Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka
· Intellekti- ehk vaimupuue. Intellektipuu ei ole haigus. Intellektipuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on
kokkuvõtvalt nii "Toimetulekuõppe õppekava" (Põhikooli lihtsustatud RÕK, lisa 2) kui loetud kirjutiste materjalianalüüsi. Esitan lühidalt ,,lisa 2" punkte, mille lõppu panin kokkuvõtte ja tutvustuse Mihkli koolist. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust. 23.09.2011] TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. 2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist 2.4
ravi ja õppetöö. Sarnanedes tänapäeva HEV õppekorraldusele, õppisid ka ENSV HEV õpilased peamiselt põhikooli riikliku õppekava järgi. Võrreldes tänapäeva erikoolidega, on ENSV perioodi suur erinevus selles, et erikoole ei nimetatud erikoolideks. Tol ajal kandsid erikoolid nimetusi stiilis 14. keskkool jne. Seega võib öelda, et ENSV perioodil püüti siiski erivajadustega inimesi laiema publiku eest rohkem "varjata", kui seda tehakse tänapäeval. Ka ENSV ajal pakuti pakuti intellektipuudega lastele ja nende vanematele tuge, võimaldades intellektipuudega sündinud lapsest loobuda ning anda laps üle riiklikule ülalpidamisele. ENSV perioodi kohta väärib kindlasti märkimist fakt, et kõige esimesed kõiki puuetega isikuid koondavaid organisatsioonid rajati Eestis 80ndate paiku. Tol ajal tunti neid kui invaühinguid. Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Haapsalu Sanatoorne Internaatkool arvestab iga haridusliku ja füüsilise erivajadusega õpilase
õpe; 7) üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena; 8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele § 6. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; KOOLI ÕPPEKORRALDUS Õppekava § 15. Riiklik õppekava
märkamine Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ületatavad • Lapse säästmine hurjutamisest (oled • Võivad esineda perekonniti ST14 laisk, lohakas jne) ja teiste klassikaaslastega võrdlemisest •Piirnevad kerge intellektipuudega e. Kristel Koldek vaimse alaarenguga Juhendaja: Reet Rääk
diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik. Väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohta ja on seetõttu allkirjastamata. Sisaldab arvamusi, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust kaitsetu inimene- eelkõige laps ja intellektipuudega täiskasvanu, keda on võimalik küsimustega suunata. Ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja asotsiaalid. kollane ajakirjandus- kõmuleht. Ajakirjanduse liik, milles pole andmed tihti usaldusväärsed või on lihtsalt meelelahutuslikud. Tihti ei ole pealkiri uudise tuum, vaid huvitav ning ligitõmbav kolumn- ehk arvamusveerg. Arvamusloo lühivariant. Erinev juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et esitab teksti autori isiklikku arvamust ning on alati allkirjastatud.
diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohavõttu ja on seetõttu enamasti allkirjastamata; sisaldab aarvamust, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust kaitsetu inimene - eelkõige lapsed ja intellektipuudega täiskasvanud, keda on võimalik küsimustega suunata; ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja a-sotsiaalid kollane ajakirjandus - põnevust, sensatsiooni taotlev, kõmu- Kollane kirjandus, ajakirjandus. kolumn – arvamusloo lühivariant, erineb juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et esitab teksti autori isiklikku arvamust ning on alati allkirjastatud, haakub enamasti juhtkirja tekstiga kõva uudis – on abstraksted ja puudutavad laiemat üldsust, domineerib kvaliteetväljaannetes
