Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika......................................................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD............................
...............11 Kokkuvõte....................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus......................................................................................................15 2 Sissejuhatus Euroopa Komisjoni Rohelises Raamatus nimetatakse innovatsiooniks uudsete asjade ja nähtuste kiiret omaksvõtmist, juurutamist ja edukat tootmist. Innovatsioon võib toimuda nii majanduses kui ka sotsiaalsfääris. Vastandsõnad innovatsioonile on arhailisus ja rutiin. Vastavalt OECD "Frascati Manual" määratlusele sisaldab mõiste "innovatsioon" uute ideede kasutamist turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, uue või parandatud tehnoloogia või jaotusprotsessi kasutuselevõtmiseks või uute meetodite rakendamist teeninduses. Oluline on sealjuures, et innovatsiooni käsitletakse
Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1 INNOVATSIOON....................................................................................................................3 2 MAKROMAJANDUS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda
1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kerli Indres Uurimuslik referaat Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenendud riikidega. Juhendaja: Aet Kull 2 Sissejuhatus. Tänapäeval on ettevõtluses väga tähtsal kohal innovatsioon. Innovatsiooni kohta on teada, et see on
Kodutöö Juhendaja: dotsent Eve Parts Tartu 2014 1 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Võimekuse ja suhtlusvõrgustiku roll innovatsiooni takistamisel......................................4 Innovatsioon Eesti teenindussektoris............................................................................7 Projekti ,,Innovatsioon ja riigihanked Eestis" (V. Lember ja T. Kalvet, Tallinn 2012) tulemuste kokkuvõte...................................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................................................
Tänane arusaam tööstuspoliitikast on, et tuleb luua soodne sektorispetsiifilie regulatiivne raamistik. Kogu seaduseloome peaks läbima konkurentsivõime mõjude filtri. Tööstuspoliitika sektoraalse spetsiifika juures peetakse silmas vähemalt nelja dimensiooni, mis võivad olla poliitika diferenseerimise aluseks: Reguleerimisvajadus Väliskontekst Innovatsiooni roll Siseturu valmidus Tööstupoliitika praktikas Prantsusmaa, Jaapan, USA Prantsusmaa tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Colbert'i (17 saj.) aegne Prantsusmaa oli Juurutatakse vabaturumajandust, kuid endiselt merkantiilse majanduspoliitika parim näide. sekkub riik suuresti majanduspoliitikasse
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida (toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5. Segamajandus - Turg otsustab, kuid valitsusel on tähtis osa.(USA) 6) 6. Robinson Crusoe - Isoleeritud ühiskond, kus nõudmine ja pakkumine on esindatud ühes isikus 7) Üleminekumajandus - kauboikapitalism jne 11. Majandussubjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. 12. Ratsionaalsus ja neoklassikaline majanduskoolkond
(kirjutamismasinad vs elektrooniline tekstotöötlus, jää vs külmikud) Protsesside ümberpaigutamine – süüsteemi osade omavahelise töö ümberkorraldamine (efektiivsemate võrgustike ehitamine; Zara ja Benetton rõivaste, Dell arvutite ülekanne ühest rakenduskontekstist teise – väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. (polükarbonaatraattad- nagu veerevpagas arendatud laste mänguasjadeks) 4. Inkrementaalne innovatsioon ehk tasapisi kasvav. Nt. Volkswagen Golf 5,6,7, autoed, lennukite ja telerite uued versioonid. Kujutab endast järkjärgulist olemasolevate toodete ja protsesside edasiarendamist. See ilmneb tavaliselt praktilises tegevuses. . Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia
horisontaalselt seotud ja majanduslikku koostööd tegevate rahvusvahelise kompetentsiga kogumi teket ja arengut. Klaster on edukas, kui konkurentsitingimustes toimib sünergiline koostoö ettevõtete endi ning ettevõtete ja haridus- ja teadusasutuste ehk teiste partnerite vahel. See tähendab, et klastriosaliste ühised huvid kaaluvad üles konkurentsiaspekti. (Enterprise Estonia) Klastrite eelised on tänu firmade koondatusele suur kohalik turg kaupadele ja teenustele ning hea ligipääs tarbijateni. Muidugi tulevad kasuks vähendatud transpordi ja logistikaahela kulud ning hõlpsam ja lihtsam ligipääs ressurssidele. Kliendile toob kasu kõrgem toodete ja teenuste spetsialiseerumise määr. Kõrge konkurents tekitab kõrget motivatsiooni firmade vahel, kes on ühes klastris. Suur ühe tegevusvaldkonna firmade kontsentratsioon loob eelised kvalifitseeritud ja kogenud ning just antud valdkonnas asjatundliku piisavas mahus tööjõu
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 Sissejuhatus Juba iidsetest aegadest on inimesed otsinud paremaid viise oma töö- ja elukorralduse parandamiseks. Ammu on aru saadud, et kõik uus algab ideest ning entusiasm ja riskijulgus on uute lähenemiste juures väga tähtsad. Idee ja teostuse ühisjõul leiabki aset majanduselu edenemine.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127)
