Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Interneti ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intern, internet, protokol, transfer, kandis, arpanet, berners, veebilehtede, telnet, marc, mosaic, relay, chat, netscape, kärdla, ühisgümnaasium, arvutivõrkude, arvutid, project, napster, wide, explorer, baaskursus, kursused, eucip, upload, briefINTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof
Kõik tükid nummerdatakse Edastatakse IP- protokollile Igale tükile lisatakse sihtkoha IP-aadress IP-paketid edastatakse võrku Erinevad paketid võivad olla saadetud Internet erinevaid teid mööda IP-paketid võetakse vastu Edastatakse TCP-protokollile Erinevaid teid mööda saabunud paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist!
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................
..……………………… ………………………...2 SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...…………………… ………………………..3 1. TEOREETILINE TAUST……………………………………………………………………………..……………………………. .4 1.1 Mis on internet?.......................................................................................................................4 1.2 Interneti ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..………………… …....5 2
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
1967 IBM esimene floppy ketas; 1967 Seymour Papert lõi LOGO arvutikeele lastele; 1968 Engelbart demonstreerib süsteemi, kus on klaviatuur, numbriklahvid, hiir ja ekraan 1969 AT&T Bell Laboratories Kenneth Thompson & Dennis Ritchie loovad UNIX-i PDP-7le; 1969 Intel 4004 microprotsessor CPU In 1967 MacHACK VI became the first program to beat a human (rate 1510) at a competition, at the Massachussets State Championship 1971 esimene 4 bitine 4004 microprotsessor 1971 ARPANET!!! Interneti eelkäija 1971 - IBM alustas grupiga System/r, mis kujunes SQL-ks 1972 Ralph Baer ,,Computer Space"(1970); Nolan tegi uue firma ATARI; ,,Pong" esimene edukas videomäng; (1977 ATARI siseneb koduarvutite maailma); Colossal Cave tekstipõhine seiklusmäng Will Growheri poolt; Ray Tomlinson loob e- maili programmi ARPANET-i tekib @; 1972 5 1/4 inch diskettes first appear. 1972 2 tähtast programmeerimise konsepti esitletakse:
meid sponsoreerida kommidega . Me tahakasime anda igale külalisele ühe kommi ja külalisi on 120 . Ette tänades kaheksas klass . Lugupidamisega Kristiina . Allkiri 5 Protokolli kirjutamine Vasakjoondus ! Internet Internet on arvutivõrkude võrk . internet kohtvõrk (väike esitäht) Internet ülemaailme võrk · Internet ei kuulu kellelegi · Ühe osa sulgemine ei sega teiste toimimist · Keegi ei loenda baite, mis liiguvad · Pole vahet, kas suheldakse kõrvaltoa või teise mandriga Interneti arengust · 1960 hakati USA-s välja töötama sõjalist võrku · 1969 saadi esimene proovivõrk tööle ( 4 arvutit "ARPANET") · 1971 saadeti esimene e-mail · 1987 aastast saavad kõik kasutada · 1990 Eesti 1
transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega
järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
CSS - Eriti täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML-i täienduseks Javascript - Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne jne AJAX tähistab: HTML+CSS+Javascript+async. Queries Georg Cantor - Hulgateooria rajaja CISC complex instruction set computer RISC reduced instruction set computer URL Uniform Resource Locator HTTP Hypertext Transfer Protocol AOL America Online, aol-i alguses ei olnud http-d ega www-d MS-DOS Microsoft Disc Operating System 1981 ARM processor - Advanced Risc Machine processor ACL - Access Control List ACL on nimekiri pääsuõiguste kirjetest (ACE - Access Control Entry - ACE koosneb: kasutaja, grupi või arvuti nimest, pääsuõiguste loetoelust ) Silicon Valley - Nime saanud algselt silikoon-kiipide tootjate järgi Whole Earth Cataog USA hipikultuuri/vastuliikumise kataloog, kus müüdi igast
HTTP kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. jätkata(peab aru saama, mis on tehtud, mis tegemata) * Sõnumi formaadid (Message formatting) (arvutite omavaheline suhtlemine- Hypertext transfer protocol, port 80. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta 25.UDP >samad kodeerimise viisid) * Turvalisus (Security) * Võrgunduse haldamine (Network management) (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; Transpordikihi protokoll. See on connectionless ei toimu handshaking'ut 3
Semiconductorist 1970 Intel creates the first 4004 microprocessor. 1969 The first microprocessor – CPU 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz Loeng 4 1971 Computer-to-computer Communication expanded when the Department of Defense established four nodes on the ARPANET: the University of California-Santa Barbara and UCLA, SRI International, and the University of Utah. 1972 In 1977 Atari enters the home computer market among others 1972 Two important programming concepts introduced: The first object-oriented language Smalltalk developed at XEROX PARC, based on ideas by Alan Kay. The first logic programming language Prolog developed by Alan Colmerauer at University of Marseilles 1972
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