Blisskeel koosneb kindlast arvust geomeetrilistest kujunditest (ringist, ruudust, ristkõlikust, kolmnurgast ja nende detailidest), mille saab moodustada lõputult sõnu tähistavaid sümboleid. Blisskeele sõnavara on piiramatu (Gangkofer 1993, 89). Blisskeele sümbolitest saavad kõige enam abi tserebaalparalüüsiga ning liikumispuudega inimesed, kellel on hea kujutlusvõime ja mälu ning võime luua väljendeid. Blisskeele sümboleid saavad kasutada kerge intellektipuudega, liitpuudega või afaasiat põdevad lapsed ning õnnetusjuhtumi järel rehabilitatsioonifaasi jõudnud inimesed (McNaughton 1985). Blisskeele sümboleid on kasutatud vahel ka autistlike laste suhtlemise ning lugemis- ja kirjutamisprobleemidega inimeste kommunikatsiooni hõlbustamiseks. Et kasutaja individuaalse sümbolikogu oleks toimiv ja motiveeriv, tuleb sõnad ja sümbolid valida vastavalt individuaalsetele vajadustele. Valmis sümbolikogu kasutamine ei ole soovitatav
raskusi sõnade välja ütlemisega. Ole kannatlik ja oota vastus lihtsalt ära. Vajadusel korda seda või sõnasta ringi, et veenduda, kas laps mõtles seda, mis Sinule tundus; ➧kui laps on koos abistajaga, siis ära kunagi pöördu oma küsimustega, mis on mõeldud lapsele, abistaja poole. Alati püüa enne küsida lapselt endalt, oota kannatlikult ära vastus ja alles siis, kui midagi jäi segaseks, võid küsida abistajalt üle. Intellektipuudega laste uurimisel peab kindlasti arvestama kahe asjaoluga. Esiteks sellega, et nende vaimne vanus on kronoloogilisest oluliselt madalam ning st tuleb valida sellised uurimisülesanded ja vahendid, mis on mõeldud nooremate laste uurimiseks. Teiseks sellega, et nende laste käitumine võib olla kohati päris ettearvamatu ning mõnikord võivad nad ilmutada selget negatiivsust uurimise vastu. Oluline on, et uurija säilitaks rahu ja positiivse
kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhteliselt raske toime tulla erivajadusega lapsega, kui tal puudub eripedagoogiline haridus või ta pole läbinud vastavaid koolitusi. Kuigi kõik lapsed võivad olla ettearvamatud, on erivajadustega laste puhul ootamatu käitumine tõenäolisem. Need teadmised ja oskused, mis aitavad maha rahustada tavalast ei pruugi toimida intellektipuudega lapse puhul. Suured erinevused on ka nende õpetamisel. Lihtsam on sobitada kergema puudega lapsi. Kerge ja mõõduka vaimse alaarenguga, kuulmislangusega, nägemis-ja kõnepuudega lastele on mõeldav sobituskasvatus. Siiski tuleb nendele lastele koostada individuaalne arengukava ning õpetada neid individuaalse õppekava alusel. Nende laste tarvis peab õpetajal olema ettevalmistatud erinevaid töölehti, mis on sobitatud just konkreetse lapse õpetamiseks
kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk
https://www.hm.ee (16.12.2016) 16 Ibid 17 Ibid 18 Ibid Sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus19. Kunstiained: muusika, kunst20. Tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus21. Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus22. Valikõppeainud riiklikus õppekavas on: Usundiõpetus23. Informaatika24. Karjääriõpetus25. Ettevõtlusõpetus26. 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami
kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid. • Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal. Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus?)
tummus, alaarenenud kõne või muud kommunikatsiooniraskused, sobib hästi nii joonistamine kui maalimine. See annab neile lastele võimaluse väljendada oma tundeid visuaalsel moel, mille käigus areneb ka nende suhtlemisoskus. Ka allasurutud hirmude ja mälestustega lapsed saavad neid turvaliselt väljendada joonistamise ja maalimise abil. Lapsed tunnevad, et nad väljendavad endid oma enda tingimustel ja see tõstab nende enesekindlust. Intellektipuudega laste puhul võiks rohkem tähelepanu pöörata värvidele ja kunsti lõbusamale poolele. Värvilistest paberitest ja ajakirjade väljalõigetest kollaazi tegemine on hea võimalus intellektipuudega lastega tegelemiseks. Ka näpuvärvidega maalimine sobib neile hästi, kuna ei nõua erilist füüsilist pingutamist, kuid samas on hea vahend piiratud vaimsete võimetega laste stimuleerimiseks.(www.ehow.com) . Kasutatud kirjandus: Art Therapy Association of Colorado, http://www.arttherapy-co