* Keskendub kontekstile ehk juhtimisele mida juhtida 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited teenustest. • Avalik teenus on avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse
võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist
VKEd võib jagada suuruselt kolme kategooriasse: · mikroettevõtted vähem kui 10 töötajaga; · väikeettevõtted 10 kuni 49 töötajaga; · keskmise suurusega ettevõtted 50 kuni 249 töötajaga. VKE-de panust majandusse võib iseloomustada järgmiselt: · Töökohtade loomine. VKE-d annavad tööd suurele osale elanikkonnast, s.h. ka hõredamalt asustatud regioonides, kus puuduvad vajalikud tingimused suurettevõtete asutamiseks. · Innovatsiooni arendamine. Väikeettevõtted on tihti uute ideede allikaks. · Konkurentsi edendamine. Väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. · Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni. Joonis Ettevõtete arv suurusrühmade lõikes 2009 aastal(Eesti Ettevõtluspoliitika: 7)
Viimase neli olulist omadust. Äriidee – idee, mida saab ära kasutada ärilisel otstarbel tulu teenimiseks. Peaks vastama küsimustele kes,mida, kuidas. Ärivõimaluse neli olulist omadust : atraktiivne,;õigeaegne;kestev;seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust. 18.Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste. Võimaluse aken (window of opportunity) – ajaperiood, mille jooksul on ettevõttel reaalne siseneda uuele turule : kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetk turg kõpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub. 19.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). Jälgi trende, leia ja lahenda probleem ,täida lünk turul 20.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn leiutis– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine
Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat
Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.
korvama täiendavad kulutused. Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua
Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat
oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab
väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast
*Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks ette võtta ja kuidas toimida.
liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika. Eesti regionaalarengustrateegia (http://www.siseministeerium.ee/public/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc) Essee: põhimõtted, suunad, ohud. Mõjutab palju kuulumine EL. Tagasihoidlik transpordiühendus teiste liikmesriikidega, hõre asutus, vähenev rahvastik; majandusväikese mastaabiga ja vähe arenenud, innovatsiooni alane ja oskustööjõu mahajäämus. Eelis: puutumata looduskeskkond, äritegevuseks soodne markomajanduskeskkond, suurte avanevate turgude lähedus. EL poliitika NEGATIIVSED mõjud: 1) kaupade, teenuste jms vaba liikumine soosib pigem juba arenenud piirkondi; 2) infrastruktuuri arendamine ei soosi perifeersemaid piirkondi. EL poliitika POSITIIVSED
- Eksam (test) - 50% (50 punkti) kaudu, st toodete-teenuste müügist (nö sotsiaalettevõte). Iseseisvad tööd: Ülesanne B on üldjoontes sama mis A (ehk sisaldab ka A), kuid lisaks - Äriidee kirjeldus (sisu ehk nõuded ÕISis õppematerjalide all) uuenduslikule ehk innovatsioonile (nt uus toode/teenus, uus turg, uus protsess, organisatsiooniline muutus) tuleb selles variandis vajalikul - Kohustusliku õppematerjali läbitöötamine - kontrolltööks ja määral käsitleda ka olemasolevat. See aga eeldab ligipääsu olulisele eksamiks (testiks) valmistumine informatsioonile, mis tausta andmiseks vajalikuks osutub!
globaalne ja transnatsionaalne e liitstrateegia. x Äritegevuse strateegia o Äriidee o Ärivaldkond 2 o Ettevõtte väärtus o Ettevõtte visioon x Tehnoloogiastrateegia o Läbimurdetehnoloogiad o Tehnoloogia - mix o Võtmetehnoloogiad o Fookus o Koostöövõrgustik kõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted x Turustrateegia o Sihtrühmad ja segmentatsioon o Toote kontseptsioonid o Tarbijavajadused o Teenindus kontsepts. o Turuosad ja -potentsiaal o Lisaväärtus
Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. 2.“Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.
suurusjärgus kui Soomel, kus 2007. aasta sügisel oli välisvõlga 110 protsenti SKT-st. Ainuüksi 2007. aastal suurenes Eesti välisvõlg veel 69 miljardi krooni võrra. Eesti puhul on iseloomulik, et välisvõlg jaguneb pooleks eraisikute ja äriühingute vahel ning riigi võetud välisvõlga on vaid 3 protsenti SKT-st. Muutused konkurentsivõimes Välispankade kaudu laenamisele tuginev tarbimisbuum on mõjutanud negatiivselt Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Laenurahast tekkinud nõudlus lõi aluse palkade tõstmise survele, mis tingis tööjõukulude kiire kasvu. 2006. aasta algusest on järsult süvenenud lõhe tööjõule makstava palga ja tööjõu tootlikkuse kasvu vahel (joonis 4). See tähendab, et ettevõtted peavad müüma oma kaupu ja teenuseid tunduvalt kallimalt, kui nad soovivad senist kasumlikkust säilitada. Paraku ei saa välisturule orienteeritud tootjad turult kõrgemat hinda küsida ning peavad seetõttu suurendama tootlikkust ja vähendama kulusid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
