Iseloomustage väike-firma eeliseid innovatsioonis ja tooge selle kohta konkreetse ettevõtte näide ( või otsige internetist) Sooviksin kirjutada sellisest ettevõttest nagu Smartwash Autopesulad OÜ. See kujutab endast minu jaoks küllaltki innovaatilist lähenemist teadatuntud asjale. Nimelt on Smartwashi näol tegemist väikeettevõttega, kuid teised sama alaga tegelejad ei ole väikeettevõtted. Nimelt autopesulad vajavad töötajaid, töötajatele peab maksma palka ja makse sellelt, tegelema personalipoliitikaga jne. Smartwash toimib aga nii, et 2 minutit ise pestes, maksab 1. Kiiremad saavad auto 3 eest puhtaks. Ettevõtte poolt on vesi, survepesur ning sampoon. On võimalik ka vaha lasta peale panna. Kodulehel tuuakse välja ka, et tegemist on kontaktivaba täisautomatiseeritud pesulaga. Idee kui selline ei ole iseenesest väga uudne, kuid Eestis küll. Selle antud konkreetse ettevõtte puhul ongi eeliseks see, et asi on minimalistlik ja toimib. Jää...
millel on investorite toetus ja kliendipagas (Vilcon endine Lev iEhitus) Loomulikult luuakse ka ehitusvaldkonda innovaatilisi töövahendeid, aga need on reeglina mastaapsed ja kallihinnalised, mille ostu kaalutakse pikalt ja põhjalikult, hinnatakse uue seadme/masina vajadust ja tasuvust. Ühtegi innovatsiooni ei ole minu poolt intervjueeritud firma selle tegevusaasta jooksul läbi viinud või tellinud. Seoses sellega ei ole osalenud ka üheski innovatsiooniga seotud küsitluses ega ka uuringus. Selgelt anti mõista, et tulevikus ollakse kindlasti valmis uuteks ja innovaatilisteks lahendusteks (tööajaarvestuse süsteemid, uued masinad/seadmed jne), saadakse sellest aru, et see on firma arenguks vajalik ja osatakse selle väärtust ja vajalikkust ka hinnata Terje Aulik ÄJ – gr 1, Tallinn
MUUTUSED INNOVATSIOONI ROLLIS EL REGIONAALPOLIITIKAS Nagu on teada, peamine EL regionaalpoliitika vahend on struktuurifondid. Esimeses (1989 - 1993) programmperioodis eraldati innovatsioonile vähe vahendeid, peamised kulutused olid füüsilisele infrastruktuurile. Teises (1994 - 1999) programmperioodis on kulutused suurenenud (lisaks infrastruktuurile, hakati eraldama vahendeid keskkonnatehnoloogiate ja teadmiste arendamisele, raha hakati eraldama innovatsiooniga tegelevatele ettevõtetele, kuid visioon innovatsiooni osas ei olnud veel strateegiline). Üleminek uuele, põhjalikule ja strateegilisele innovatsioonipoliitikale toimus 2000. aasta alguses. Landabaso ja Reid iseloomustavad seda nagu: "opening minds rather than roads, and developing social capital and relational infrastructure rather than physical infrastructure" (Pellegrin, 2008 viidatud Landabaso & Reid, 1999) Tegelikud väljamaksed EL struktuurfondidelt aastal 2004
Teadmushiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tnu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile
rahvusvahelistumise ja avatuse mõõdik. 3) Finantstoetuse taset a. Teadus- ja arenduskulud avalikus sektoris b. Riskikapitalifondide investeeringud 4) Erainvesteeringute tase a. Teadus- ja arenduskulud erasektoris suhtena SKT-st b. Innovatsioonikulud suhtena ettevõtete käibesse 5) Ettevõtluse innovatsioonitase a. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes tegelevad ettevõtte siseselt innovatsiooniga b. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes teevad teistega koostööd innovatsiooni valdkonnas c. Uurimistulemused, kus on tehtud koostööd ettevõtlusega 6) Intellektuaalomandi tase a. Patentide arv b. Patentide arv keskkonna valdkonnas ja tervises. c. Registreeritud kaubamärgid ja disainilahendused 7) Innovaatorluse tase a. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes tegelevad toote või protsessi
kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis. Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon. Münsteri koolkond varaloenduste uurimise keskus Euroopas. Innovatsiooniuuringud küsimus on hierarhias, kust innovatsioonid tulevad. Trad rahvakultuuris on ülevalt alla, eeskujud tulevad kõrgemalt allapoole. 20.saj on innovatsioonid rohkem alt üles. Tegeletakse rohkem ruumilise innovatsiooniga ruumilisega (linnast-maale); ajaloolise innovatsiooniga (millised on need perioodid, eestis sajandivahetus 19.-20.saj). Antropologiseerumine. ,,Kohtumispunktid" (ajaloo ja atnro) 60ndatest alates. Euroopa etnos on kaks protsessi korraga: antros (sotsantopoloogia ja kultuuriantropoloogia), etnos (rahvaliketnos) 60ndate lõpust alates arengud, mis on käsitletavad kultuuriliste pööretena suhtes antrose, etno ja ajaloo vahel hakkavad tihenema. Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest. Etno saab oma
Innovatsioon ja tööstuslik evolutsioon James M. Utterback’i „Mastering the Dynamic of Innovation“ peatükk 4 „Innovation and Industrial Evolution“ kokkuvõte. Innovatsioonitegevuse dünaamika… ehk dünaamiline suhe on toote innovatsiooni, turustamise ja tekkivate ning konkureerivate firmade vaheline seos, kus iga osapool mõjutab ma tegevusega konkreetse toote innovatsiooni. Sellist suhet seostatakse ajalooliselt eelkõige kirjutusmasina ja elektrilise valgustuse (hõõgpirn) innovatsiooniga. Seda suhet iseloomustab eripära, et ka juhul kui innovatsiooni fookus toote evolutsiooni ajal muutub, siis dünaamiline suhe mõjutavate aspektide vahel on jääv. Innovatsioonitegevuse dünaamika parimaks näiteks tänapäevast on arvuti (personal computer) areng, mille fookus on ajapikku muutunud, kuid milles mängivad olulist rolli erinevad tark- ja riistvara tootjad ning tarbijad. Paljudes teadusuuringutes on
Mõned võtmeisikud peavad oskama paljusid asju ja hästi. Olema head suhtlejad. Firma kasvades saab võtta lisajõudu ja spetsialiseeruda.. Kõik sõltub juhtfiguurist (või tandemist, vahest ka suuremast hulgast (perekond). Igal kasvufaasil on oma probleemid. Tavaliselt tegutseb nishis. Väikefirma peremehe aju - Selles peab olema palju teadmisi ja soovi õppida. Areng toimub astmetena. Suurem rõhk on elust enesest õppimisel kui teoorial. Oluline on suhe partneritega. 3.Innovatsiooniga tegelemise konkurentsieelised-uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada neil turgudel kasumlikkust. Suutlikkus pakkuda paremat, kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat toodet/teenust. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, nõudepesumasina, telefonipanga jne turule toomine maailmas. Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini,
Miks me tahame olla ikka selle vana harjumuse juures? Siin tulevad mängu eelnevalt mainitud tegurid. Inimesed on laisad ja mugavad. Loomulikult on lihtsam vana või vananenud toote või teenusega kuidagi ennast edasi läbi pressida, kui mõelda innovaatilisemalt. Iga muutusega kaasnevad konfliktid erinevate poolte vahel. Sinu mõte võib esialgu tunduda hea, kuid siis tekivad need ,,aga'd" ja ,,kui'd", mis võivad su suurepärase idee põhja viia. Innovatsiooniga kaasnevad tihti ka olemasolevate piiride ja reeglite muutmine, mis võib olla vastuolus kellegi harjumuste ja traditsioonidega. Eelnevalt mainitud aeg tuleb ka taaskord mängu. Kõike soovitakse saavutada kiirelt ja ollakse kärsitud, kui läheb kaua aega. Kuid mida me saame muuta, et inimesed sooviksid innovatsiooni ja muutusi? Muidugi saame tõsta inimeste motiveeritust. Motiveerida neid millegagi, millest nad huvituvad. Tuua mängu oletatavad kasumi numbrid.
ORGANISATSIOONILINE INNOVATSIOON SISSEJUHATUS Praeguses arenevas ühiskonnas peab iga ettevõtte eksisteerimiseks ja püsima jäämiseks kasutama kõiksugu võtteid. Ettevõtted, mille tulemused sõltuvad müügitulemustest ja klientide hoidmisest ning juurde võitmisest, peavad iga päev kasutama ettevõttes loovat mõtlemist. Loov mõtlemine on määratletud kognitiivse protsessina, mis annab uusi ideid. Kõik organisatsioon, kes tahavad areneda, peavad minema kaasa innovatsiooniga. Antud kodutöös kirjeldan ettevõtte organisatsioonilist innovatsiooni, mille puhul kasutatakse siseseid loova mõtlemise tehnikaid ja samas on kodutöös toodud ka innovaatilisust toetava organisatsiooni sisekliima kujundamisest. Antud ettevõte, kus töötan, tegeleb kindlustustoodete müügiga ja klientidele parimate lahenduste leidmisega. LOOVA MÕTLEMISE TEHNIKAD Kõige enam kasutame organisatsiooni siseselt loova mõtlemise tehnikast ajurünnakut.
1996. aastal tahtis Netscape anda ühele otsingumootorile eksklusiivse lepingu, millega see muutuks kaasasolevaks otsingumootoriks Netscape'i brauseril. Huvi selle vastu oli nõnda suur, et Netscape tegi tehingu viie suurema otsingumootoriga. 5 millioni dollari eest aastas olid Netscape'i otsingulehel ringluses erinevad mootorid. Need viis olid Yahoo!, Magellan, Lycos, Infoseek ja Excite. 2000. aasta paiku tõusis tippu Google'i otsingumootor. Firma saavutas paremaid tulemusi innovatsiooniga PageRank. See korduv algoritm hindab veebilehti PageRank-numbri alusel. Eeldatakse, et headele ja nõutud lehtedele lingitakse teistelt veebisaitidelt rohkem kui teistele. Google säilitas oma otsingumootoris ka minimalistliku kasutajaliidese, vastandina mitmetele konkurentidele, kelle otsingumootor oli veebiportaali sisse ehitatud. 2000 aastal hakkas Yahoo! kasutama otsingutulemuste saamiseks Google'it. Yahoo! hankis endale Inktomi 2002. ja Overture 2003. aastal. 2004 tuli ta välja omaenda
konkurentsi eelise. Innovatsiooni nähakse: · kõrgtehnoloogilisena, · teadus- ja arenduskesksena · elitaarse ja kaugena. Eestis levinud radikaalne innovatsioonikäsitlus on mütoloogilise iseloomuga (vastandudes ratsionaalsele ja konstruktiivsele). Sellega omakorda kaasneb omakorda oht, et kasutatav mõiste muutub sisutühjaks. Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Innovatsiooniga on tegu siis, kui toode või teenus jõuab reaalselt turule. Innovatsioon ettevõtte poolt turule toodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) rakendamine ettevõttes. "Innovatsioon on uute ideede edukas rakendamine". "Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Nad lähenevad
Neil pole mitte ainult koduturg vaid neil on ka võimalus konkureerida USA turul. Riigi finantseerimise roll investeeringutesse on oluline, sest see seob pangandussfääri ja sektori väga oluliselt ja jõuliselt tekkiva tootmisega. Riigi sekkumise eesmärk oli sundida tarnijatega (ostam Taiwanist juppe, aga kui need ei olnud piisavalt kvaliteetsed) koostööle, et tarnijad hakkasid tegema paremaid ja kvaliteetsemaid tooteid, et ka tarnijad läheksid teie innovatsiooniga kaasa. 3. Väga edukad olid Ida-Aasia riigid tehnoloogilis-majandusliku paradigmade äärmiselt hea ära kasutamine. Oluline on mõista seda, et 50´ja 60´oli see aeg kus masstootmise ja masstarbekaupade, massilineelektroonika tootmine sai seal alguse. Ehk siis need riigid olid väga oskuslikud ära kasutamaks seda, et uutes toodetegruppides pakkuda ennast kui selliseks odavaks kvaliteetseks tootjaks, samaaegselt siis ise nende toodete pealt üha kõrgemale liikuda
Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused. Kuigi innovatsioon tavaliselt lisab väärtust, võib innovatsioonil olla ka negatiivne või destruktiivne mõju — kui uuenduste läbi viimisel lõhutakse või muudetakse vanu organisatsioonilisi vorme ja tavasid. Organisatsioonid, mis ei ole võimelised uuendusi efektiivselt läbi viima, võidakse hävitada nende poolt, kes seda suudavad. Seega innovatsiooniga kaasneb tavaliselt risk. Innovatsiooni peamiseks väljakutseks on hoida tasakaalu protsessi- ja tooteinnovatsiooni vahel. Kui protsessiinnovatsioonidega kaasneb tavaliselt paremat efektiivsust lubav ärimudel, mis on omakorda otseselt kasulik aktsionäridele, siis tooteinnovatsioonidega kaasneb klientide rahulolu kasv, seda aga teadus-ja arendustegevuse kulude kasvu riskiga, mis võib omakorda lühiajaliselt vähendada aktsionäride tulu
Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused. Kuigi innovatsioon tavaliselt lisab väärtust, võib innovatsioonil olla ka negatiivne või destruktiivne mõju -- kui uuenduste läbi viimisel lõhutakse või muudetakse vanu organisatsioonilisi vorme ja tavasid. Organisatsioonid, mis ei ole võimelised uuendusi efektiivselt läbi viima, võidakse hävitada nende poolt, kes seda suudavad. Seega innovatsiooniga kaasneb tavaliselt risk. Innovatsiooni peamiseks väljakutseks on hoida tasakaalu protsessi- ja tooteinnovatsiooni vahel. Kui protsessiinnovatsioonidega kaasneb tavaliselt paremat efektiivsust lubav ärimudel, mis on omakorda otseselt kasulik aktsionäridele, siis tooteinnovatsioonidega kaasneb klientide rahulolu kasv, seda aga teadus-ja arendustegevuse kulude kasvu riskiga, mis võib omakorda lühiajaliselt vähendada aktsionäride tulu. 12. Mis on intellektuaalne omand ja selle liigid
Eestis, et luua sarnaselt toimiv heategevusorganisatsioon? Töö jagunes grupiliikmete vahel võrdselt. Kõik otsisid eelnevalt ära jaotatud punktide kohta informatsiooni ning leitu kirjutati ühisesse dokumenti. Kaks meeskonnast tegelesid powerpoint esitlusega ja teised kaks liiget keskendusid töö vormistusele ning ülesehitusele. 1. Civic Economy 1.1 Civic economy olemus Civic economy on kooskõlas sotsiaalse innovatsiooniga. Civic economy kutsub üles inimesi oma ressursse jagama ja üksteist läbi selle aitama üksteisega konkureerimise asemel ning toetab mõtteviisi, kus ühe kogukonnaliikmed investeerivad koos oma ümbruskonna heaolu edendamisesse. Civic economy toetab üksikisikute ja kogukondade muutumist vastupanuvõimelisemaks ja vähem haavatavamaks majanduse kõikumise suhtes. Civic economy tõlge võiks olla kodanikumajandus või kogukonnamajandus (Mazzuco, 2017).
Innovatsiooni tasub investeerida, kuigi see valik nõuab palju pingutusi ja rasket tööd ning kulutused tasuvad ennast ära alles mõne aja pärast. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada kuidas arenes ja muutus teadus- ja arendustegevus ja ettevõtete innovatsioon Eestis viimase kümne aasta jooksul. Ning vaadata üle kuidas on muutunud koostöö eesti ettevõte ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga Urve Palo arvamuse järgi on Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi
Läti (2012), Ungari (2013), Tšehhi (2013), Kasahstan (2014), Iisrael (2014), uute liitujatena sel aastal Leedu ja Baskimaa. Kvaiteediauhind on muutunud iga aastaga populaarsust ning muutub järjest rahvusvahelisemaks. Konkursile esitatakse riikide parimad innovatsioonid kategooriate kaupa ning lisaks on võimalik kandideerida potentsiaalse innovatsiooni kategoorias. 2007. aastal alustati konkursile 34 esitatud innovatsiooniga, 2014. aastaks esitati juba 151 konkursitööd. Kvaliteediinnovatsiooni konkurss on heaks võimalusesks oma ettevõtte rahvusvahelisel tasemel tutvustamiseks. Võitjate kogemuste tutvustamiseks koos tipptasemel esinejatega kvaliteedi ja 4 innovatsiooni teemal mõtete genereerimiseks toimub igal kevadel innovatsiooni- konverents Oasis of Excellence. Konkursile on oodatud innovatsioonid erinevates kategooriates. Põhikategooriad on kehtesteatud organisatsiooni suuruse ja tüübi järgi:
Mis on innovatsioon? Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest - in tähendab sisse ning nova on uus - otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine. Innovatsioon turunduses Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsiooniga on nagu armastusega - kõik räägivad sellest, aga mitte keegi ei ole seda näinud. Innovatsioon turunduses - lõpmatu allahindlus toodele, mida ka tasuta saada ei taha innovatsioon tootearenduses - suurema pakendi sisse peidetud 25% kaalulangusega toode, mille pakendile kaal märgitud kirbukirjas. (Juku ja Mari rahva seast) ,,Rohkem kui viiendikul elanikkonnast puudub igasugune tähendus mõistele 'innovatsioon',"
Juhtimisinnovatsiooni võib defineerida kui uute juhtimispraktikate, organisatsioonistruktuuri või administratiivse protsessi rakendamist, mis muudab oluliselt juhtimise on korraldust ja soodustab organisatsiooni eesmärkide arengut. Nt. uue raamatupidamisprogrammi rakendamine ei ole juhtimisinnovatsioon, kuid uue kommunikatsioonisüsteemi struktuuri kasutuselevõtt on. Kolmandaks peab olema tegemist ettevõtte juhtimist mõjutava/muutva innovatsiooniga. Midagi peab muutuma ettevõtte juhtimises. Neljandaks on oluline, et juhtimisinnovatsioon avaldaks mõju organisatsiooni eesmärkidele. Üldiselt võib öelda, et on raske eristada organisatsioonilist ning juhtimisinnovatsiooni, kuna mõlemad definitsioonid sisaldavad sarnaseid elemente. 3. Millised on neli peamist mõõdet, mis suunas innovatsioone tehakse nn. Innovatsiooni 4 P mudel (4P Innovationspace - J.Tidd/J.Bessant) (fail 4Ps explanation kirjanduses)
Kõrgema tootlikkusega ettevõtteis mõeldakse peamiselt sellele, kuidas tulusid suurendada, keskmise ja madalama tootlikkusega ettevõtetes on põhirõhk kulude vähendamisel. See järeldus leiab kinnitust ka Eesti ettevõtete innovatsioonikäitumise analüüsist. Madala tootlikkusega tööstusharud (samuti teenused) on sattunud kasvavate kulude ja taanduvate kasumite tõttu nõiaringi, mis ei võimalda neil tegelda innovatsiooniga ja selle kaudu oma toodete lisandväärtust tõsta. Puudust tuntakse nii keerukate kui ka lihtsate oskustega töötajatest. Juhtimise ja organisatsiooni probleeme teadvustatakse vähe. Üksnes mõni intervjueeritav kasutas võimalust sisukalt analüüsida, kuidas juhtimist ettevõttes tõhustada. Juhtimist ja organisatsiooni käsitletakse staatilisena ning ei mõelda organisatsiooni muutumisvõimelisusele kui konkurentsivõimet toetavale tegurile. Koostöö ja kollektiivse
Näiteks ka Microsofti puhu Skype ära ostmine, et mitte oma asja arendada, vaid osta sarnane asi. Või näiteks Linnuse kalja ostmine Coca-Cola poolt, et turuosa saada. Ostad ära ja siis ei pea ise midagi leiutama. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada. Eesti energiaga toimuv ei viitsi tegeleda teenuse innovatsiooniga Eestis, vaid ostab maid igalool mujal kokku. Et vaja oleks kasvada, selleks seda tehakse. Minnakse tulu teenima hoopis mujal. Ehk siis tehakse äri pärast, mitte oma põhitoote arendamist, minnakse lihtsama vastupanu teed. Ettevõtja puhul on sisuliselt kaks valikut, kas hakata midagi tootma, või pakkuda mingit teenust Mida teha ? - toode või teenus Kuidas teha? - tehnoloogiline või lihtne Kellele teha ? - lõpptoode või allhange Saaremaalt jällegi näide see lehmakommi teema.
