Nõukogude Liidus kättesaamatud. Trubetsky novellidel on tavaliselt ka kaasautor, tema kauaaegne sõber Anti Pathique, kellega nad kirjutavad naiivseid ja üle piiri minevaid ulmenovelle. Trubetsky luulet on tõlgitud soome, vene ja liivi keelde. Tema loomingu tähtsus peitub selles, et tema koos Villu Tammega on põhimõtteliselt eesti pungi isad ning ta on väga hästi väljendanud pungi pointi. Insener Garini hüperboloid Valguse võimendamine Öö on siin soe Veidi rõske ja soe Miski ei loe ergutatud kiirguse abil Mitte miski ei loe Minu ees laual on hüperboloid Võib laserikiir niidist Veel Pimestav kiir Silmipimestav kiir Tunnete piir peenem olla tead Ning Meie tunnete piir See on ju hukatus galliumarseniidist Sa maalid hüperboloid roosaks sead
täna. KASSID JA KOERAD On koertel ja kassidel tumedad huuled ja heledad hambad ne taga 6 ja kui sa ne haukumist näugumist kuuled võid uinuda sa, nad ei maga. Nad hulguvad ümber ka hilistel öödel INSENER GARINI HÜPERBOLOID Öö on siin soe Veidi rõske ja soe Miski ei loe Mitte miski ei loe Minu ees laual on hüperboloid Pimestav kiir Silmipimestav kiir Tunnete piir Meie tunnete piir See on ju hukatus hüperboloid Unistav sarm Sinu unistav sarm Zoja mu arm Minu Zoja mu arm See on ju igatsus hüperboloid Uinub Pariis Taas kui uinub Pariis Kohtume siis Siin me kohtume siis See on ju armastus hüperboloid Pealuuga lipp Surnupealuuga lipp 7 Tundmuste lipp Sinu tundmuste lipp
( Psühhoterror), "King Kong"(Tarmo Linnas), "Moottoritie on kuuma" (Pelle Miljoona), "Should I Stay or Should I Go"(The Clash), "Dougy Kiro" (The Toy Dolls), "You Need Hands" (Malcolm Maclauren/ The Sex Pistols), "Elab veel Beria" (J.M.K.E.), "I Believe In Anarchy" (The Exploited) ning "Love will tear us apart" (Joy Division). Viimasena esitusele tulnud Vennaskonna laulu "Insener Garini hüperboloid" võttis publik soojalt vastu ning nii vanemad kui ka noored Punk Laulupeo külastajad laulsid lugu kaasa. Mõistagi esitati seda publiku nõudmisel ka teistkordselt ning esilauljaks oli Vennaskonna pikaajaline vokalist ja 1980.aastatel punkliikumise üks eestvedajaid Tõnu Trubetski. "Insener Garini hüperboloid" oli väga sobilik lugu Punk Laulupeo lõpetamiseks ja seda lauldes tõusis enamus varem istunud publik püsti ning elas kogu hingest laulule kaasa
õigusega pälvinud rahva tunnustuse, on saanud miljonite lugejate lemmikraamatuteks, kuuluvad nõukogude kirjanduse kullafondi. A. N. Tolstoi on palju ära teinud ka teaduslik-fantastilise romaani alal. Romaani «Aeliita», mis ilmus trükis 1922. aastal, võib tegelikult pidada nõukogude teaduslik-fantastilise kirjanduse esikteoseks. Mõni aeg hiljem, 1925.--1926. aastail avaldatakse ühes ajakirjas «Insener Garini hüperboloid». Just need teosed panid alguse nõukogude teaduslik-ilukirjanduslikule fantastikale, millel on omad selgesti väljakujunenud jooned. Teaduslik-fantastiliste teoste süzeed ehitatakse tavaliselt üles inimese kokkupõrkele loodusega, nad avavad lugejale uute teaduslike ja tehniliste leiutuste põneva maailma. Seejuures aga tõsteti enamikes sedalaadi teostes mineviku kirjanduses harilikult esile kangelane,
80. Kuidas tekib rõngaspind? Tsüklilist pinda, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, nimetatakse rõngaspinnaks. Näiteks sõõrik. 81. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 82. Mitmendat järku pind on rõngaspind? Neljandat 83. Nimetage üldised teist järku pinnad. Ringjoon, ellips, hüperbool, parabool. Elliptiline silinder, Hüperboolne silinder, Paraboolne silinder, Elliptiline koonus, Ellipsoid, Ühekatteline hüperboloid, Kahekatteline hüperboloid, Elliptiline paraboloid, Hüperboolne paraboloid. 84. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 85. Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind? Harilik kruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge ühe ja sama teravnurga all. 86
tasapinna horisontaali pealtvaatega moodustajate omast telje suhtes. (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Elliptiline (esijäljega). silinder,hüperboolne silinder, paraboolne 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi silinder, elliptiline koonus, ellipsoid, vahelist nurka? Nende tasandite normaalide ühekatteline hüperboloid, kahekatteline vahelise nurgaga. hüperboloid, elliptiline 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind paraboloid,hüperboolne paraboloid. (elliptiline koonus,ellipsoid, ühe- ja 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti kahekatteline hüperboloid, elliptiline saamiseks, kui on antud ellipsi teljed paraboloid, hüperbolne paraboloid). (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber 53
volti. 56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid – silindriline; kolmnurgad – kooniline. 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber sümmeetriatelje. 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad Pöördellipsoid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline hüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. 60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) 61. Kuidas tekib rõngaspind? Tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid 1) Isomeetriline ristaksonomeetria ehk ristisomeetria.
