VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed lühemaks, jalad pikemaks 5) arenes pöial (käelaba) 5.Mis on tsivilisatsioon, primaarne, sekundaarne, nimeta esimesed primaarsed tsivilisatsioonid, märgi maailmakaardil, milliste jõgedega olid seotud? Millal said alguse? Tsivilisatsioon- kõrgkultuur
- Naise ,,varjatud ovulatsioon" hoiab mehe kogu aeg naise lähedal - Mehel puudub sugutiluu - Meeste suguti oluliselt suurem, kui teistel - Oskus kasutada tehnikat, valmistada keerukaid tööriistu - Kõigesööja ehk omnivoor BIOLOOGID ÜKSMEELEL.... - Inimene bioloogilisel teel eristunud loomariigist - Inimlased lahknenud mingist inimahvide tüvinormist - Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana - Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast - Püstine inimene (Homo Erectus) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas - Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40- 50 tuhat aastat tagasi VAIELDAKSE - Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis - Millised olid esimesed inimlased
ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene – H. sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40
......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 2 1. Inimkonna ajaloo algus Inimesed põlvnevad ahvidega ühistest esivanematest. Esimesed inimlased (inimeste- sarnased tänapäeva inimeste sugulased ja eellased) elasid Aafrikas u 6 miljonit aastat tagasi. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi oskasid nad juba valmistada tööriistu. Kuna varasemad tööriistad tehti suures osas kivist, kannab inimkonna varaseim ajajärk kiviaja nimetust. Inimlased oskasid kasutada tuld ja elatusid küttimisest ning korilusest. Üks hilisemaid ja paremini tuntud inimlaste liike olid neandertallased. 2. Muistsed kütid ja korilased
Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid Kultuuri teke 20 000 aastat vana inimese skulptuur Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimene, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene - H. sapiens sapiens - asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50...40 tuhat aastat tagasi.
mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente. Simpansist erinevad geneetiliselt vaid 1,6%-ainuke vahe on miimika. 100 000 a tagasi jõuti Indiasse, siis 50 000 a tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 a tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke. Siit alates niisama pläma: Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln aastat vana. Nii esimesed inimlased (Austrialopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. Habilis ja H.erectus) tekkisid Aarfikas. H. Erectus oli esimene inimene, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene H. Sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi.
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi.
Inimese üldiseloomustus 1)Inimese süstemaatiline kuuluvus: a)riik-loomariik b)hõimkond-keelikloomad c)klass-imetajad d)selts-primaadid e)sugukond-inimlased f)perekond-inimene g)liik-tark inimene 2)Primaatide tunnused: a)hea nägemine b)suur aju c)viis sõrme ja varvast 3)Inimese lähimad sugulased on: a)simpansid b)gorillad c)orangutanid 4)Suguluse kindlaim tõend on: a)valkude sarnane aminohappeline järjestus b)DNA-struktuur
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu,
o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk o kontraktsioon lihaste kokkutõmbumine
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 2,6- 1,6 miljonit aastat tagasi. Homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole väiksem, aga kujult oli see sama.(600-675 cm³) Samal ajal Homo habilis'ega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid, näiteks Paranthropus boisei (Australopithecus boisei).