· 2) vaatamata Downi tõvega laste erinevale vaimsele arengutasemele ja vanuses, omandasid kõik lapsed viipeid ja enamus ka kõnekeelt; · 3) omandatud viipekeele märkide arv oli suurem kui sõnade arv; · 4) enamiku laste viipe- ja kõnekeele omandamine kõnetreeningu algul oli aeglasem ja muutus järjk- järgult kiiremaks, kujuures esimesena kiirenesviipemärkide omandamine. Alternatiivkommunikatsiooni näide. Piktogrammid Mõistetavuse tõttu sobivad: Intellektipuudega inimestele; Ajukahjustuse ja halvatustega inimestele; Downi sündroomiga inimestele; Autismi sündroomiga inimestele; Ajuinsultiga põdenud inimestele; Mõõduka ja sügava lugemis- ning kirjutamispuudega inimestele; Kuulmispuudega inimestele. PIC kasutamiseks on vaja: · saada sümbolist aru · Jätta meelde sümbol ning selle seos eseme, tegevuse või omadusega · Eristada olulist sümbolit teisest · Omada teatud kontsentreerumisvõimet suutma
võiksid jätta mõned uksed siiski lahti ka neile, kes eelistavad omandada kõrgemat haridust ning võiksid ulatada oma abistava käe. Mina arvan, et mida haritum ja tervem on rahvas, seda edukam ja tugevam on riik Selleks, et inimene saaks iseseisvalt hakkama, saaks tööl käia, pere eesti hoolitseda, peab olema hea tervis. Selle suve alguses käisin oma klubiga, mis kogub raha annetuste jaoks, Maarja Külas, see armas loodusküllane koht, mis on koduks 25ele intellektipuudega noorele vanuses 18-30 eluaastat. Seal proovivad need noored erinevalt passiivsetest hooldekodudest aktiivselt iseseisva eluga toime tulla. Esimene pilt neist puuetega inimestest oli jahmatav, nad jooksid meile vastu, kallistasin, tervitasid, kutsusid meid oma kodusid vaatama, nad oli rõõmsad, kuigi eraldatud metsaga ümbritsevast keskkonnast. Selles külas on üks peamaja ja kolm noortemaja, iga kuueliikmelise majapidamise eest hoolitseb koostöös
- isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine; - aja struktureerimine, vaba aja sisustamine; - juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel; - kaasamine töösarnasesse tegevusse; - pereliikmete ja lähedaste toetamine; - eneseabigruppide tegevuse toetamine. Teenuse konkreetse sisu (tööülesanded) iga isiku kohta ja selle osutamise kestuse määrab teenusele suunaja (Sotsiaalkindlustusamet) oma suunamiskirjas. Päevakeskus Päevalill Päevakeskus on mõeldud intellektipuudega noortele vanuses 18 45 eluaastat. Päevakeskuse töö käib oma põhimääruse järgi. Päevakeskus allub sotsiaalministeeriumile ning riiklikult finantseeritud kohti on asutuses 16. Päevakeskus osutab igapäevaelu toetamise teenust. Päevakeskusel on välja töötatud igapäeva toetamise plaan, mis allub töökorrale, kodukorrale ning päevakavale. Üldtööplaan koostatakse kaks korda aastas. Päevakeskuse noortel on võimalik osaleda kolmes huviringis: 1
o Meditsiinisüsteemis (RHK-10): vaimne alaareng kui IQ on alla 70, kerge VAA IQ 50-69, mõõdukas VAA IQ 35-49, raske VAA IQ 20-34, sügav VAA IQ alla 20. Kerget VAA on kerge mõõta, kasutatakse IQ testi. Oluliselt rohkem on kerge vaimse alaarenguga inimesi. o Haridussüsteemis: aluseks isiku potentsiaal omandada akadeemilist haridust ja iseseisva toimetuleku oskusi. Tavakooli haridusega intellektipuudega lapsed hakkama ei saa, õpivad eri õppekavade alusel. Mis on toimetulekuoskused? Adaptive behavior Toimetulekuoskused on kogum kontseptuaalseid, sotsiaalseid ja praktilisi oskusi, mille inimesed omandavad ning mis võimaldavad neil igapäevaelus funktsioneerida. Piirangud selles vallas kitsendavad isiku võimet erinevates situatsioonides või keskkonnas adekvaatselt reageerida (Ameerika Vaimupuude Assosatsioon, AAID, 2010)
