Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt
1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest. 6 Noorsootöötajad peavad noorsootööd tehes jälgima, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti peavad noorsootöötajad seadma üheks eesmärgiks selle, et tuleb tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi.
toimuvast. algatada diskussioone Tallinna noortele noorsootöös aktuaalsetel teemadel, informatsiooni vahendamine. tutvustada noorteprojekte, tihendada Infokeskus tegeleb info noorsootöö osapoolte omavahelist selekteerimise, kokku suhtlustja teavitada valdkonna arengutest kogumise, töötlemise ja kõikidel tasanditel. Akna sihtgrupiks on levitamisega. Infokeskus on eelkõige noorsootöötajad, noored ja Tallinna Noorsootöö Keskuse valdkonna muud korraldajad. osakond. Eesti Euroopa Liikumine (EEL) - teavitab noori võimalustest Euroopas Eurodesk Sihtgrupp: 7-26-aastased võrgustiku kaudu ja haldab Euroopa Tallinna ja selle lähiümbruse Noorteportaali Eesti osa, on Euroopa noored, lapsevanemad, Noortekaardi Assotsiatsiooni noorsootöötajad, õpetajad ning
Järve noortekeskuses on 3 noorsootöötajat, kelle rollid on küll jaotatud, kuid tihtipeale kõik aitavad üksteist. Suhtlemine 1) Keele keskkond asutuses? Valdav osa on ikka eesti keelt kõnelevad noored, kuid käivad ka kamp vene noori. Kui viibisin praktikal, vene noori ei näinud. 2) Keele keskkonnaga kohanemine Vaatluse päevadel külastasid keskust ainult eesti keelt kõnelevad noored. 3.) Noorsootöötajate suhtlemisstiilidest Noorsootöötajad suhltevad vabas vormis. Noored ja noorsootöötajad Järve noortekeskuses väga omavahel ei suhelnud. 4.) Kas suhtlemine on vastastikune? Kui toimub mingi suhtlus, siis ikka on vastastikune. 5.) Kas kontakt algab, kestab ja lõpeb? Suhtlus piirdub tervitusega ning hiljem head aega ütlemisega. Või siis luba küsimisega, mängimiseks, teisele korrusele minemiseks või kööginurga kasutamiseks. 6.) Suhtlemine tegevustes soodustavate/takistavate asjaoludena?
Lapsed elavad kahes maailmas Tänapäeval saab jagada väärtusi kaheks, virtuaalseks ja reaalseks. Nii kurb kui see ka ei ole, siis on tänapäeval ees otsas virtuaalne väärtus. See on tingitud sellest, et tehnika areng on sedavõrd kiire olnud, et inimestel on omavahel kergem suhelda internetis, kui reaalses maailmas. Praegusel ajal lapsevanemad ei pööra piisavalt lastele tähelepanu oma kiire elu ja töö tõttu ning lapsehoidjaks saavad pahatihti arvuti ning telekas. Vanasti, kui tehnika polnud veel niivõrd arenenud, mängisid lapsed rohkem koos - reaalses maailmas: mängiti õues palli, hüpati keksu, toas mängiti lauamänge jms. Hetkel ehk tänapäeval näeb seda väga harva, võiks isegi öelda, et lapsed ei oskagi enam väljas mängida. Lapsevanemad peaksid sellega rohkem tegelema, et nende võsukesed hoiduksid rohkem virtuaalsest maailmast. Eks see algab ikkagi kõik kasvatuset. Kui lapsevanemad ei viitsi oma lastega suu...