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag
Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alaliigiks neanderaalaseks
Neil kõigil on saba, Mis talitleb tasakaalu elundina. Nägu on enamasti karvutu, peopesad ja tallaalused paljad, kõhupoole karvkate hõre. Mõnel perekonnal on põsetaskud. Eesjäsemed on lühemad kui tagajäsemed, Käed ja jalad haaramisvõimelised, Sõrmede/varvaste lamedad küüned. Pärdiklased on valdavalt päevase eluviisiga, neil on kõrgelt arenenud nägemis-, kuulmis-ja haistmismeel ning suhtlemisel kasutavad nad väga erinevaid näoilmeid. Inimlased on pärdiklastega üsna sarnased, ehki lähemas suguluses on nad inimahvlastega. Inimlaste ainus säilinud liik on päris inimene. Kokku kuulub esikloomaliste seltsi 52 nüüdisaegset prk-a, 79 prk-a ja 181 nüüdisaegset liiki. Autor:Andra Kabanen
australopiteekuse omast. Esimeseks ,,püstise inimese" varaseks vormiks peetakse Homo erectust. Tema koljumaht oli juba märgatvalt suurem ning tööriistad paremini töödeldud. Nad olid ,,osavast inimesest" pikemad, tugevama luustikuga ning oskasid kõneleda. Tema on olnud kõige pikema eksisteerimisajaga inimlane, kelle evolutsioonilised muutused olid tähtsuselt suuremad ja arenenumad kui tema eellastel. Homo erectustega tekkisid religiooni alged ning sotsiaalne suhtlemine. Inimlased olid saavutanud väga kõrge taseme oma arengus. Tänapäeva inimese ehk Homo sapiensi ehk ,,aruka inimese" tekkimisega olid asetleidnud märkimisväärsed muutused- ümar kolju, kõrge laup, arenenud lõuats,vähem arenenud lihaskond ja kergemad luud. Töövahendid olid muutunud järjest mitmekülgsemaks ning ajukolju maht peaaegu poole võrra suurem kui ,,püstisel inimesel". Algas nüüdisinimese
organellid. -) Rudimendid ehk vestigaal mandunud elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni ja pole täielikult välja arenenud. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooniline protsess. -) Esimesed elusorganismid ilmusid Maale 3,7... 4 miljardit aastat tagasi. -) Esimesed imetajad ilmusid keskaegkonnas. -) Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaaju poolest. -) Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. -) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. -) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. -) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. -) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p)
• 434 miljonit a.t. – hakati asustama maismaad • 225 miljonit a.t. – dinosaurused asustasid maa • 66 miljonit a.t. – E. L. E. • 6,5 miljoni a.t. – kujunes välja inimese eellane Inimkonna teke ja areng • Teaduslik nimetus evolutsioon • Tähendab arengut • Kõigepealt olid ahvitaolised olendid • Arvatakse, et nad olid ka inimeste eellased • Pärinesid Aafrikast • Tänapäeva inimese areng algas 6 milj. aastat tagasi • Inimlased ehk hominiidid • Käisid kahel jalal • Oskasid valmistada kivist tööriistu • On peamine ahvi ja inimese erinevus • Siit ka nimetus kiviaeg • Hiljem õpiti rääkima ja kasutama tuld, küttima ja toiduks vajalike taimi korjama – korilus. Tsivilisatsioon • Väga sageli nimetatakse kõrgkultuuriks. • Tegelikult võib kultuur tähendada ka midagi kitsamat: • Kirjandus, • Usk, • Haridus jne. • Tsivilisatsioon on:
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed
D KAINOSOIKU M 2) Neogeen * rikkalik õistaimestik * liigirikkamaks muutusid putukate, kalade ja lindude fauna *esimesed inimlased ehk hominoodod 3) Kvaternaar e.Antropogee n
ega mõjuta organismirühma põhitunnuseid. Fülogeneesipuu suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu. Väljasuremine liigikadumine, sest pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Inimafid inimese lähimad sugulased. Lõunaafid 4-4,5 mil aastat tagasi kahel jalal liikuvad afi ajuga inimese eellased 1,5 mil aastat tagasi surid välja. Osav inimene 2,3-2,5 mil aastat tagasi natsa suurema ajumahuga inimlased kes oskasid valmistada kivi tööriistu. Püstine inimene 1,5 mil aastat tema ajumaht ligines juba praeguseinimese omale, ta oskas kasutada tuld, elas koopas, kandis loomanahast disainrõivaid. Tark inimene 300 000 aasta eest ta levis teistele mandritele. Neandertallased europasse varasemad tulijad kes surid välja 30 tuh aasta eest. Kromanjoonlane hilisem europasse rändaja, tuntud oma koopamaalingutega.
