Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Insenerieetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sebe, eetika, bussijuht, töötaja, bussijuhi, koodeks, lahend, insenerid, elukutse, eetilised, puhkeaja, trahvi, sunni, lubaks, süüd, insenerieetika, 2016, allkiri, huvilised, formaalne, mitteformaalsed, printsiibid, häving, vastuolus, võtnud, tööandja, sundida, kuldar, usaldusväärsus, arvestustöö, ehitusteaduskond, juhendaja, lektor, ellenEetilise konflikti analüüs Juhtumi analüüs: Sebes töötavad bussijuhid kurdavad, et Sebe käsib neil ületunde teha, kuid Sebe ise väidab, et bussijuhid valetavad ja teevad vabatahtlikult ületunde. Lisaks väidav Sebe, et on bussijuhte seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus. Sebes töötavad bussijuhid: "Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi, aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita -- see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine," ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt
Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpretades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed. Käitumine on väga tähtis ühiskonnas,kuna ta aitab kontrollida õhiskonda ja inimesed ei muutu loomaks.Siin me võime öelda,et eetika eraldub meid loomast ja muust jungle maailmast.Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline reflektsioon
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.
Õpetajale kukkus klassiekskursioonil sõidu ajal bussis videomakk pähe ning tekitas tõsiseid tervisehäireid. Juhtumi kirjeldus Ühe Tallinna kooli neljandad klassid sõitsid reisibürooga ühepäevasele ekskursioonile. Kuna tagasiteel oli näha, et graafikust ollakse maas, läks lastega kaasas olnud õpetaja bussijuhi juurde uurima, millal Tallinna jõutakse. Samal ajal rappus kinnitamata videomakk oma sahtlist välja ning kukkus õpetajale pähe. Õpetaja ise ei saanud algul arugi mis juhtus, juhi taga istunud lapsed olid esimesed, kes verejooksu märkasid. Õpetaja toimetati Jõgeva haiglasse, kus talle anti esmaabi. Mõned päevad hiljem tekkis õpetajal raskusi tasakaaluga. Ravimite ja taastusravi peale kulus üle 3000 krooni. Õpetaja esitas osaühingule kirjaliku pöördumise koos kahjunõudega
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja
KONFLIKTI OLEMUS EMT ning Elisa esitasid tehnilise järelevalve ametile (TJA) avalduse Tele2 suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna Tele2 peatas alates veebruari algusest numbriliikuvuse. Elisa esitas ametile avalduse seoses Tele2-poolse elektroonilise side seaduse rikkumisega ning ühtlasi nõuab Elisa ametilt Tele2-le ettekirjutuse tegemist. Elisa teate kohaselt on Tele2 alates teisipäevast peatanud numbriliikuvuse, keelates ära klientide õiguse vahetada operaatorit. Alates 1. veebruarist on Tele2 kõik Elisa poolt esitatud numbri teisaldamise taotlused tagasi lükanud või tühistanud põhjendades seda eurole ülemineku või muu põhjusega. Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul pole ükski teisipäevane Tele2 poolt numbri teisaldamise taotluse tagasilükkamise põhjendus olnud õigusaktide kohaselt lubatud. Seppänen ei näe Tele2 käitumisele muud põhjendust kui, et üritatakse peatada kiiresti kasvanud klientide äravoolu. «Tehnilise järelevalve ameti st
4. Mõelda kas otsus on kooskõlas näiteks ehituse heatavaga või kas juhtum on vastuolus „kuldse reegliga“. Juhtumi analüüsimisel võib kasutada ka ema testi, TV-testi , teise nahas olemise testi või turutesti. Arutlus Puutudes kokku teiste inimestega õpitakse eetikat kogu elu. Koolis suheldakse õpetajate ja klassikaaslastega ning õpitakse austust ja muid oskusi. Töökohal saame teada vastutusest, meeskonnatööst, täpsusest ja suhtlemisoskusest. Kui me saame aru, miks need eetilised väärtused on vajalikud siis mõistame, kui tähtsad need on meie igapäevaelus. Me kasutame neid oskusi koos teadmisega, et mis on õige ja mis vale, sooritades igapäevaseid tegevusi ühiskonnas nagu autojuhtimine või poes toidu ostmine. Me teame, et see on ebaseaduslik sõita punase tule alt läbi või varastada poest. Kuna head eetilised väärtused muudavad meid ausateks ja seaduskuulekateks kodanikeks, andes oma panuse ühiskonna hüvanguks.
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: · äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja · eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-vale ja hea-halva vahel Iga töötaja individuaalne panus on ettevõtete arengus ääretult oluline ning väga paljud organisatsioonid tõstavad esile parimaid saavutusi ja tublimaid töötajaid. Eetika norme teadmine ja eetiline käitumine on organisatsioonis igal ajal aktuaalne. Heast käitumisoskusest
- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku
.............................................................................................3 1.EETILISE JUHTIMISE OLEMUS..............................................................................................4 1.1Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid................................................................................6 2.ÄRIEETIKA.................................................................................................................................7 2 Eetika erineb valdkonniti..........................................................................................................9 3 Ärieetika näited.......................................................................................................................10 3.JUHI ROLL EETIKA KUJUNDAMISEL.................................................................................11 KOKKUVÕTE......................................................................................................
vähemused võivad osutuda kannatajateks; kulukas ja aeganõudev analüüs; soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste. 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
· vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.
suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud
................................................6 Probleemi püstitus.........................................................................................................................8 Juriidiline analüüs:........................................................................................................................8 Võimalikud abijuhised:...............................................................................................................10 Eetilised printsiibid:....................................................................................................................11 Tekkinud tagajärjed.....................................................................................................................12 KOKKUVÕTE JA EETILINE VALIK..............................................................................................14 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem
. , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism
• ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil (nt Kodanikuühenduste eetikakoodeks); 1 • grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas, vt Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks); • väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); • maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis (Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks); • avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; • juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; • Kõrgemate struktuuride poolt (nt rahvusvahelise erialaorganisatsiooni) esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.
Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline
Nii apteekrid kui ka ravimifirma käitusid valesti. * TV-test- kukub läbi. Nii apteekrid kui ka ravimifirma töötajad eitavad oma tegusid. Nad ei julge avalikult tunnistada oma ebaeetilist käitumist ning tänu sellele valetavad ajakirjanduses. *Lõhna test haiseb. Kahtlane sahkerdamine lennujaamas ning poolikute vastuste andmine ajakirjanikele ei tekita head lõhna. *Teise-nahas-olemise test Ei sooviks olla kummagi nahas. Eb Vastuolulised eetilised printsiibid Ravimitootjate Liidu eetikakoodeks.( http://www.rtl.ee/et/liidu-eetikakoodeks-2/) §9.02. Ükski ettevõte ei tohi korraldada ega spondeerida üritust, mis toimub väljaspool tema asukohamaad, välja arvatud juhul, kui: (a) enamik kutsutuid on väljastpoolt tema asukohamaad ning enamiku kutsutute päritolumaad arvestades on logistiliselt mõistlikum korraldada üritus teisel maal või 2
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
ja nad hakkaksid aktsiaid müüma. Isegi küllalt raske rahalise ostuotsuse,2.ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas olukorra puhul ja õige riskantse väljapääsuvõimaluse korral, ja võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?Käitu soodsamad võimalused arenguks kas massi või tihti just siis, on otstarbekas vähemalt laiemat hulka aktsionäre Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes riskist mitte teavitada, et vältida paanikat. Kui siis ettevõtmine Miks?Potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll
faktorid, mille muutumine tulevikus antud ettevõtte äritegevusele kõige kriitilisemat mõju avaldavad. Majanduslikud faktorid on näiteks krediidi saamise võimalikkus ja lihtsus, elanikkonnale jääv vaba raha hulk, inflatsioon, rahvusliku kogutoodang elaniku kohta ja selle kasv, sissetulekute erinevus kõrg-, kesk- ja alamklassi vahel jt. Sotsiaalsed faktorid on näiteks demograafiline seisund, religioossed iseärasused, eetilised tõekspidamised, survegruppide tegevus, olukord tööjõuturul jne. Poliitilised faktorid on näiteks muutused seadustes, maksumäärades, valitsuse suhtumises monopolidesse, eksporti, importi, keskkonnakaitsesse, jne, aga ka rahvusvahelised suhted, korruptsioon jms. Tehnoloogilise faktori alla kuuluvad muutused tehnoloogiate arengutes. Ökoloogilised faktorid on muutused looduskeskkonnas, aga ka muutused keskkonnakaitset puudutavates seadustes ja suhtumises keskkonnakaitsesse.
· paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siis täna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste korraldamise roll.
määratleda, kes on selles loos peamine süüdlane, kuna mõlemad osapooled eksisid. Mõlema jaoks on teise eksimus loomulikult suurem, kui enda oma, seega oleks vaja hoopis kedagi kolmandat, kes oleks täiesti erapooletu seda asja lahendama. Abijuhised: Formaalsed: Ei ole teada, kas antud firmal oli välja töötatud eetikakoodeks või mitte, kuid antud juhtumi põhjal võib järeldada, et ei olnud. Seega võib öelda, et kuna midagi sellist välja ei olnud töötatud eksisid nad eetika põhitõdede vastu. Teisalt kuidas nad oleksidki osanud õigesti käituda, kui neil selleks igasugune käsk puudus. Kuid jällegi on selline käitumine(et teavitad klienti kõigist asjaoludest) juba iseenesest eetiline ja mõistetav. Müüja poolt ostutaud ebaprofessionaalne käitumine mõjutab kogu ettevõtet, kuna mitte ainult ühe, võib-olla väga paljude klientide arvamus langes tänu sellele juhtumile. Kliendid ju üldjuhul hoiavad ikka kokku. Samas võib juhtkond
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades
kui kahjulik. Samuti toetab hüvitise maksmist enamus deontoloogilisi õigusi ning kohustusi. Kindlustusfirma kasuks, st hüvitise mittemaksmise poolt räägib hetkel põhimõtteliselt ainult kitsas egoistlik kaalutlus. Peale nende eetiliste analüüside läbitöötamist võiks selle juhtumi puhul olla kõige parem lahendus kompromisslahendus: nii kindlustusfirma kui ka korteriomanikud ise maksavad kahju kinni. Tegelikkuses umbes selline see lahend välja nägigi- suurema osa kahjust hüvitas kindlustusfirma, osa pidi tulema korteriomanike end taskust ning too majahaldaja lasti lihtsalt lahti.
annaabi.ee 