soomlaste spetshaigused) 3) Võimaldavad kaardistada vigaste alleelide esinemissagedust- nt Islandi saare elanike uuring. 31. Inimese genoommutatsioonid: Downi sündroom.- 9., 13., 18. või 21. kromosoomi 3 korduses. Esinemissagedus sünnitaja vanusest. paksud huuled, kõõrdsilmsus, avatud suu, silmalaugude vaje, lamendunud nina, siseelundite väärarengud, lõdvad lihased, peos 1 joon, lühikesed, nõrk immuunsüsteem, viljatud, intellektipuudega. Sugukromosoomidega: Turneri sündroom- X Supernaine- XXX Klienefelter- XXY Supermees XYY 32. Inimese geenmutatsioonid: 1) ainevahetushäired a) albinism- pigmendi täielik puudumine, tundlikkus UV suhtes, punased silmad, risk nahavähiks. b) daltonism- levinuim puna- rohe- värvipimedus- puudub üks põhivärvuste eest vastutav valguline retseptor. c) fruktosuuria e
7. Igas matemaatikatunnis peab toimuma kordamine, s.t. peab olema täidetud kordamise järjepidevuse nõue. 8. Igas tunnis tegeleb õpetaja õpilaste kõne arendamisega, laiendab nende sõnavara uute väljenditega, jälgib, et õpilaste kõne oleks täpne, lakooniline ja grammatiliselt õige. 9. Matemaatikatunnid seostuvad tihedalt teiste ainetundidega, tööõpetuse tundidega ja eluga. 10. Matemaatikatundidel on praktiline suunitlus, nad lahendavad intellektipuudega õpilaste sotsiaalse adaptatsiooni, rehabilitatsiooni ja habilitatsiooni ülesandeid. 11. Õpetaja peaks kujunema õpilaste jaoks eeskuju etaloniks: suurepärane õppematerjali ja selle õpetamise metoodika valdamine, instruktsioonide täpsus, lakooniline kõne, emotsionaalsus, heasoovlik suhtumine õpilastesse. 12. Matemaatikatund ergutab mitte ainult mõtlemist vaid ka tundeid. Õpetaja ei tohi unustada tunni
1, lk 26] Vastsündinud viidi peale sünnitust kohe lastetuppa, kust ta toodi ema juurde kõvasti kinnimähituna vaid toitmisaegadeks. Esimest korda nägi ema oma last elusuuruses ja riieteta üldjuhul alles haiglast koju jõudes. Puudega vastsündinut emale sageli ei näidatudki, vaid ema veendi andma lapsest loobumise dokumendile allkiri ning laps saadeti sünnitusmajast otse hooldekodusse- nõukogude ühiskonna avalikus ruumis oli kohta vaid tervetele ja tugevatele. Füüsilise ja intellektipuudega inimesed isoleeriti lähedastest ja ühiskonnast. [1, lk 27] 2.1 ELU PEALE LAPSE SÜNDI Kuni laps oli ristimata, suitsutati igal õhtul musta lõngaga ema ja last, et kurjad vaimud lähedale ei pääseks. Emal ei lubatud sel ajal minna õue ilma lambita, paljajalu ja paljapäi - uskumuse järgi ei kasvanud rohi enam kohtadel, kuhu ta astus. Enne lapse ristimist ei tohtinud naine õuest väljuda, kaevust vett võtta ega loomi talitada. Nurgavoodi ajal, kuue
- vaimne eksamiküs saab selgeks - kombineeritud VT 3. slaid TULEB SELGEKS TEHA, MIDA ON LAPSELE ÕPETATUD enne kui näpuga näitama hakatakse, et seda ei oska. KAS ON ÜLDSE KEEGI ÕPETANUD?? Tegevuse struktuuri kõige olulisem osa on toiming- selle tasandil toimub õpetamine. See on teadvustatud. Toiming jaotatakse osadeks. Oskus koosneb osaoskustest. (Nt saabaste jalga panek- vajadus õue minna, osatoiming saabaste jalga panek- intellektipuudega lapse puhul, noorema lapse puhul- tuleb teadvustada osaoskuseid- nt leida oma saapad, valida vasak ja parem saabas, saabaste nt paelte avamine, õige jala valimine, jala sissepanemine, luku või krõpsu või paelte sidumine. Toiming- teadlik VS operatsioon- alateadlik. Toiming MUUTUB operatsiooniks. R- õpetamine- laia keele tegemine, lai keel üles viia(huulele), hammaste taha, puhutakse, puhutakse häälega ja siis vibratsioon teha.
Paraku ei saa mööda vaadata ka sellest, et ühiskonnale meeldivad inimesed, kes on terved ja ideaalsed, ilmselt seepärast, et nad on ilusad, tugevad, targad või seepärast, mida nad teevad või kuidas nad riides käivad. Liiga sageli otsustame inimeste üle nende välimuse järgi. See ei ütle meile aga kuigipalju midagi, milline inimene tegelikult on või kuidas ta end tunneb. 2. VAIMUPUUDED Vaimupuudega lapsi ning täiskasvanuid on hakatud tänapäeval nimetama intellektipuudega inimesteks. Lapsel võib sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded ning neid võib jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse kui ka erineva ulatusega. Hälvete hulka kuuluvad kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng.