Kontserdil tulid esitlusele kõik Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Neid esitasid lauljad, kes ka 20 aastat tagasi neid laule laulsid Ivo Linna, Reet Linna, Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Karl Madis, Riho Sibul ja teised. Veel esinesid selle kontserdil ans. Metsatöll , ans. Justament, Tõnu Trubetski. Koore ja ansambleid juhatasid Eri Klas, Aarne Saluveer. Kontsert oli võimas, sest sellist rahvamassi koos on harva näha. Enim meeldis mulle Vennaskonna solisti laul ´´Insener Garini hüperboloid´´. See laul esitati koos koori ja orkestriga. Tõnu Trubetski oli Punk-liikumise eestvedajaid 1980ndatel. Ta on sündinud 24.04.1963 Tallinnas ja on nii muusik kui ka kirjanik. Rahvas elas laulule väga kaasa. Lauldi ja õõtsutati kätega. Isegi presidendipaaril olid sõnad peas ja laulsid kaasa. Siis tekkis küll tunne, et just nüüd oleks ise seal lauluväljakul ja laulaks koos teistega. Selles loos oli midagi, mis jäi kummitama ja pani seda lugu ikka ja jälle ümisema.
Retsensioon 2010. aasta suvel 15. juunil käisin Pirita kloostri varemetes eesti punki 30ndaks sünnipäevaks korraldatud kontsertuuril ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!". Kokku toimus selle tähtpäeva tähistamiseks 8 kontserti selle tuuri raames. Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid piirid pandud. See mis kontserti eriliseks tegi, oligi see koha peal valitsev õhustik ja meeleolu.
Kairi Laur AÜ I aasta, IK 12 1. Abja Raamatukogust leidsin kolm eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas ,,Seiklusjutte Maalt ja Merelt", Insener Garini hüperboloid ; Aeliita : teaduslik fantastilised romaanid Kakskümmend aastat hiljem : [romaan] Aarete saar : [seiklusromaan] Formuleering- Sisaldab kõiki sõnu: Seiklusjutte Maalt ja Merelt, keel: Eesti keel, laad: trükitud raamat, aasta: 1958, sisaldab sõnu: romaan. 2. Ahvide planeet : [romaan] oli see raamat, mis ilmus 1973. Aastal, mille tõlkis prantsuse keelest eesti keelde Lennart Meri, autor Pierre Boulle.
49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Teist järku pöördpinnad: pöördsilinder, pöördkoonus, pöördellipsoid, pöördhüperboloid, pöördparaboloid, 50. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid). 53. Kuidas tekib joonpind? Joonpind tekib kindlate tingimuste kohaselt liikuva sirgjoonega (moodustaja). 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Elliptiline silinder, hüperboolne silinder, paraboolne silinder, elliptiline koonus, ühekatteline hüperboloid, hüperboolne paraboloid 55. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)?
Meridiaan- pöördpinna moodustaja, mis saadakse, kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasapindadega. Paralleel- pöördpinna lõiked telje risttasapindadega. 48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. 1. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber telje), 2. pöördparaboloid (parabooli pöörlemisel ümber oma telje), 3. kahekatteline hüperboloid (hüperbooli pöörlemisel ümber oma fokaaltelje, hüperbooli kumbki haru tekitab ühe poole (katte), mis on teisest eraldatud), 4. ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 5. pöördsilinder (kahe sirge pöörlmisel ümber oma sümmeetriatelje), 6. pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind
Joonpinnad- kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 26. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline Kolmnurgad kooniline. 27. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeertiatelje. 28. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Pöördellipsoid, pöördparaboloid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus. 29. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 30. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit. 31. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 32. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid.
ruumikõvera puutujaks Silindroid on pind,mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ( ja ) ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga Silindroidi, mille üks juhtjoon on sirge, nimetatakse konoidiks Kui silindroidi juhtjoonteks on kaks kiivsirget, siis saadakse hüperboolne paraboloid Ühekatteline hüperboloid on joonpind, mille juhtjoonteks on kolm üksteise suhtes kiivset sirget.( tekib hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje) 87.Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 88. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga
e. ...vöö? Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks 10. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on
e. ...vöö? Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks 10. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on
Neljandat. 110) Skitseerige kaksvaates teist järku silinder (pinna dikteerib õppejõud). elliptiline silinder hüperboolne silinder paraboolne silinder 111) Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (pinna dikteerib õppejõud). ellipsoid elliptiline paraboloid ühekatteline hüperboloid elliptiline koonus hüperboolne paraboloid kahekatteline hüperboloid 112) Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind. 113) Kuidas tekivad harilik (normaal) ja kaldkruvipind? a) harilik kruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel b) kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel 114) Kuidas tekib tsükliline pind?
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
UURIMINE: Võrrandi uus kuju 1 X + 2Y + 3 Z + q = 0 , kus q = ja = 12 3 2 2 2 I ükski ei ole null ( 0 ) A 0 ja q < 0 1. kõik on positiivsed ( > 0 ) ellipsoid 2. üks -st on negatiivne ( 3 < 0 ) ühekatteline hüperboloid 3. kaks on negatiivset ( 2 < 0, 3 < 0 ) kahekatteline hüperboloid 9 4. kõik on negatiivsed (1 < 0, 2 < 0, 3 < 0 ) imaginaarne ellipsoid B = 0 ja q = 0 1. kõik on sama märgiga imaginaarne kooniline pind 2. üks -st on erineva märgiga kooniline pind ( koonus )
UURIMINE: Võrrandi uus kuju 1 X + 2Y + 3 Z + q = 0 , kus q = ja = 12 3 2 2 2 I ükski ei ole null ( 0 ) A 0 ja q < 0 1. kõik on positiivsed ( > 0 ) ellipsoid 2. üks -st on negatiivne ( 3 < 0 ) ühekatteline hüperboloid 3. kaks on negatiivset ( 2 < 0, 3 < 0 ) kahekatteline hüperboloid 9 4. kõik on negatiivsed (1 < 0, 2 < 0, 3 < 0 ) imaginaarne ellipsoid B = 0 ja q = 0 1. kõik on sama märgiga imaginaarne kooniline pind 2. üks -st on erineva märgiga kooniline pind ( koonus )
Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on koorikvalu puudused? Select one: a. valandi väike täpsus b. vormimaterjalide kõrge maksumus c. vormi pragunemise oht d. valandi madal pinnakavaliteet Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinates on Select one: a. koonus b. pöördparaboloid c. hüperboloid d. silinder Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage survevalu iseärasused Select one: a. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg b. valandi hea toitmine sulametalliga c. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid d. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag
läbivate tasanditega Parallel- pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid Ekvaator- Suurima raadiusega parallel Kael- väikseima raadiusega parallel Vöö- kahe paralleliga piiratud pöördpinna osa 43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpind- pind, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon. Tähtsaimad: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind, silindroid, ühekatteline hüperboloid. 44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks parallelset sirget, ellips ja ring 45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühtegi pöördkoonuse moodustajaga 46. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga
Seda hakati ehitama juba 1921. aastal, aga töödega jõuti lõpule alles 1931. aastal. Monument avati 12. oktoobril 1931. kui mälestusmärk Brasiilia sõltumatusest Portugalist. 7. juulil 2007 arvati Kristuse Lunastaja kuju uutemaailmaimede hulka. 10. veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. See taasavati 30. juunil 2010. Katedraal Brasilia (Catedral Metropolitana Nossa Senhora Aparecida) asub Brasiilia pealinnas. Hüperboloid-kujuline hoone on kaetud kaasaegse betoonkonstruktsioonidega. See on klaasist katusega ja pealt avatud. Katedraali arhitekt oli Oscar Niemeyer. Ehitus lõpetati aastal 1970. Iguaçu joad on jugade kompleks Brasiilia ja Argentina piiril. See on 2,7 kilomeetri pikkune, 82 m kõrge ning koosneb 270 joast. Juga jaotatakse Iguazú rahvuspargi (Argentina) ja Iguaçu rahvuspargi (Brasiilia) vahel. Legend räägib, et Jumal plaanis abielluda ilusa pärismaalase
3.3 pöördsilinder (kahe sirge pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje), 3.4 pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind: elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperboolne silinder, paraboolne silinder. 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni. 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139) Laotuvad joonpinnad: 1.Kooniline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja ja läbib antud punkti); 2
Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimiinimumideks. Võrrandit (8.11) on võimalik esitada ka kujul 2 n + ( 2 - 1 ) r1 - r2 = = const . (8.13) k Kui anname suurusele n mingi konkreetse täisarvulise väärtuse, siis saame teatava pinna, mille kõik punktid rahuldavad järgmist tingimust nende punktide kauguste vahe kahe etteantud punktini O1 ja O2 on konstantne. Selline pind on hüperboloid, mille fookusteks on punktid O1 ja O2 . Andes suurusele n kõikvõimalikke täisarvulise väärtusi, saame konfokaalsete hüperboloidide parve kõikvõimalikud hüperboloidid, millel kõigil on 5 fookusteks O1 ja O2 . Järelikult paiknevad koherentsetele punktlaineallikatele vastavad interferentsimaksimumid konfokaalsetel hüperboloididel. Sama võime kirjutada ka miinimumide kohta. Võrrandit (8
fikseeritud punktist. Sfääri üldvõrrand x2+y2+z2+Ax+By+Cz+d=0. Ellipsoidi kanooniline võrrand on x2/a2+y2/b2+z2/c2=1. Selle lõiked vastavalt xy- tasandiga, xz-tasandiga ja yz-tasandiga(z=0, y=0 ja x=0) on ellipsid x2/a2+y2/b2=1 x2/a2+z2/c2=1 y2/b2+z2/c2=1. Juhul kui a=b, või b=c, on tegu pöördellipsoidiga. Ka sfäär on erijuht pöördellipsoidist kui a=b=c. II järku pinnad, hüperboloidid Ühekatteline hüperboloid:Selle kanooniline võrrand on x2/a2+y2/b2-z2/c2=1. Lõige xy- tasandiga on ellips. Lõiked xz- ja yz tasandiga aga hüperboolid. Juhul kui a=b on tegu ühekattelise pöördhüperboloidiga. Kahekatteline hüperboloid: elle kanooniline võrrand on x2/a2+y2/b2-z2/c2=-1. Lõige xy-tasandiga paralleelset tasanditega z=k, kus k>c, on ellipsid. Lõiked xz-ja yz-tasandiga on aga hüperboolid. (kausid kahele poole) II järku pinnad, paraboloidid
J.M.K.E. -"Valge liblika suvi" The Sex Pistols -,,God save the Queen" J.M.K.E. -"Tere perestroika" Malcolm MacLaren / Sex Pistols -,,You need Hands" J.M.K.E. -"Elab veel Beria" JMKE -,,Elab veel Beria" J.M.K.E. -"Külmale maale" PunkT -,,Punk on lahe" Vennaskond -"Uimane ja väsinud" The Damned -,,New Rose" Vennaskond -"Inesener Garini hüperboloid" Vennaskond -,,Insener Garini hüperboloid" Vennaskond -"Pille-Riin" Hardi Volmer -,,Punkfu" Propeller -"Võllalaul" The Clash -,,London Calling" Propeller -"Die Woche" Propeller -,,Die Woche" Velikije Luki -"Tallinn põleb" Velikije Luki -,,Tallinn põleb" Generaator M -"Käed" The Stranglers -,,No more Heroes" Generaator M -"Disku lugu" Generaator M -,,Disco lugu"
5 2 n 2 1 r1 r2 const . (8.13) k Kui anname suurusele n mingi konkreetse täisarvulise väärtuse, siis saame teatava pinna, mille kõik punktid rahuldavad järgmist tingimust – nende punktide kauguste vahe kahe etteantud punktini O1 ja O2 on konstantne. Selline pind on hüperboloid, mille fookusteks on punktid O1 ja O2 . Andes suurusele n kõikvõimalikke täisarvulise väärtusi, saame konfokaalsete hüperboloidide parve – kõikvõimalikud hüperboloidid, millel kõigil on fookusteks O1 ja O2 . Järelikult paiknevad koherentsetele punktlaineallikatele vastavad interferentsimaksimumid konfokaalsetel hüperboloididel. Sama võime kirjutada ka miinimumide kohta. Võrrandit (8.12) saab esitada ka kujul 1
annaabi.ee 
