KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
..……………………… ………………………...2 SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...…………………… ………………………..3 1. TEOREETILINE TAUST……………………………………………………………………………..……………………………. .4 1.1 Mis on internet?.......................................................................................................................4 1.2 Interneti ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..………………… …....5 2
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku
Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted,
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
leiutamine on tulnud inimkonnale kasuks. 10 11 12 13 14 2. Millega tegeled Internetis? Mängimisega tegeleb poistest 9 õpilast. 8 poissi suhtlevad Internetis. Koolitööks vajaliku info saamiseks kasutab Internetti 6 poissi. Kolm poissi tegelevad blogimisega. Üks poiss lisas, et vaatab Internetis pornot. Mängimisega tegeleb 3 tüdrukut. Kõik tüdrukud suhtlevad neti kaudu. Info hankimiseks kasutab Internetti 5 tüdrukut. Ainult üks tüdruk blogib Internetis. 15 Üldiselt meeldib poistele Internetis rohkem mängida ja tüdrukutele suhelda. 3. Millist veebibrauserit kasutad? Mozilla Firefoxi kasutab 5 poissi. Internet Explorerile on truuks jäänud 6 poissi. Google Chrome kasutab 5 poissi. Operat ja Safarit kasutab üks poiss. Mozilla Firefoxi kasutab 7 tüdrukut. Internet Explorerit kasutab 3 tüdrukut
internetikasutajaid juurde aasta lõikes kõige rohkem. (Puhja Gümnaasium) TNS Emor kogub igakuiselt Gallup e-Ratings uuringu raames 15-74-aastastelt internetikasutajatelt infot 48 veebilehe külastamise kohta. Vanusegrupis 6-14-aastat uuritakse kaks korda aastas 18 veebilehe kasutamist. Viimases korraldatud uuringus vaadeldi esmakordselt 12 veebilehe kasutamise infot mõlemas sihtrühmas kokkuvõetuna. (Emor) Ülekaalukalt on Eesti populaarseim veebileht Neti, mida külastab iga päev keskmiselt 40% ehk ca 262 000 6-74-aastast internetikasutajat. Netile järgnevad Delfi ja Hot. (Emor) 3 Küsitluse tulemused Küsitlusest võtsid osa 20 õpilast Kehra Gümnaasiumi 9. A klassist 10 poissi ning 10 tüdrukut. Kui palju aega veedavad 9A klassi õplased Internetis? Järgnevast tabelist näeme, et poisid kasutavad Internetti veidi rohkem, kui tüdrukud
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus......................................................................................
Arutlus „Kas internet on ohutu“ Arutluses räägin lähemalt sellest, kuidas 1960. aastal USA kaitseministeerium algatas projekti, mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist. Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983
Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Edastatavat infot nimetatakse teateks. Teade liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Info edastamine internetis Info edastamine Internetis kasutatakse kahte põhimõistet: aadress ja protokoll. Iga internetti ühendatud arvuti omab unikaalset aadressi. Isegi ajutise ühenduse puhul eraldatakse arvutile unikaalne aadress. Igal ajahetkel omavad kõik internetti ühendatud arvutid erinevaid aadresse - nagu postiaadress iseloomustab unikaalselt inimese asukohta, iseloomustab arvuti asukohta võrgus selle internetiaadress. Mis on protokoll? Üldjuhul on protokolliks koostöö või suhtlemise reeglid. Näiteks, diplomaatiline protokoll määrab, kuidas käituda väliskülaliste vastuvõtmisel või vastuvõtu läbiviimisel. Võrguprotokoll määrab reeglid võrku ühendatud arvutite käitumiseks. Standartprotokollid panevad erinevad arvutid „rääkima ühte keelt“
1 Küberkuritegevus tõuseb järsult Eksperdid 2009. aasta Maailma Majandusfoorumil Lõuna-Sveitsis Davos' on hoiatanud, et küberkuritegevus hakkab kiirelt ja järsult tõusma. (2) Nad on loonud süsteemi, et maadelda küberkuritegelike grupeeringutega. Nad ütlevad, et online- varguste läbi kaotatakse aastas umbes 1 triljon USA dollarit, rünnakute arv kasvab kiiresti ja liiga paljud inimesed ei tea, kuidas end selle eest kaitsta. (2) Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi ,,rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem". Üks ekspert lisas, et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2) Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis: Oht nr. 1 Kuriteod See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus. Oli alguses traditsiooniline
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
Rakke Gümnaasium ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST. Õpilasuurimus Rakke 2013 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kaasajal on internet peaaegu kõiki eluvaldkondi haarav teenus. Juba Interneti lühiajaline puudumine tekitab probleeme paljudes elutähtsates valdkondades. Inimestel, kellel ei ole ligipääsu internetile või puudub oskus seda kasutada, on paljusid vajalikke teenuseid tegelikult raske kasutada. Ühe aktuaalsemaks muutub ka turvalisuse küsimus, sest mida rohkem sõltume internetist, seda suurem võib olla kahju, mis tekib, kui eiratakse või ei tunta turvanõudeid
.................................................................................................... 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.................................................................................................................. 7 Arvutivõrgud ja Internet.............................................................................................. 8 Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale..................................................................9 ................................................................................................................................. 10 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
Loomulikult tekkis veel muid huvitavaid küsimusi seoses sellega, ning nüüd ma üritangi selgusele saada, kas ja kuidas kõik on ja käib. Seega probleem, ehk peamine küsimus ongi, mida arvavad Eesti inimesed internetist. Selle jaoks koostasin ma küsimustiku, millele palusin vastata kümnel koolinoorel üle Eesti. Veel otsisin ma arvamusi internetis ja intervjueerisin vanemaid inimesi. Interneti ajaloost Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral.