Samuti võeti noorsootöötajatelt ära isiklikud ja professionaalsed enesearendamise ning -väljendamise võimalused, mida pakkusid huviringide läbiviimise lisakohustus. Maslow vajaduste hierarhias on need tegurid kõige kõrgemal astmel. Selle täitmine tagaks kõik eeldused, et töötaja oleks motiveeritud, kui arvestades Maslow teooriat, mille kohaselt täidetakse vajaduste hierarhia tasemed üksteise järel, alustades kõige alumisest astmest (Liik, 2014). Noorsootöötajad aga ei saanud aru, miks nad peaksid üldse tööle tulema, kui polnud ka enam külastajaid. Enne tunti, et ollakse kasulikud ja tehakse midagi arendavat ning positiivset. Pärast uue juhataja tööleasumist hakkasid noorsootöötajad tundma ennast üleliigse, ebavajaliku ja alaväärtustatuna, sest nende tegevust takistati. Selliseid tundeid seletab Maslow kuuluvuse tase - inimesel on vaja tunda end tähtsa osana kollektiivist, et töötada motiveeritult (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006)
Väga suur roll on kindlasti siiski laste vanematel. Paljude laste kodus valitseb ebakindlus, vaesus, alkoholism, perevägivald, mis mõjutab samuti last koolis. Lapsed kelle kodudes valitseb taolisi probleeme, satuvad suurema tõenäosusega kooli vägivalla ohvriteks. Kõiki lapsi, kellel on probleeme, tuleks toetada, kuna lapsed ei tule ise oma probleemidega toime. Kindlasti aitab õpilasi, kes on koolist välja langemise ohus, selline asutus nagu noortekeskus. Noortekeskuses on olemas noorsootöötajad, kellelt saab laps samuti toetust ja mitmekülgset abi. Noortekeskus on koht, kus ta saab veeta oma vaba aega mängides, arvuti külastamiseks, raamatute lugemiseks jms. Samuti aitab taolisi noori ka uute ja lihtsate töökohtade loomine. Kui noored saaksid töötada kasvõi minmaalse tööajaga, tunneksid nad ennast rohkem ühiskonnale vajalikumana ja iseseisvamana, kuid see töö peaks olema selline, mis ei segaks koolitööd.
noorte hulgas väga populaarne, kuid seeläbi jäädi kindlaks põhimõttele, et formaalhariduse süsteemis töötava noorsootöötaja hariduse hulka peab kuuluma ka pedagoogiline ettevalmistus. Hoolimata huvijuhi kutsestandardi loomise katsete läbikukkumisest (või tänu sellele) on selgunud, et parimad huvijuhid lähtuvad nii noorsootöötaja kui ka õpetaja kutsestandardist. Aastatega on koolinoorsootöötaja kuvand kasvanud ja küpsenud, on hakatud mõistma, et huvijuhid ja noorsootöötajad on teineteisele pigem väärtuslikud koostööpartnerid mitte teineteise vastandid. Läbi TÜ VKA lõputööde ja Viljandis toimunud praktikate on jätkuvalt leitud kitsaskohti huvijuhtide ja lapsevanemate, huvijuhtide ja koolisiseste süsteemide koostöös, kuid üha enam on märgatav positiivne areng. Üheskoos on jõutud arusaamisele, et mõlema poole arengu jätkumiseks on parimaks mooduseks viia läbi mitteformaalseid koolitusi ja osalusprojekte