- Füsioloogiline erutus (pulss, vererõhk) – madal tase seotud suurema agressiivsusega; riskialtimad - Madal serotoniini tase seotud suurema agressiivsusega - Kõrge testosterooni tase seotud agressiivse käitumise aga mitte vägivallaga!! - Kognitiivsed defitsiidid seotud suurema agressiivsusega - Ath seotud suurema agressiivse käitumisega noortel - Geneetilised tegurid – monoamiinoksüdaas; uuringud kaksikutega - UK kinnipeetavate seas veerand intellektipuudega ja piirialase intellektiga inimesi - Aastatel 1990-1998 intellektipuudega kinnipeetavate retsidiivsusrisk 68% Keskkondlikud tegurid Perekond - Laste agressiivsus seotud vanemate agressiivsusega - Ebastabiilne distsplin, neglekt, füüsiline karistamine seotud lapse suurema agressiivsusega Suhted kaaslastega - Agressiivsed lapsed pigem tõrjutud, agressiivsus suureneb - Kiusajatel vähenenud empaatiavõime Perevägivald - Seda on hakanud üha enam kriminaliseerima
Kui kaasneb ka märgatav emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus võivad nad mitte toime tulla · nõudmistega, mida esitab abielu, · laste kasvatamine, · võivad avalduda raskused kultuuritraditsioonide järgimisel." http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm Lähtuvalt sellest on lihtsustatud õppe sihiseaded järgmined: "1.1 Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. 1.2 Lihtsustatud õppele kohaldatakse Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi." ehk Põhikooli riikliku õppekava § 3 ja § 4 kirjas olevaid. Nendeks on: § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne
§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise
raske olevikus elada. Lapse jaoks on olulisem, et vanem ei tunneks end süükoorma alla maetuna, vaid üritaks parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. (Laxen, 2005) 2. VAIMUPUUDED Vaimupuudega laps on püsivate tunnetusprotsessidega hälvetega laps. Vaimupuudega lapsi ja täiskasvanuid on tänapäeval hakatud nimetama või eelistatakse nimetada intellektipuudega inimesteks. (Neare, 2009) Üldjoontes võib lapsel sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse ja ulatusega. Nende hulka kuuluvad nii kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. (Sööt & Saarma, 1994)
suudeta kokku viia tegelikkusega. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimisvõimet. Juhul kui esmaseks puudeks on kõnepuue, on olukord teine. Esialgu arenevad neil lastel intelelktuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna lasp ei omanda keelevahendeid, otsib ta alternatiivseid suhtlemisvahendeid nagu zestid, osutamine. Just suhtlemisaktiivsus eritab primaarse kõnepuudega laspi primaarse intellektipuudega lstest, viimaseid rahuldab nende kõne seisund. Kuid ohtlik on lapsele olukord, kus intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi, sest siis pidurdub vasrti ka intellektuaalsetre protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja olukord, kus alakõne ja intelelktuaalsete protsesside arenematus pidurdavad teineteist vastastikku. Alati kannatavad antud protsesside kõrgemad vormid.
operatiivmälu piiratus või koormatus mingi muu tegevusega (ilmneb sageli primitiivse lugemistehnika korral) ja mõttelüngad lausete vahel. Nimelt on igas tekstis hulk argiteadmisi sõnastamata ning neid aktualiseerimata seost lausete vahel sageli ei teki. Näiteks lausete Karu ja jänes tulid uksest välja. Siis istusid nad autosse. sisu modelleerimisel aplikatsioonidega võib intellektipuudega lapsele osutuda probleemiks puuduva teabe läksid auto juurde tuletamine. Lokaalse sidususe vastandiks on lause mõistmine kontekstiväliselt. Sama probleemi kajastavad ka raskused pildiseeria järjestamisel. Kui sidusust kahe kõrvuti asetseva lause vahel ei õnnestu leida (seos võib ilmneda mitme vahelause järel), soovitatakse kasutada oota ja vaata strateegiat, st otsida mõtte jätkumist edaspidi. Tekstikäsitluse algetapil ei ole selliste
kõneprotsess toetub kahele asjale: missugune on meie intellekt ja mida kasutatakse. Intellekti puue kutsub siis paratamatult esile kõnepuude, sest pole millest rääkida, ei mõista ning pole teadmisi. Kui nt on intellekt korras aga kõnepuue on, siis pikapeale intellekt hakkab vajuma. Sest see toetub ju vebraalsele asjale ja selle kaudu saame uut infot jne. Ning kõne on tähtsal kohal! Taju, mälu, mõtlemine on omavahel lõimitud. Mingis asjas on protsess juhtiv. Intellektipuudega isikul pm verbaalne mõtlemine juhtivaks ei muutugi. Kerle IQ puhul ta mingil määral muutub, aga kogemuslik teave siiski on valdav. Intellekt ehk aru, mõistus, taibukus, arukus. Kuidas eakohase arengu korral need protsessid kulgevad? Sellele skeemile tuleks lisada tp kui tunnus. PSÜÜHILISTE PRITSESSIDE JA KÕNE ARENGUDÜNAAMIKA: TAJU on juthiv kuni 5 a MÄLU on juhtiv kuni 12-14 a MÕTLEMINE on juhtiv (verbaalne).
annaabi.ee 