66% filmid jne.) 3 Skype-is 9 18% 4 Youtube jt. videoportaalid 82% 1 MSN 4 92% 13 6 Kodutöödeks info 4 80% otsimine 0 Ei tegelegi 3 6% Kõige populaarsem tegevus internetis oli vastanute seas MSN-i kasutamine, millega tegeles vastanutest 92% ehk 46 inimest. Teisele kohale pürgis Youtube jt. Videoportaalid. Kõige vähem tegelesid vastanud skype ja müügiportaalidega. 3 inimest ei tegelegi arvutis millegagi. Kas sinu arvates on küberkiusamine võimalik? Diagramm 3 Küberkiusamise võimalikkus Tabel 14 Küberkiusamise võimalikkus
Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost
lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta omades selleks sihtgruppi, kes internetti kasutavad. Seega peetakse internetireklaami tõhusaks vahendiks oma toodete/teenuste paremaks reklaamimiseks ja müümiseks. Eesmärke, miks enda ettevõtet internetis reklaamida on mitmeid:
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s
ühendatud tähtvõrke 7. hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon Võrgu tüübid Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi: 1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele
Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on tasuta ja jookseb nii IBM PC, Macintosh'i kui ka Amiga arvutites, siis muutub see viimasel ajal üha populaarsemaks. Teine populaarne UNIX'i tasuta versioon on FreeBSD. Mac OS (Macintosh Operating System) USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Praegu varustatakse Mac OS'iga Apple Computers'i arvuteid iMac ja Power Macintosh. 1.2.1.3 Populaarsed tarkvararaken- dused ja nende kasutamine: tekstitöötlus, tabelitöötlus, andmebaasid, esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused.
com, siis kõrgeima taseme domeeninimi on: www epson com 25. Mis võib olla põhjuseks, kui sa ei saa oma arvutist võrguprinteriga printida? printer pole töökorras sa pole võrku sisse loginud sul pole õigust seda printerit kasutada võrgus pole vaba kanalit 26. Milline veebiaadress on kirjutatud õigesti? http://www.microsoft.com [email protected] www//microsoft.com 27. Millised järgnevatest on Interneti otsingupakkujad? Apple Google Neti Bing Miksike 28. Miks peab kasutaja end kohtvõrku sisse logima? operatsioonisüsteemi käivitamiseks juurdepääsuks võrguressurssidele kohtvõrku polegi vaja sisse logida 29. Millised alljärgnevalt nimetatud programmidest on Interneti brauserid? Microsoft Windows Explorer Microsoft Internet Mail Microsoft Internet Explorer Opera Mozilla Firefox 30. Kas mõnda käsku saab anda nii käsunupu abil kui menüüribalt?
kronoloogiliste raamidega. Materjali otsimisel bibliograafiatest kasutatakse nende trükiste lõppu lisatud registreid. 32.Nimetage bibliograafia liigid. Rahvusbibliograafia, erialabibliograafia või teemabibliograafia, tutvustusbibliograafia, ühe ajakirja bibliograafia või registrid ,raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud infoallikas, inimese poolt garanteeritud indeksiga otsivahendid, Masina poolt genereeritud indeksitega otsivahendid, Tehisintelligentsil põhinevad otsivahendid, 34.Mis on teemakataloog? Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus.
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid IP aadresse klassi aadresse klass võrgumask IP aadresruum võrke võrgus kokku 0.0.0.0 - 256^3 = 16 128 x 256^3 = 2 A 255.0.0.0 128
(network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet:
Kui Interneti poleks leiutatud? Paljud inimesed, eriti mitte-arvutirahvas, oskab tihtilugu Interneti kohta arvata vaid seda, et see on üks uuemal ajal leiutatud hea asi, millega saab kirju saata, kus saab lehti lugeda, infot otsida ning sõpradega lobiseda. Seda kõike Internet kahtlemata võimaldab, kuid kas tema roll piirdub vaid sellega? Interneti sünd Internet on paljude teadlaste ja uurijate arvates sündinud tänu venelaste esimese kosmosesondi "Sputnik" stardi järgse USA riigikaitsealaste uuringute kiirendamisele. Ameerika helgeimate peade ühendus ARPA (Advanced Research Projects Agency ) alustas 1960-ndatel sõjaväe algatusel üleriigilise info transportimise süsteemi loomist. Süsteem pidi toimima ka halvatult s.t. ka NL raketirünnakute ajal. Lahendus, mille esmase teooria koostas dr. Leonard Kleinrock 1961
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
