muus ning kui inimene peaks hakkama võrdlema Eesti rahvaarvu ning tegevusalasid, milles oleme edukad, oleme me üllatavalt kõrgel kohal. Kui võrrelda tänapäeva riike ning meid ka sinna lisada, siis võib täiesti vabalt öelda, et Eesti on tehnoloogiariik. Nagu näiteks eestlaste loodud Skype on löönud laineid üle kogu maailma - näiteks Briti haigla eelistab paljude patsientidega suhtlemiseks Skype’i. Peale selle on väikestest Eesti iduettevõtetest kasvanud suurteks firmadeks ka paljud teised nagu näiteks Transferwise, Lingvist ning paljud teised. Minu teada on meil digitaalne tervishoiusüsteem, kus on kirja pandud detailselt üle ühe miljoni eestlase haiguslood. Eesti üheks teiseks trumbiks teiste suurriikide ees nagu Hiina, Ameerika ja paljud teised, on Eestis siiski suurem osa haridusest võimalik omandada tasuta. Ameerikas see-eest maksab kõrgharidus hingehinda - ühe õppeaasta maksumus võib ulatuda neljast või viiest
Eriti vene uusrikkurid kes jätavad meie riigist lahkudes siia maha palju raha. 2. Millised uuendused on tulnud autotööstusest, mida kasutatakse ka tänapäeval. – Uued mootorid, uuenenud elektri-ja bensiinimootorid. Energiasäästlikus muutub tänapäeval aina kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Selgita, miks just autotööstuse ettevõtted on muutunud rahvusvahelisteks. Nimeta suuremaid autosid tootvaid maid ja firmasid. – Korea, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Prantsusma. Firmadeks näiteks enamlevinult Ford ja Toyota. 3. Milliseid masinatööstuse harusid on Eestis mõtet arendada, milliseid mitte? Põhjenda oma vastust. – Näiteks põllumajanduse tarbeks masinaid, kuna Eestis on väga palju talumehi, põlde on palju. Kättesaadavus vajalikkudele masinatele, tõstaks tööjõu suurust ja samas jällegi suureneksid meie toiduvarud. Eestis pole mõtet arendada näiteks sõiduautodetööstust, kuna meie väikses Eestis pole
toorainet ja kaupu Emamaa ja koloonia vahel. · Kujunesid 19. saj lõpul ja 20. saj algul vahendasid, kuid ka töötlesid toorainet läbi Euroopa ja kolooniate vahel · 20. saj esimesel poolel. Nendeks olid tööstusettevõtted, kes rajasid tütarfirmasid turgude ja odavama tööjõu hõivamiseks nii arengumaadesse, kui arenenud riikidesse(autotööstus) · 20. saj teisel poolel. Teenindavate harude muutumine rahvusvahelisteks firmadeks (lennundus, pangandus, turism jne). Toodangu keerukus on põhjustatud arengutegevuse jäämise päritolumaale ning tootmisetapid paigutuma laiali maailmas. Rahvusvaheliste firmade tegevusvaldkonnad · Kõrgtehnoloogilised firmad: arvuti tarkvara, elektroonikatooted, biotehnoloogia · Suuremahulised tarbekaubad: autod, kodutehnika · Bränditooted: rõivad, tubakatooted, joogid, hügieenitarbed, pesupulbrid
Kui pärast esimest kuud on asi käima läinud, saaks ka kuulutada meie teenust raadios ning ka võimalusel teles. 5 KONKURENTS Kuna meie firma on ainus Eestis, siis otsest konkurenti ei ole, siiski on meil konkurentsi palju. Meie konkurentideks on kindlasti päris spaa-d, kuhu inimesed saavad minna perega puhkama ja nautima kõiki võimalusi, samas ka lisateenuseid, mida me ei pruugi pakkuda. Lisaks on meile konkurenti pakkuvateks firmadeks kõik ilusalongid, sest nendes saavad inimesed samamoodi kõik teenused kätte ja lisaks veel juuksuri, keda meie jälle ei paku. Samas on meil mitmeid plusse, mida meie konkurendid ei tee. Me lähme ise inimese juurde, seega inimene ei pea leidma aega kohale tulemiseks, vaid seda peame tegema ise. Lisaks sellele ei pea tellima teenust endale koju. Seda saab teha ükskõik mis ürituse puhul ja üle, Eesti, pole vahet, kuhu meid tellitakse. Siiski võib tekitada probleeme teenuse maksumuses
organisatsiooniliikmed, avaliku sektori institutsioonid Uued juhtimisfunktsioonid: Otsustamine ja kommunikatsioon (vanad: kontroll, planeerimine, eestvedamine, organiseerimine Võrgustiku teooriad Sotsiaalse kapitali kolm vormi: Otseseosed tugevad sidemed nagu perekond Ristseosed nõrgad sidemed nagu ärikoostöö Ahelsidemed erinevate sotsiaalsete tasemete vahelised sidemed, seob erinevate sotsiaalsete tasemetega inimesi Mõjukusel põhinevad teooriad: Suurfirma jaguneb väiksemateks firmadeks. Igal piirkonnal omad eelised ja eesmärgid. Võtmefirmade sidemed ulatuvad välja rahvusvahelisse koostöövõrku( nt USA ,,Boeing" Seattle's lennukitööstus ja Jaapan ,,Toyota" Toyota City's autotööstus) Keiretsu võrgustiku näide: Jaapani tootmissektori ülesehitus baseerub majanduslikel sõltuvus suhetel, õiguslik kontroll minimaalne. Üks suurettevõte on paljude väikeettevõtete ainus parter. Võrgustik annab kuni
10 KOKKUVÕTE 1.jaanuar 2015 aasta seisuga on Eestis 1 313 252 miljonit inimest ning turul tegutseb hetkel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuste filiaali. Numbrite põhjal julgen väita, et turu konkurents on küllaltki arvukas. Krediidiasutuse turgu võib vaadelda ja analüüsida mitmete erinevate aspektide järgi, kuid tuleb tõdeda, et üldpildis on hetke Eesti turuliidriteks ja tegusamateks firmadeks 4 ettevõtet – Swedbank, SEB, Nordea ning Danske pank. Enda referaadis uurisin, eelnimetatud krediidiasutustele tuginedes, laenuturgu ja võimalusi, mida pangad noortele pakuvad. Lausa 90 % kogu laenuturust on jaotunud eelpool nimetatud asutuste vahel, kuid laenuturu üldliidriks võib hetkel pidada Swedbanki, millel all on 39%. Kui vaadelda pilti kitsamalt, siis eraisikuturul on samuti Swedbank võtnud enda alla peaaegu et poole kogu laenuturust
D, IT Kolledz Oligopol Puhta oligopoli puhul: ·turul on mõned tugevad firmad ·firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida ·firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha ·pole hinnasõjad välistatud välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt harva. Eestis oleks sellisteks firmadeks näiteks alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid. 4 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopoolne konkurents · turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu · kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil g võimalik mingil g määral ise hindu kehtestada Näide
annaabi.ee 