5-inch floppy disk drive, mouse, 128KB RAM, and weighs 20 pounds. Price: US$2500. 1987 Acorn Archimedes The Archimedes was one of the most powerful home computers available during the late 1980s and early 1990s; Using a RISC design with a 32-bit CPU (26-bit addressing) 1989 AOL (America Online) network service launched for Macintosh and Apple II (MS Windows version appears in 1993). The company - Quantum Computer Services was created in 1985, by Steve Case, initially running internet services (games, email, chat, news) for the Commodore 64 machines using dial-up. AOL provided access to the Internet, and, in addition, offered access to its own online information and services tailored to average Americans. NB! In the initial years of AOL there was no WWW or HTML. 11 6. 1990 aasta kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO-võrku, ning
· graafiline keskkond X Window System · mitmekasutajasüsteem · operatsioonisüsteem (OS) ja rakendustarkvara on reeglina vaba sh prii · sobib serveriks ja tööjaamaks Ilmselt on Linux sobiv sellisele arvutikasutajale, kellele pole ükskõik, kuidas arvutisüsteem sisuliselt funktsioneerib ja kellel on loomupärast taibukust. Linux annab muuhulgas võimalusemugavasti programmeerida ja ühe masina peal mängida maha enamuse Interneti teenustest (e-post, WWW, FTP, Telnet, SSH, PGP jne), olles seega sobiv operatsioonisüsteem õpetamiseks jaõppimiseks. 4.3 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmide komplekt kindlat liiki ülesannete klassi tarvis ja nendega puutub tavakasutaja kokku oma igapäevases töös. Rakendustarkvara liigid: · Tekstiredaktorid · Tabelarvutusprogrammid · Mänguprogrammid Graafikatöötlusprogrammid · Majandustarkvara · Audio- ja videoprogrammid (loomine, redigeerimine, kasutamine) ehk multimeedia
sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks. 3 OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht töötab vahendajana tarkvararakenduste ja võrguteenuste vahel. Sellel töötavad protokollid nagu HTTP, FTP, Telnet, SMTP, POP3, IMAP4, SNMP. Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist. 2)Esitluskiht Määrab kindlaks andmevahetuse formaadi. Esitatakse andmed universaalsetes andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb võrgust saabuvate andmete teisendamisega üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi.
standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb ülemisele teenus). 7. TCP/IP mudel Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud, satelliit) *ruuterid(edastada andmepakette läbi võrgu) Protokollid on selleks, et kontrolida võrgus sõnumite saatmist
(ehk paketi teelesaatmise peale kuluv aeg) Liikumine võrgusõlmede vahel – aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. ehk paketi liikumine läbi kanali. (valgusekiiruse kanti kiirus) 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Algus: Telegraafi leiutamine 19ndal sajandil mis töötab morse koodiga (punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 1969 – Maailma esimene arvutivõrk ARPANET. Töötati välja Pentagonis, USA-s. Kuigi levivad teadmised, et võrk ehitati üle elama tuumarünnakut ning kaasa aitama militaarvaldkonnale, ei ole kumbki väidetest päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil, ühendama teadusasutusi, et need saaks omavahel jagada arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka
andma. Elastsed rakendused (elastic applications) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale
computer) ENGELBART – 1963. a Douglas Endelbarti saab arvutihiire patendi, 1968. a töötas välja kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu Wordi analoog/kontori komplekti(tabelarvutust see süsteem ei teinud), reaalsesse kasutusse ei läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. UNIX JA C– umbes 1969. a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP
Interneti olemus, teenused ja otsivahendid. Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid:
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
Eventually System R evolved into SQL/DS which later became DB2. The language created by the System R group, SQL. (Structured Query Language) has become the industry standard for relational databases and is now an ISO standard. First commercial SQL database created by Honeywell Information Systems Inc., which released a commercial product in June of 1976. 1971 Computer-to-computer Communication expanded when the Department of Defense established four nodes on the ARPANET: the University of California-Santa Barbara and UCLA, SRI International, and the University of Utah. Intel ships copies of the 4004 microprocessor to Busicom.[556.10] Gary Boone, of Texas Instruments, files a patent application relating to a single-chip computer. The newly developed device, the EPROM, is integrated with the 4004 to Enhance Development Cycles of microprocessor product. Intel introduces its 4-bit bus, 108-KHz 4004 chip - the first microprocessor. Initial price is
Samuti saab hinnata võrgukoormust. TCP ei paku ajastust, sidekiiruse garantiid ega turvalisuse garantiid. UDP Teeb seda, mida võrk võimaldab, aga mitte midagi lisaks. Ta ei suhtle teise osapoolega, vaid saadab lihtsalt paketi võrku. Pakettide kohalejõudmine sõltub teenuse kvaliteedist. UDP ei kuluta aega ühenduse loomisele ega pakettide kordussaatmisele. Samuti UDP ei reguleeri otseselt andmevoogu ega raiska aega lisategevuste peale. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. HTTP protokoll on selleks, et saaksime internetis surfata. Veebis on olemas terve rida objekte ja igal objektil on oma aadress. Aadress koosneb hosti osast ja objekti osast. ,,www.ttu.ee" on näiteks Tehnikaülikooli veebiserveri aadress. Kliendi arvuti saadab päringu kasutades HTTP protokolli serverisse ja serveri arvuti oskab selle päringu järgi otsida üles objekti ja vastab selle objekti saatmisega kliendile.
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