innovatsioon viib edasi majanduse ja heaolu paranemiseni. 6 Innovatsioon Eesti teenindussektoris Paljud keskenduvad pigem tootmissektorile, kuid kuna paljud inimesed rohkem arenenud riikides on seotud teenindussektoriga, siis tuleks ka teenindussektoris toimuvat innovatsiooni rohkem uurida, mida ka viimastel aastatel on rohkem tehtud. Arvestades, et Eestis on teenindussektori osakaal kõige suurem tuleb eriti aktiivselt tegeleda innovatsiooniga just selle valdkonna ettevõtjatel. Näiteks erinevad võimalused ja pakkumised kohvikutemaastikul panustatakse erinevatele aspektidele nii mõnedki kohvikud panustavad interjööriinnovatsioonile. Selle uurimiseks on võimalik kasutada CIS (European Community Innovation Surveys) andmeid, sest isegi teenindussektori firmad on nende loetelus olemas, nii et infot nende firmade kohta uurimuste tegemiseks on küllalt.
25. Mis on põhifaktorid innovatsiooni levikuprotsessides, too näiteid. 1)suhteline eelis. Nt: maksumus, finantstootlus 2)ühilduvus. Nt: olemasolevad oskused ja toimimisviisid; väärtused ja normid. 3)keerukus-millises ulatuses peetakse innovatsiooni raskesti mõistetavaks või kasutatavaks. Nt: võetakse kiiremini kasutusel innovatsioonid, millest on kasutajatel kergem aru saada. 4)katsetavus-tähendab seda, millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada. Nt: Esindab väiksemat ebakindlust ja võimaldab katsetamise kaudu õppida. 5) jälgitavus. Nt: kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad. 26. Anna ülevaade koostöö erinevatest vormidest ning selgita iga koostöövormi valiku põhjendust, too näiteid. 1)Allhanke/tarnijasuhted-kulude ja riski vähendamine, lühendatud turuletoomise aeg2)Litsentsimine-tehnoloogia
Radikaalne midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon), mis enamjaolt tugineb teadus- ja arendustegevusele (T&A). Eesti kontekstis võib öelda, et murranguliseks ehk radikaalseks tooteinnovastiooniks on probiootilised bakterid, mis tugevdavad organismi vastupanuvõimet ja aitavad vähendada piimataluvuse sümptomeid. Radikaalne innovatsioon on aga uuenduslikkus, mis muudab kas meie firma, väärtusahela või sektori toimimist juba põhjalikult. Radikaalse turukeskse innovatsiooniga tegeleb just suurem osa alustavaid ettevõtteid, kellel tuleb turul erinevatest konkurentidest millegi poolest radikaalselt erineda, et turuosa saavutada. 2.Õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist.
majanduses, tööjõuks on vaja haritud spetsialiste(Kutsehariduse teke). Keskklassi teke - Inimesed, kes on rahul enda elu- ja valitsusega riigis. Massimeedia teke(ajalehed, ajakirjandus). Kodanikuõiguste nõutamine ja sotsiaalpoliitika teke. Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest
800 ettevõttemajandusõpetusel on seda kaubandusõpetus). 600 ... ning arengus ilmnenud tuntavad seosed: 400 · innovatsiooniga (Schumpeter ... Acs & Audretsch ...) 200 · ruumilise ehk regionaalarenguga ning sotsiaalsete suhtega (võrgustumise / klasterdumise paradigma) 0 · üldise majandusliku ja sotsiaalse arenguga.
jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. 1.3 Teadmusühiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile,
terviseprobleemidega ning selle toodetel on pikk elutsükkel (sealhulgas pikk toote arendamisele kuluv aeg). Seda iseloomustab intellektuaalomandi õiguste tugev kaitse, mille eesmärk on kaitsta omakorda innovatsiooni. Patendiõigusega tagatud ainuõigusliku turustamise periood ja muud 4 mehhanismid (täiendava kaitse tunnistused, andmete kaitse) innustavad originaalravimite tootjaid innovatsiooniga tegelemist jätkama. 1. Suletud ja avatud innovatsioon - Terminit “avatud innovatsioon” kasutati esimest korda 2003. aasta kevadel seoses Henry Chesbrough’ raamatu “Open Innovation. Selles rakendatakse nimetatud kontseptsiooni juhtimisele ning vastandutakse nn suletud innovatsiooni mudelile. Viimane mudel on praeguseks aegunud, kuid peaaegu kogu 20. sajandil peeti seda enamiku ettevõtete puhul edukaks juhtimisvormiks. Suletud innovatsiooni mudeli järgi põhineb
toimimise seisukohast. Omaniketa ei eksisteeriks riiki, omanikud investeerivad ja riskivad, nende tahtest sõltub äriühingu, erinevate huvigruppide ja kogu ühiskonna käekäik. Seetõttu võimaldab omanike uurimine teha järeldusi, majanduse arengu üldiste tendentside kohta. Maailmas on uuritud omanikkonna struktuuri seost valdavalt äriühingu tõhususega, kuid ka selle seost innovatsiooniga, konkurentsiga, investeerimise käitumisega, efektiivsuse ja üldise edukusega. 2. Nimetage äriühingute valitsemise põhilised süsteemid, tooge välja nende põhimõtted. Enamlevinud süsteemid: a. anglo-ameerika Keskendutakse omanike tulu teenimisele, põhineb seadustel (Shareholder-Value: USA, UK, Austraalia) b. kontinentaal-euroopa Keskendutakse koostööle, väärtustele, põhineb tavadel (Stakeholder-Value, Eesti, Saksamaa, Jaapan c
Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. teadmusühiskond - Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja
16 · Keerukus ehk millises ulatuses peetakse innovatsiooni raskesti mõistetavaks ja kasutatavaks. Üldiselt võetakse kiiremini kasutusele innovatsioonid, millest potensiaalsetel kasutajatel on lihtsam aru saada, kui need, mis eeldavad, et rakendaja omandaks uusi oskusi ja teadmisi. · katsetatavus,st. Millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada.. Võimaldab kasutamise kaudu õppida. · Jälgitvus, st. Kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad. Mida lihtsam on teistel innovatsiooni kasutegureid näha, seda tõenäolisemalt see kasutusele võetakse. Levimise uuringutes üritatatkse kindlaks teha, mis mõjutab innovatsiooni rakendamise kiirust. Innovatsiooni levimist kirjeldatatkse enamasti S-kujulise (logistilise kõvera abil. Alguses on
on siiski suure ning paindumatu süsteemiga, millesse niigi teaduskeskse tehnoloogia sobitamine tundub isegi võimatu. Töös käsitletud teemasid järgides on võimalik välja tuua peamiselt kolm patenteerimist mõjutavat külge, esiteks on nanotehnoloogia liialt laialivalguv, hõlmates enda alla liialt palju teadusvaldkondi. Teiseks ületab ta ilmselgelt tööstuslikke piire ja kolmandaks on tegu liialt teaduskeskse tehnoloogiaga. Lisaks üldisele iseloomule, takistab kiire arenguga ja innovatsiooniga tehnoloogiat kehtiv patendiõigus üldiselt, olles arengute suhtes liialt jäik ning leiutiste omapära mittearvestav. Tänapäeva patendiõigus annab kõige üldisemas pildis patendiomanikule ainulaadse võimaluse välistada teistel isikutel patendiga tagatud leiutise valmistamine, müümine või mõnel muul viisil kasutamine. Vastava kaitse saamiseks peab aga leiutis läbima teatava menetluse, nanotehnoloogilistel leiutistel tekib aga siinjuures mitmeti kaheldavaid aspekte, mis annavad
annaabi.ee 
