Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Retenell
Õppematerjali autor
Kodutöö Juhendaja: dotsent Eve Parts Tartu 2014 1 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Võimekuse ja suhtlusvõrgustiku roll innovatsiooni takistamisel......................................4 Innovatsioon Eesti teenindussektoris............................................................................7 Projekti ,,Innovatsioon ja riigihanked Eestis" (V. Lember ja T. Kalvet, Tallinn 2012) tulemuste kokkuvõte...................................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................................................
Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant). Innovatsioonipoliitika tähtsust tunnustatakse laialdaselt. See on samuti
c) Kui viisite, siis millised uuenduse liigid? [vastavalt jaatustele skeemi järgi edasi minna] EI 2. Kas teie ettevõttes oli aastatel 2010 kuni 2012 innovaatilist tegevust, mille tulemusena ei olnud 2012 aasta lõpuks toote ega protsessiuuendust? a) Kui jah, siis kas toimus edasilükkamine, tegevusest loobumine või oli tegemist pikema protsessiga? EI 3. Innovatsioon ja riiklik tellimus. Kas on mingit innovatsiooni, mille sisseviimine toimus riikliku tellimuse jaoks? a) Kui jah, kas innovatsioon oli riikliku tellimuse nõudena või mitte? EI 4. Mis oli tõukejõuks innovatsiooni taga, hinnake olulisust skaalal: väga oluline, oluline, väheoluline ning ei olnud. Ei toimunud innovatsiooni a) Kõrgem juhtkond, omanikud b) Keskastme juhtkond c) Eelarve ettekirjutatud struktuurist lähtuv
Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi
tulemusena, sest nende eesmärk ongi uue teadmuse loomine. 5. Kuidas seostuvad innovatsioon ja toote elutsükkel - Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks. 6.Mis side on innovatsioonil ja ettevõtte tuumikprotsessidel? Näited 7.Milliseid võimeid vajab firma et juhtida innovatsiooniprotsesse?
energiakulusid ja kokku hoida loodusvarasid. Profehitus aitab saavutada Eesti eesmärgi: 100 000 üksikpereelamut, 14 000 korterelamu ja 27 000 mitteeluhoonet on vaja renoveerida. EL-i eesmärgi aga ka „Kliima neutraalne majandus aastaks 2050“. Hoonete tarbitakse ca 40% kogu energiatarbest ning EL-s tekitatakse hoonetes ca 36% kogu CO2 heitmetest ning 1/3 maailma jäätmetest tekib ehituses. Profehitus plaanib samuti jälgida innovatsiooni meetodeid, mis on seotud rekonstrueerimisega kõige rohkem ja kasutada oma töös kaasaegsed seadmed, tehnoloogiad ja keskkonnasõbralikud materjalid, eriti pakuvad huvi taaskasutatavad. Osaledes messidel ja alustades koostöö maailma firmadega Profehitus saab esitada kõrge kvaliteediga tööd ja saavutada oma eesmärki. Eesmärk on ka proovida osaleda projektis “õiglane üleminek Ida-Virumaal”.
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid.
Järgnevad 50 aastat põhines rikkus kapitali, kaupade ning tööjõu omavahel kombineerimises, et toota erinevaid tööstuskaupu. (Bradley 1997) Alles 1980ndatel hakkasid juhid, akadeemikud ning koolitajad üle maailma mõistma intellektuaalsete varade tähtsust ettevõtte kasumlikkusele. Majanduslik kasv ning konkurentsieelis olid pigem sõltuvad ideedest ning teadmistest kui toorainest ja musklitest. Tehnoloogia kiire areng ühendas aja ja koha ning innovatsiooni ja aju-jõu roll rikkuse akumulatsioonis suurenes. (Ibid.) Aastaks 1994 oli üle maailma umbes tosin ettevõtet, kes aktiivselt kaasasid intellektuaalset kapitali kasumi teenimisse. Kuna selline meetod leidis aina enam kajastamisest otsustati korraldada konverents, kus osalesid nende ettevõtete esindajad, kes lähtusid töömeetodites immateriaalsetest varadest. Miitingu eesmärk oli laiemalt aru saada intellektuaalse kapitali tõhususest ja olulisusest ärijuhtimisele
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid