Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Insuliin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
insuliin, süsivesiku, rakudormoon, süsivesikud, glükoos, kõhunääre, veresuhkur, vereringe, elund, pankreases, aminohappeid, valgud, kutsuvad, süües, toidukorrad, seedimise, suhkurt, kütus, rasvad, omasta, diabeet, tootvate, vladislav, andrei, kante, kandvad, langerhans, saarekesed, taste, manustamine, surmav, kõrgele, kooma, surmale, pidevate· I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab
Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. (Dr. Tiit Halling ; Ajakiri Diabetes 1. 1994) Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest
või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks
SUHKRUHAIGUS E. DIABEET Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks vajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest , inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omista seda.
Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb
.........................................................................6 4. Diabeedi esinemissagedus................................................................................................................8 4.1 Lapseea diabeet Eestis....................................................................................................................9 5. Mis põhjustab I tüüpi suhkrudiabeeti.............................................................................................11 6. Insuliin............................................................................................................................................13 6.1 Insuliini valmistamise ajalugu......................................................................................................13 6.2 Insuliinitüübid...............................................................................................................................14 6.3 Insuliini süstevahendid........................................
võivad iseeneslikult murduda ja moonduma hakata. Diabeet on haigus, millega on võimalik elada , kui järgida hoolsalt arsti poolt kirjutatud ravi. 3 Diabeedi olemus, miks tekib? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks, mis imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse.
4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3
4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3
· I tüübiehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* · II tüübiehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* · teised tüübid(nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) ·rasedusaegne diabeet Diabeeti on krooniline haigus, mida peab ravima kogu elu. Insuliinihäired on suhkruhaiguste põhjuseks. Insuliini näol on tegemist hädavajaliku hormooniga. See tekib kõhunäärmes ning teda on tarvis toitainete omastamiseks. Süsivesikud lagunevad organismis glükoosiks. Glükoos ehk veresuhkur on rakkude energiaallikaks. Et rakud saaksid energiat, on vaja kõhunäärmel eritada piisavas koguses insuliini. Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar
3 DIABEET Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline haigus, millele on iseloomulik vere suhkrusisalduse pikaajaline püsimine normist kõrgemal tasemel ning häired süsivesiku-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeedi tekke põhjus on kõhunäärme rakkude poolt toodetava, eluks hädavajaliku hormooni insuliini eritumise häired. Insuliin aitab organismi rakkudel omastada veres ringlevat glükoosi, mis on rakkude elutegevuseks oluline energiaallikas. Organism saab energiat peamiselt süsivesikutest. Neid sisaldavad paljud toiduained, nagu näiteks leib, sai, piim, suhkur, kartul, puuviljad ja maiustused. Seedimise käigus lagundatakse süsivesikud veres glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on rakkudele ,,kütuseks". Et rakud saaksid veres ringlevat glükoosi kütusena kasutada, peab kõhunäärmest erituma küllaldasel tinsuliini
maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos). · Sahharoos lõhustatakse fruktoosiks ja glükoosiks, ensüümiks on sahharaas. · Lõhustumine disahhariidideks ja monosahhariidideks (peensoole ensüümide poolt). · Monosahhariidid imenduvad peensoolest verre. · Osa monosahhariididest läheb kohe kudedesse, kasutatakse ära energia saamiseks, glükoos oksüdeeritakse, vabaneb energia. · Osa muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks. Kokku võib tekkida maksimaalselt 400 g glükogeeni, 100g sellest maksas. On tagavara süsivesinik. · Osa glükoosi muudetakse triglütseriidideks, eriti rasvkoe rakkudes- varurasv. · 1g süsivesikut annab 4 kCal energiat. · Õõpäevane süsivesikute vajadus üldisest kaloraazist on 55-60% · Valkudega 10-15%- 1g valku annab 4 kCal, lipiididega 25-30%- 1g lipiide annab 9
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus
Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1
· Nahk osaleb ka termoregulatsioonis ja eritamise Kõõlused, luud, lihased, · Tagab liikumisvõime Tugielundkond liigesed · Tagab kindla asendi säilitamise Suuava, söögitoru, magu, · Toidu lagundamine Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine Hingetoru, ninaava, kurk, kõri, Hingamiselukond · Tagab gaasivahetuse organismis kopsutorud, kopsud · Osaleb hingamisgaaside transpordis · ..
Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel
· Hormonaalregulatsiooni summarväljund on organismi homeostaasi säilitamine peab säilituma protsesside tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi)
- vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia Polümeriseeruda (lähteaine molekulide liitumine suurteks makromolekulideks) võib erinev arv AH, kuid ühes polüpeptiidahelas ei saa olla üle 600 AH. Praeguseks on tuvastatud ligikaudu 1500 valgu AH koostis. Esimesena avastati insuliini AH koostis (F. Sanger 1954). Insuliin koosneb 51 AH-jäägist. 2. Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid. Kõik valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, s.t. et nad on suure molekulmassiga (M). Erinevate valkude molekulmasside erinevused võivad olla suured: glükagooni molekulmass 4 000 hemoglobiini " 64 500 fibrinogeeni " 341 000
Ajutegevus vajab pidevalt glükoosi. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, nad moodustavad üle 50% biosfääri orgaanilisest ainest. · Taimedes leidub neid koguseliselt kõige rohkem - 75-90% · Loomades on süsivesikute sisaldus tunduvalt madalam - umbes 2% · Seentes on süsivesikuid samuti kesiselt, kõigest 1-3% · Mikroobides 12 - 28% Süsivesikute summaarne sisaldus erinevates toiduainetes Toiduaine Süsivesikud g/100g Toiduaine Süsivesikud g/100g nisujahu 65,7-72,6 leib 42-51,5 rukkijahu 66,5-70,8 kaerahelbed 62-65,5 makaronid 70,9-75,5 kapsas 2,1-7,1 kartul 18,6-20,9 aedhernes 10,5-13,9 apelsin 9,2-11,4 banaan 21,8-23,5
IV ANTIOKSÜDANDID E. STABILISAATORID Kontsentreeritud segajõusöödad sisaldavad paljusid kergesti oksüdeeruvaid ja lagunevaid ühendeid. Oksüdeerumise ja lagunemise vältimiseks lisatakse söötadele antioksüdante, mis moodustavad kergesti oksüdeeruvate ühenditega lõdva sideme ja takistavad reaktsioone hapnikuga. (Kergesti oksüdeeruvad ühendid on vitamiinid, vabad aminohapped, küllastumata rasvhapped, aktiivsete metallide ioonid, kergestiseeduvad süsivesikud jt bioaktiivsed ained.) Tähtsamad looduslikud antioksüdandid on tokoferool (E-vitamiin), gossüpol, letsitiin, rutiin. Tähtsamad sünteetilised antioksüdandid on butüüloksütokuool, butüüloksüaniool, santokviin, diludiin. V KOEPREPARAADID (HORMOONPREPARAADID) SAGELI KEELATUD! Tapamajades lõigatakse välja sisesekretsiooninäärmeid ja nende osi. Neid söödetakse kuivatatult ja jahvatatult jõusöötadesse segatult teistele loomadele, et kiirendada nende kasvu ja suunata arengut
maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne
Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND Rakk on kõige väiksemehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elutunnused. Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine.
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Rasvhapetest saadakse energiat nälgimise korral, kus ta võtab rasvarakud kasutusele. Rasvhapetest energia saamine võimaldab kokku hoida või säästa lihaskude ja siseelundite rakke liiga varasest ärakasutamisest. Nt
Mis on diabeet? Millised on diabeedi tunnused? Millal ja mis põhjustel haigestustakse? Kuidas diabeeti kindlaks määrata? Kuidas diabeeti ravida? 2 DIABEET ehk SUHKRUHAIGUS Diabeet (vana nimega suhkruhaigus) on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi. Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte või insuliini mõju organismis on puudulik. Eestis on ligikaudu 7000 I tüübi diabeeti põdevat inimest. II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata. ( www. diabetes.ee) Kuidas diabeeti ära tunda, millised on diabeedi tunnused? Diabeedi tunnused: Pidev janu ja suukuivus
3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioonstruktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid ◦ vereplasmavalgud – albumiin, globuliinid ◦ kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, ◦ piimavalgud tubuliin ◦ lihaskoe valgud ◦ regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid ◦ membraansed valgud ◦ retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL- ◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud ◦ kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, ◦ rakutuuma valgud trombiin ◦ lüsosomaaalsed valgud jne
1/3 rakuväline. Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vet. universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu. aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid 2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Koosnevad: süsinik, vesinik, hapnik 3 rühma: 1.Monosahhariidid- Koosnevad C, H, O Sisaldavad aldehüüd- või ketoonrühma. glükoos C6H12O6, riboos C5H10O5 2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad:
lõppenud, kui algab juba uus. Tetaaniline kontraktsiooni jaoks on vaja 10-200 impulssi sekundis, peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon-lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub. Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb. 23.Millised on lihastöö energiaallikad? ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne(rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne. 24.Millest tekib hapnikuvõlg? Lühiajalise pingutuse korral kulub lisahapnik organismi hapnikusisalduse jaoks(hemoglobiin) ja lihaste energiamahukate fosfaatide (ATP, kreatiinfosfaat) taastamiseks. Pikemaajalise pingutuse korral kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis. 25.Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust?
annaabi.ee 