vanematele, nad on samasugused“? Kõik on kõvad kommenteerijad, aga kuidas see mõjub meie lastele? Lapsed näevad juba noores eas, mis moodi ühiskond reageerib olukorrale, mis peaks olema õpetlik teistele ja mis on suur kannatus paljudele meie seast. Ilmselgelt mõjutab kogu selline ajakirjanus tänapäeva laste elu, väärtusi ja arusaamisi normaalsest elust. Ja noo nendest suhtlusportaalidest ei tasu üldse rääkidagi. Kas täiskasvanud (sh ka noorsootöötajad) peaksid kontrollima noorte käitumist internetis? Loomulikult. Kui palju on kuulda erinevatest juhtumistest, kus täiesti tavalised noored tüdrukud ja poisid endalt elu võtavad, sest just virtuaalses maailmas kasutatakse nende kallal nii palju vaimset vägivalda, et nad ei pea lihtsalt sellele vastu. Paljud lapsevanemad ei tea, millised on nende võsukesed internetis, kas nad käituvad seal normaalselt, käivad saitidel, mis ongi nende vanustele mõeldud ja mis ei propageeri pornograafiat,
Lihtsamal juhul võib politsei hoiatuse anda, aga liikluses on ka palju kurvemad stsenaariumid tavalised. Liikluskultuuris käitumine on kõigest üks väike fragment kogu kompotist, mida laps vanematelt üle võtab, põhiline on käitumine, suhtlemine ja ka suhtumine teistesse inimestesse. Iga vanema kohustus on oma lapsele neid asju õpetada. Vanemaks saades lisandub juurde teisi eeskujusid, kellelt eeskuju võtta. Näiteks lasteaiakasvatja, kooliõpetaja aga ka noorsootöötajad, treenerid ja teised huviringide juhatajad. Mida rohkem on eeskujusid, seda mitmekesisem on mall, mille järgi õppida. Eriti tähtsaks pean õpetajate rolli. Kool on põhiline koht, kus inimesele õpetatakse väärtusi, lisaks kõikidele õppeainetele. Peamised õppeained, kus väärtusi ja moraali edasi antakse on kirjanduse ja ajalootund. Erinevate raamatute sisu seisnebki tegelaste õigete ja valede valikute tegemisel ja nende karakter kujneb nende iseärasustest ja väärtushinnangutest
endas nooruse seisundit ja identiteeti ning selle arengut. Väärtuse ning vooruste arendamist. Järeldus Noorsootöö erineb teistest vormidest koostõi noortega mitte meetodite ega sihtgrupide poolest vaid eesmärgi poolest. Noorsootöö võimaldab ja toetab,et noored inimesed väärtustaksid ja kaalutleksid moraalsete põhimõtete üle. Teha mõistlike ning vajalikke otsuseid mida suudavad säilitada teatud tegevuste läbi. Noorsootöötajad teevad ja loovad suhteid noorte inimestega ; hindavad noori ning tema identiteeti. Teha moraalseid kaalutlusi ning kogemustest õppida mille tulemusel teha moraalseid kaalutlusi ning kogemusest õppida mis toetataksid isikliku arengut vaimu ning heaolus. Iseseisev otsustusvõime,aktiivne osavõtt,kogukonna ja ühiskonna aktiive osavõtt. Edukas Noorsootöötaja Peavad olema filosoofilised peegeldajad -läbima filosoofilisi protsessi(Areng mis võimaldab areneda-kriisiolukorras kiiremõtlemine
elluastujate suhtes, seega peabki mängu tulema kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes pakub noortele arendavaid tegevusi mitteformaalse hariduse raames, et noored elluastujad oleksid ette valmistatud ühiskonna jaoks. Tänapäeva ühuskond vajab noori, kes oleksid avatud isemõtlejad ja ettevõtliku ellusuhtumisega, et nad suudaksid adapteeruda ühiskonnamuutustega ja luua endale ise töökoht. Kindlasti ma ei väida seda, et formaalharidussüsteem rikub noori ja alamakstud noorsootöötajad peavad meie noorte tulevikku päästma. Pean formaalharidust tähtsaks, kuid leian, et seda peab kaasajastama vastavalt ühiskonnamuutustele ja seega on eriti tähtis valdkondadevaheline koostöö. Kool, noortekeskus ja muud noorsootööasutused ei tohiks võistelda omavahel noorte osalejate arvukuse suhtes, vaid tegema koostööd, et noored saaksid osaleda võimalikult mitmekesises õppeprotsessis. Minusilmis ongi kohaliku omavalitsuse
