuu, 1984. lk 264). Vene keeles kutsutakse neenetseid jurakisamojeedideks ehk jurakideks. Nime päritolu pole täpselt teada. Neenetsi-nimetus võeti Nõukogude Liidus ametlikult kasutusele alles 1920. aastal. (Neenetsid, 2018; Neenetsid, 1995) 1.2 Asuala
Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastust lavastajatöö kirjeldamiseks. Samuti kasutan lavastaja intervjueerimisest saadud materjali. 2 Koostöö näitlejatega Andres Noormets on teinud koostööd erinevate teatrite näitlejatega. Tema lavastajakoht Endlas (varem Ugalas) on aga põhjustanud tihedama töö kindlate
autor välja tegevused, mida tehti enne pulmi, pulmas ja pärast pulmi. Neljas peatükk annab ülevaate mujal maailmas toimuvatest pulmadest. Kõige parem kirjandusallikas, mis andis enamus infost, oli Piret Õunapuu ,,Eesti pulm". See on teos, mis kirjeldab Eesti pulmatraditsioone ennemuistsetest aegadest tänapäevani välja. Vaid ENSV aegseid traditsioone autor oma raamatus ei kirjelda. Suur abi oli ka Tiia Heinsaar'e ja Ene Vool'u "Hõissa pulmad" teosest. Lisaks kasutas autor erinevaid internetiallikaid. 2. Pulmasümboolika Pulma sümbolid on kindlasti ühed tähtsamad elemendid, milleta pulmade korraldamine võib ebaõnnestuda. Kõigile on ju teada, et peigmees kingib pruudile 3 kihlasõrmuse ja pärast paneb ka pruudile sõrme abielusõrmuse, pruudil on kombeks kanda valget kleiti. Ometi nii see traditsioon on ja jääb. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.1. Abielusõrmused Laulatussõrmuse tava on pärit muistse Egiptuse raudsõrmusest. Moosese ajal
näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on
Giuseooe Zanott, Bruno Frisoni, Pierre Hardy, Jimmy Choo ja palju teisi. Seega ei kuulu kingad ainult naiste valdkonda. Uurimistöös on kirjutatud miks ja kuidas jalatsid moodi tulid ja millised on nende äärmused. Eriline tähelepanu pööratakse kontsaga jalanõudele, tuuakse välja erinevad stiilid ja vormid. Põhilselt on kirjutatud nende ajaloost ja mis kunagi moes on olnud. Välja on toodud tuntumad seitse stiili. Uurimistöö kirjutamisel on kasutatud Internetiallikaid ja ajakirju. 1 JALATSITE ALGUS Ella Vende kirjutab, et vajadus kaitsta jalgu- kas külma, kuuma, liiva, teravate kivide või okkaliste taimede eest- on sundinud inimest jalatsite väljamõtlemisele. Jalatsite kandmine, ei näidanud kui rikas inimene on, sest ka valitsejad käisid üsna kaua paljajalu. Kahtlemata kanti jalanõusid ka enne, aga sellest ei ole andmeid. Esimesed jalatsid olid kättesaadavast materjalist tald, mis seoti paeltega jala külge. Ilusaimaks jalanõuks kujunes Kreeka
14. Milliseid teenuseid pakuvad catering-ettevõtted? Ülesanded 1. Tutvuge oma kooli söökla toimimisega. Kirjeldage menüüd, teeninduse korraldust, iseteenindusliini paigutust jne. Kas teenindus toimib ladusalt? Mida muudaksite? Põhjendage? 2. Koostage ideekaart ettevõtetest, mis pakuvad toitlustusteenuseid. 3. Rühmatöö. Loetlege ja võrrelge erinevaid rahvuslikke kiirtoite. Kasutage oma reisikogemusi, artikleid, internetiallikaid, erialaajakirju, reisikirjeldusi jne. Millistest toiduainetest need toidud on valmistatud? Miks need on populaarsed? Koostage rühma üldine nimekiri üldiselt tuntud rahvuslikest kiirtoitudest. 4. Koostage vastavalt alltoodud näitele võrdlustabel erinevate restoranide äriideedest. Äridee Kliendid Tooted Teeninduse Imago Näited /teenused korraldus
Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Tallinna Ülikooli kirjastus (2010). Viiteallikate vormistusjuhend [käsikiri koostatud 29.03.2010]. Erisuste korral kehtib TLÜ Muusika osakonna üliõpilastele esmalt käesolev juhend. Küsimuste tekkimise korral leitakse juhendaja ja õppejõudude koostöös probleemile asjakohane lahendus. Seminaritöös võib viidata vastava ala bakalaureuse- ja magistritöödele. Vikipeediale viitamist ei aktsepteerita. Internetiallikad Internetiallikaid tuleb liigitada erinevalt, eristades nt lihtsaid veebilehti ajakirjade internetiversioonidest ja onlainajakirjadest, mis esitlevad tekste kas ainult veebis või paralleelselt ka trükikujul (sh standardleksikon New Grove Dictionary of Music and Musicians, mille puhul on soovitatud viidata esmalt paberkandja versioonile, kuid lubatud on ka viitamine onlain versioonile). Internetiallikate puhul tuleb alati üritada leida ülaltoodud põhilised punktid (1), (2), (3) ja (4).
seotud riigi oodatav eluiga ja riigi üle 65-aastaste inimeste vaesuses elamise olukord? Uurimistöö eesmärgiks on põhjalikult uurida oodatava eluea muutumise põhjuseid ja tuleviku näitajaid, anda ülevaade vaesuse levikust üle 65-aastaste inimeste seas ning analüüsida, kuidas on seotud oodatav eluiga ja eakate inimeste vaesus. Kirjandusülevaate koostamisel on kasutatud peamiselt teadusartikleid ning vastavaid teemasid kajastavaid internetiallikaid. Kõige põhjalikumalt on uuritavaid teemasid käsitletud teadusartiklites „Future life expectancy in 35 industrialised countries“, „Impact of population ageing and elderly poverty on macroeconomic aggregates“ ja „The double-gap life expectancy forecasting model“. Töö teoreetiline osa on jaotatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse oodatava eluea statistikat, põhjuseid ja muudatusi. Teises peatükkis antakse ülevaade 65-aastaste või vanemate
seostatakse solaariumi kasutamisega. Kuues peatükk on erinevatest nahatüüpidest, mille määratlemine on päevitamise seisukohalt väga oluline. Seitsmes peatükk koosneb nõuannetest solaariumi külastajale ja kaheksas peatükk on küsitluse analüüs. Küsitluse koostasin koos juhendajaga ja küsitlesin Aravete Keskkooli õpilasi alates 12 eluaastast. Teema kohta puudusid kindlad kirjalikud allikad, nt raamatud, seetõttu oli raske uurimistöö jaoks vajalikku informatsiooni otsida. Internetiallikaid oli palju ja mitmekülgseid, kuid nende kasutamisel on nende usaldusväärsuse aspekt väga oluline. Näiteks on selge, et solaariumiteenuseid pakkuvate firmade koduleheküljed ei pruugi niivõrd hoiatada solaariumiga kaasnevate riskide eest, kui meelitada just kunstpäikese positiivseid omadusi rõhutades inimesi enda teenust kasutama. 1. SOLAARIUM Solaarium on kamber, mida kasutatakse kosmeetilise päevituse saamiseks (http://www.myvmc.com/ ).
Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumishäired, kuidas neisse haigestutakse ja mis on haigestumise põhjused. Teises ja kolmandas teemas on lähemalt kirjas tuntuimatest toitumishäiretest, nagu anoreksia ja buliimia. Lühidalt öeldes on seal kirjas, millised on nende toitumishäirete tunnused, tagajärjed, ravimine jne
Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu
Uurimisülesanded: · tutvuda Maslow' motivatsiooniteooriaga; · tutvuda Herzbergi kahe faktori teooriaga; · tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga; · selgitada, milline on personaliuuringute tähtsus ja milliseid meetodeid kasutatakse; · uurida, milline seos on teooriatel tänapäeva personaliuuringutega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid. Peamisteks allikateks on Kulno Türgi raamat ,,Inimressursi juhtimine" ja Anu Virovere, Turh Alasi ning Jaana Liigandi teos ,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1
Töö hüpotees seisneb selles, et feministlik kirjandusteooria on feministide kui naisõiguslaste liikumise üks aspekte, mis tegeleb naiste olukorra uurimise ja parandamisega kirjanduslike tekstide põhjal. Valisin selle teema, sest mind huvitas, mida feministlik kirjandusteooria endast kujutab - kuidas see kujunenud on, milliste valdkondadega ta täpsemalt tegeleb ning kuidas rakendada feministlikku kirjanduskriitikat. Oma töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka antud valdkonnaga tegelevaid raamatuid. Käsitlen feministliku kirjanduskriitika ajaloolist kujunemist, põhiolemust ja -teoreetikuid, feministliku kirjandusteooria rakendamist kirjanduses ja põhimõisteid ning lõpetan teose Puskini luuletuse ,,Pihtimus" lühianalüüsiga kasutades feministlikku kirjanduskriitikat. Feministlik kirjanduskriitika on kasvanud välja naisõiguslaste liikumisest ning tegeleb naiste
kirjeldatud väikeettevõtluse hetkeolukorda Eestis ning selleks, et teada saada Pärnumaa ettevõtluse eripärasid, on kirjeldatud peamisi ettevõtluse valdkondi. Tulevikuvõimaluste analüüsiks on kasutatud Pärnumaa ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsi. Teoreetilise tagapõhjana on kasutatud ettevõtluse teemalisi raamatuid, Pärnu Maavalitsuse poolt välja antud kohaliku ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsi ja internetiallikaid. Väikeettevõtlust Eestis ja Pärnumaal on varemgi uuritud ning käesolev töö põhinebki osaliselt neile. Referaat koosneb kahest peatükist. Esimene kirjeldab väikeettevõtlust Eestis ja teine ettevõtluse eripärasid Pärnumaal. Esimene peatükk jaguneb kaheks alapeatükist, millest esimeses on välja toodud väikeettevõtluse põhiprintsiibid ja teises kirjeldatud praegust väikeettevõtluse olukorda Eestis. Teine peatükk jaguneb kolmeks alpeatükiks. Esimene
..........................................................................16 Kasutatud allikad................................................................................................................................17 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada erinevaid satelliite ja nende tööpõhimõtteid, sealhulgas just ilmainfo saamist. Töö käigus kasutan kirjandusteost ja mitmeid internetiallikaid. Satelliidid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Kasutame neid pidevalt iseenesele teadmata. Homne ilmateade, uudised maailmas toimuvast, kaugekõned ning internetiühendused saavad teoks tänu satelliitidele. 3 1. Üldinfo Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis
Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu
Sissejuhatus Kaitseliit on eestlaste elus olnud juba üle 90 aasta, aga jäänud pigem tahaplaanile. Enamik inimesi kahjuks pole Kaitseliidust kuulnudki või kui ongi, siis ainult nime. Minu töö eesmärk oligi uurida Kaitseliidu ajalugu ja teada saada, mida arvavad Kaitseliidust Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased. Uurimuse teostamiseks vajalikud kirjanduslikud allikad sain põhiliselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogust, kasutasin ka internetiallikaid ja viisin läbi küsitluse gümnaasiumiõpilaste seas. Uurimistöö koosneb järgnevatest osadest: Kaitseliidu ajalugu Kaitseliit tänapäeval Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates. Uurimuse illustreerimiseks on kasutatud fotosid, mis on pärit nii ajakirjandusest kui ka erinevatest raamatutest. 3 1.Kaitseliidu ajalugu 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas
Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki. Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt koostatud teemakohaseid õpperaamatuid ja internetiallikaid, kust on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis suurendavad andmete mitmekesisust. Teine osa baseerub uurimistöö metoodikale, kus antakse ülevaade sellest, milliseid meetodeid ja küsimusi plaanitakse kasutada lõputöös, mis on seatud antud uurimuse sihtmärgini jõudmiseks. Metoodika juures on veelkord välja toodud kursusetöö teema ning põhjus selle kirjutamisest. VARUDE ARVESTUSE TEOREETILINE KÄSITLUS
Annan ülevaate millised on sõjalisel operatsioonil osalejate sotsiaalsed garantiid ja kuidas riik väärtustab sõjalisel operatsioonil osalenud kaitseväelaste panust. Tahan teada saada, et millised on Eesti kaitseväelaste sõjalisel operatsioonil viimise mõjud tsiviilühiskonnale laiemalt. Uurimuse eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: viia läbi intervjuu missioonidel osalenud kaitseväelastega, töötada läbi teemakohased ajalehe artiklid ning internetiallikaid, lugeda läbi teemakohane raamat. Andmekogumise meetodiks on intervjuu. Uurimus koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tuuakse lühidalt välja ülevaade Afganistanist ja riigi ajalooline taust. Teine peatükk jaguneb kahte ossa, esimeses osas antakse ülevaade põhjustest miks NSVL ründas Afganistani ning teises käsitletakse eestlaste osalust
Töö põhieesmärk on teada saada, kui teadlikud on inimesed antud legendist. Alaeesmärgiks on teada saada: 1 kas ja kuidas on Pühtitsa ikoon, Püha tamm ja tervendava veega allikas omavahel seotud; 2 millised on uskumused ja õigeusu levik Eestis. Selleks uurib töö autor erinevad kirjanduslikke allikaid, nt K. Soop, U. Kesküla „Kuremäe klooster“ ja EELK Illuka koguduse poolt välja antud „Illuka kirik ja kogudus 1930-2010“ja internetiallikaid, küsitleb viit kooliõpilast, viit turisti ja viit kohalikku elanikku. Uurimustöö koosneb üheksast peatükkist ja lisast, kuhu on paigutatud illustreeriv lisamaterjal. Esimeses peatükis on juttu Eesti ainsast tegutsevast õigeusu nunnakloostrist. Teises saate teada, kust tuli nimi Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade sellest, kui teadlikud on inimesed antud legendist, mis räägib jumalaema ilmumisest. Neljandas on juttu Pühtitsa ikoonist ja ristikäigust imetegeva ikooniga
meelitavam on, teadmata tõde selle jutu taga ja anda hääl täiesti valele poliitikule. Sellest uurimistööst võib kasu olla igale inimesele, kellel puuduvad demagoogiavõtetega seotud teadmised. Uurimistöö teoreetilise osa koostamisel toetuti enim Katrin Aava õpikule „Veenmiskunst“, mis on eestikeelsetest materjalidest kõige põhjalikum ja klassikalisem demagoogiavõtteid tutvustav väljaanne, samuti kasutati erinevaid Internetiallikaid. Töö praktilises osas kasutati ajalehe Postimees online-väljaannet, kust otsiti Edgar Savisaare, Eerik-Niiles Krossi ja Andrus Ansipi kohta artikleid Postimehe arhiivist kolme poliitiku muutmata otseseid väljaütlemisi ehk tsitaate. Otsiti artikleid, mis jäid kohalike valimiste ajavahemikku 21.08.2013 kuni 19.10.2013 – kokku tehti tööd 21 erineva artikliga, mis pärinesid Postimehe võrguväljaandest. Töö koostamisel kasutati Microsoft Wordi ja Microsoft Exceli
koostööst ei saavat aga EL-i jõustatud sanktsioonide ja “mustade nimekirjade” taustal juttugi olla. Mõistagi on kõige selle juures huvitav teada üliõpilaste seisukohti, kas ja kui, siis millises suunas tuleks tänast EL-i naabruspoliitikat muuta. Selle teadasaamiseks ongi ainekursuses ette nähtud üliõpilastel kirjutada vastavasisuline essee mahus 4,5 kuni 5 lehekülge. Kõnealuse aineessee kirjutamine eeldab, et üliõpilane lisaks loengus kuuldule kasutaks ka värskeid internetiallikaid, milledest teataud valikloetelu on lisana ka olemas koos kõnealuse õppeaine õppeainekaartiga. Viimases toodud õppekursuse läbimise tingimustest selgub, et edukalt kirjutatud aineessee mõju aine koondhindesse moodustab tervenisti 40%, st samapalju kui kirjaliku eksami käigus lühidalt kolmele küsimusele edukalt vastamise mõju. Kui aga näiteks eksamiküsimustele vastuse hinne on “4” ja aineessee hinne “5”, või ka
ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot; loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja seoseid isikliku ja tööeluga; arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid; tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keelde ja kultuuri; suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist. 2.2. Eesti keele õppeaine kirjeldus Eesti keele oskus on nii õppekavas sätestatu omandamise alus kui ka õppekava eesmärk
annaabi.ee 