Kasvataja peab lastele meenutama, et nad tegeleksid enda riidesse panemisega. Ka noortekeskuses tuleb ette hilinemisi kokkulepitud tegevustesse või kokkusaamistele. Noored toovad sageli põhjuseks unustamise, kuid unustamise taga peitub sageli ka kohusetunde puudumine. Kuna noorte- ja huvikeskused on vabatahtlikud, suhtuvad noored seal kehtivatesse ajaraamidesse kergekäelisemalt kui koolis. Õpetajad ja noorsootöötajad peavad sageli tegelema laste ja noortega, kes ropendavad, räägivad valjult ja kaaslasi pilkavalt, segavad tundi ja räägivad teiste jutule vahele. Selline käitumine segab nii õpetajat kui ka klassikaaslasi. Klassides on õpilased väga erinevad, on õpilasi, kes vajavad keskendumiseks ja õppimiseks vaikust ja rahu, kuid on ka neid kes on väga lärmakad. Õpetaja peab suutma tagada erinevate käitumisharjumustega ja erineva iseloomuga õpilastele hea ja õppimist soodustava keskkonna
kujundamine on efektiivne ainult süstemaatilise töö tulemusena. Seetõttu on eriliselt oluline narkomaania ennetustegevust planeerida integreerituna koolide õppekavasse. Narkomaania ennetamiseks on oluline süsteemselt arendada laste ja noorte ,,ei" - ütlemise oskust, positiivset enesehinnangut ning arendada laste tervisttoetavaid väärtushinnanguid, hoiakuid ja uskumusi. Oluliseks meetodiks on ennetustegevuse suunamine ka noori mõjutavale keskkonnale, sh pere, noorsootöötajad ja kool. Laste ja noorte käitumise tugevaimateks kujundajateks on kodused eeskujud ning eakaaslaste mõju. Seetõttu on oluline tõsta lapsevanemate, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ning koolide personali pädevust laste ja noorte sõltuvusprobleemide ennetamiseks ning arendada võrgustikutööd erinevate lastega töötavate organisatsioonide vahel ja kaasata sellesse paremini perekondi. Narkomaania ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem Eestis on veel arenemisjärgus. Lähitulevikus on
vajalikkuse selgitamine; - teadmiste ja oskuste arendamine (Raudsepp T., Toomet K. 2011). Noorsootöö on see, mis puudutab tööd noortega ja nende arengut formaalses seisundis kooliväliselt. Noorsootöötajal on väga suur vastutus, sest ta peab õpetama noori õigesti vastu võtma seda, mis toimub nende ümber, stereotüübid ja raamid. Noorsootöötaja ei pea lihtsalt rääkima noortele inimeste õigusest. Ta peab viima nendeni teatud väärtused. Põhimõtteliselt peavad noorsootöötajad arendama noortes selliseid väärtuseid, mis toetavad noorte arengut ja enesemääratust (Inimõigused noorsootöös 2009). Noorsootöötaja peab säilitama konfidentsiaalsust. Mitte alati pole noored kindlad, et nende jutt jääb nende ja vestluskaaslase vahel. Nad kardavad rääkida seksist ja proovivad pigem leida infot internetist, kuid nagu teada, ei anna massmeedia inimestele mitte alati õigeid vastuseid.
Iseenesliku abordi esinemissagedus ei ole täpselt teada, ent erinevatest uuringutest nähtub, et see on suhteliselt kõrge. Pilet 13 1. Eesti noorte arusaam tervisest, Avatud Noortekeskuste roll tervisekasvatuses. Noorsootöötaja roll noorte tervisekasvatuses. See eesti noorte arusaam tervisest, siia võime ju pm ise ka välja mõelda et noored arvavad, et tervis on see kui sa pole haige ja et ei tohi olla ülekaaluline jne Noorsootöötajad saavad tervisevaldkonnas pakkuda noortele informatsiooni, haridust ja nõu; Toetada ja julgustada noori tegema tervislikke valikuid; Toetada noori tegema iseseisvaid otsuseid pärast tervikliku informatsiooni omandamist; Tõsta noorte enesekindlust ja arendada sotsiaalseid toimetulekuoskusi, misläbi noored oskavad tulla toime kaaslaste survega, sõlmida
oluliseks osaks väga paljudes elukutsetes. (Haamer...2010) Siin ongi väga oluline oskus inimestele abistavaks olla. Usun, et nõustamist peaksid kasutama enamus koolis töötavad õpetajad ja muud spetsialistid. Vajalik on pakkuda tuge ja olla inimeste jaoks olemas ning usun, et määravaks ei ole siinkohal eelnev haridus. Seda peaksid paljud erinevatel ametikohtadel töötavad inimesed oskama, kindlasti kuuluvad siia pedagoogid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, politseinikud jne. Ametnikud, kes pidevalt inimestega suhtlevad. Õppenõustamiskeskustes teostavad nõustamist ühel või teisel moel kõik seal tegutsevad spetsialistid, kellel samuti on olemas oskused nõustamaks abivajajaid. Nõustaja peab kindlasti omama vastavaid teadmisi ja tuginema oma praktikale (Haamer...2010). Oluline on olla teadlik oma kompetentsi piiridest. Kui nõustataval on probleem, mis ületab
Üliõpilase kodukõrgkoolil peab olema Erasmuse partnerleping selle kooli või organisatsiooniga, kuhu üliõpilane soovib minna. (archimedes, 2015) Erasmus+ „Euroopa elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise nimetuse alla. Uue programmi nimi on Erasmus+ ning selle periood on 2014-2020.Sihtgrupiks on üliõpilased, vabatahtlikud, õpetajad, õppejõud, koolitajad, noorsootöötajad, haridustöötajad.Olulisemad võimalikud tegevused on õpiränne ja praktika, töövarjuks olemine, rahvusvahelised noortevahetused, noortega töötavate inimeste koolitus- ja võrgustikutegevused. Erasmus+ programmis soovitakse tihedamalt siduda haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi. Erasmus+ osalevad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu majanduspiirkonna riigid ja kandidaatriigid (Türgi, Liechtenstein, Norra, Island, endine Jugoslaavia vabariik
lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need inimesed, kes kasu saavad. 1. Too näiteid erinevate sihtgruppide kohta. Noored vanuses 17-18, noorsootöötajad, reaalainete õpetajad, vanemad inimesed vanuses 70, õpetajad, eripedagoogid, üliõpilased ja täiskasvanute koolitajad jne 2. Leia näidisprojektist projekti sihtgrupp ja huvigrupp. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti sihtgrupp ja huvigrupid. II Defineeri oma sõnadega, mida nimetatakse projekti riskiks? Miks on tarvilik teha riskide haldamise plaan?
kasvataja oskuslik töö see, mis suudab lapse maailma paremaks ning avaramaks muuta. Teada on, et negatiivne käitumine ei teki üleöö, see on pikaajaline protsess. Ei ole mõtet arvata, et sügavalt juurdunud käitumisprobleeme on võimalik lahendada "võlusõnade" abil või mingi kindla reegli kehtestamisega. Järgnevates peatükkides räägitaksegi laste iseärasustest ja vajadustest ning esitatakse abimaterjale ja näpunäiteid, kuidas tekkinud probleeme lahendada. Küllap leiavad noorsootöötajad siit palju muudki kasulikku. MASLOW MOTIVATSIOONITEOORIA Igal inimesel on juba lapsepõlvest saadik välja kujunenud kindlad vajadused, et säilitada vaimne ja füüsiline tasakaal. Me kõik erineme üksteisest mingil määral, kuid samas on meil ka sarnasusi teistega. Sel ajal kui laps on laagris, ootab ta sinu hoolitsust, tähelepanu ja mõistmist, innustamist ja juhendamist, et teha midagi uut ja enneolematut uues kohas uute inimestega. Ära peta lapse lootusi
annaabi.ee 