EVOLUTSIOON 1. Süsteemiühikud, inimese asukoht loomariigi süsteemis. Taksonid - 1)Riik 2)Hõimkond 3)Klass 4)Selts 5)Sugukond) 6)Perekond 7)Liik Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega
tõlgendusse lisandub ikka veel liiga palju eelarvamusi ja emotsioone. Kõige selle tõttu ei tekita antropogeneesi probleemid praegu mitte vähem küsimusi ja eriarvamusi, kui uurimise algperioodidel üle saja aasta tagasi, pigem vastupidi. Nagu siis, nii ka nüüd puhkevad aeg-ajalt ägedad diskussioonid, nii teaduslikus kui ka filosoofilises plaanis. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene - H. sapiens sapiens - asustas praktiliselt kogu Vana-
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema
· Peenemad tööriistad · Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäevane inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasianing algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke. · Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. · Inimlased ( hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (hominoidea) tüvivormist. · Inimene-Homo- kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. · Nii esimesed inimlased ( Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed ( H. Habilisi ja H. Erectus) tekkisid Aafrikas. H. Erectus oli esimene inimene, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. · Nüüdisinimene-H. Sapiens sapiens- asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva
Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikast umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Tekkis kultuur Inimene on bioloogilise evulutsiooni teel eristunud loomariigist Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Kominoidea) tüvivormist Inimene Homo - kui tööriistu valmistav olen on vähemalt 2 mln. Aastat vana Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. Habilis ja H. Erectus) tekkisid Aafrikas. H. erektus oli esimene inimene, kes aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast Nüüdisnime Homo sapeians asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi
PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde
Rakk Organell Molekul RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised (taimtoidulised, primaadid) SUGUKOND Kaslased (inimlased) PEREKOND Kass (inimene) LIIK Ilves (tark inimene) Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Elu molekulaarne tase Molekulaargeneetika Molekulid Rakubioloogia; tsütoloogia Rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia Kudede ehitus ja talitlus
Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine
Fossiilid e. Jäljendid mis tahes eluvormidest või nende elutegevustest. Nt. Loomade ja taimede kivistunud jäänused, millest nähtub, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul muutunud. Mida rohkem leitakse kivistisi, seda selgemaks saab paljude isendite sugulus. Inimese kujunemislugu saab alguse australopiteegist, kelle puhul on tegemist inimese ja Aafrika inimahvi eellase vahepealse olendiga. Talle järgnesid juba selgemate tunnustega inimlased Homo habilis e. Osav inimene, kelle nägu oli küll lamdedam ja hambad väiksemad, kuid oskas valmistada juba rohmakaid varjualuseid ja tahumatuid tööriistu. Järgnes Homo erectus e. Püstine inimene, kes elas laagrites, kasutas tuld ja oskas ka arvatavasti rääkida. Rohkem arenenud olid Neandertaallased, kes kandsid riideid, tegelesid keeruliste nikerdustega ning matsid oma surnuid. Pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens omandas juba nii kirjutamisvõime sümbolitega kui ka
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum
imetajad. Neogeeni ajastul hakkasid arenema meile tänapäeval tuntud loomad, nagu rotid, maod jne. Hakkas ka tekkima inimese areng. Inimese arengi kohta on olnud erinevaid teooriaid, kuid tänapäeval kõige levinuim on Darwini teooria. Tema väitel põlvneb inimene vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega ühistest eellastest. Molekulaargeneetilised võrdlused näitasid, et inimene sai lahkneda ahvist alles 5-7 miljonit aastat tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid ehk australopiteegid. Neil olid esimesed inimeste tunnused lõualuu lühem, kihvade taandareng ja püstikäimise kujunemine. Pärast seda kujunes välja osav inimene (homo habilis), kelle koljuluu ei erinenud küll eriti aurtralopiteegi omast, kuid ajumaht oli suurem. See inimene oskas ka kasutada tööriistu, mis on teada seetõttu, et nende ajastust on leitud töödeldud kive. Pärast osavat inimest ilmus Ida-
järjekorras. perekond liik. Nüüdisinimene pärineb... Aafrikast. Inimesega kõige sarnasemad loomad on... Simpansid. Simpansil on nagu inimeselgi... 48 kromosoomi. Austrialopiteegid on kunagi ......... asustanud Ida- ja Lõuna-Aafrikat. ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb... Individuaalse arengu pidurdumises. Inimese genonoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb 2% simpansi omast... Inimese peaaju on simpansi omastsuurem... 3,5 korda. Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis..
Esiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr.
8. Eluslooduse süsteemi põhiüksused. Riik loomad loomad taimed Hõimkond keelikloomad keelikloomad õistaimed (Alamhõimkond selgroogsed) Klass imetajad imetajad kaheidulehelised Selts kiskjalised esikloomad roosilaadsed Sugukond kaslased inimlased roosõielised Perekond kass inimene kibuvits Liik ilves inimene roos Riigid- taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad 9. Nimeta inimlaste esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. 10. Osav inimene, püstine inimene, neandertali inimene ja arukas inimene. Osav inimene- ajukolju maht suurenes eellaste omast
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha
Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud. Mandrite ja mere piirjooned muutusid tänap. Vaid Põhja-Jäämere piirkonnas oli maismaa palju laialdasem, kui praegu. Neogeeni kliima, taimestik, loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Karud, hüaanid, koerad, rebased. Neogeenis toimunud kiire primaatide arengu jätkuna evolutsioneetusid Aafrikas esimesed hominiidid.Sugukond inimlased, kuhu kuulub inimene, ei arenenud tänapäevastest inimahvidest, vaid need kaks sugukonda on arenenud kaht erinevat teed mööda. Kvaternaar nüüdisajal.Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus, mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ilatunud kuni200 m.
Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala tead lased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud.Esi-e muinasaeg(5-6milj)Ajalooline aeg(5000a.t) Vanaaeg(5000a.t- 5.saj(476pk))Antiikaeg(8.saj ekr-5saj pk)Keskaeg(5saj-15/16saj) Uusaeg(15/16saj- 20saj)Lähiajalugu(+20saj)Hominiidid e inimlased(5-6mil a.t)Australopiteekused(Australopithecus anamensis 5-2milj a.t)Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa
Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15) Esiaeg-aeg enne kirja leiutamist ja aeg peale kirja leiutamist Kiviaeg-u.2,5 miljonit aastat tagasi , esimesed tööriistad 7) Nimeta esiaja arengujärgud (konspekt/ õpik lk 14-15) Kiviaeg-u 3000 e.Kr Pronksiaeg-u. 2500 e.Kr 1300 e.Kr Rauaaaeg-u. 1300 e.Kr 8) Kes on hominiidid? (lk 193) Homoniidid- e. inimlased ahviliste kõrgeima arengutasemega sugulased , kuhu kuuluvad nii inimese eellased Australopiteekused jne. kui ka praegused inimesed. 9) Inimese eellased ja varasemad inimliigid (ajaperiood, geograafiline piirkond, tähtsamad iseloomulikud tunnused/oskused) · Australopiteekus-5-2 milj. aastat tagasi , olid esimesed humanoidid , kõndisid kahel jalal, pisikesed,aafrika. · Homo erectus-2.5 milj. aastat tagasi , hakkasid tööriistu valmistama , olid karvkatteta, tume
Põhjusteks on elupaikade hävimine (Burnie 2003: 242) ning looduskaitse organisatsiooni president Russel Mittermeier on öelnud, et primaate ähvardavad ka jahimehed, kes neid toidu ja kaubanduslikul eesmärgil jahivad (Villak EP 05.05.08). 4 Primaadiliigid Primaatide hulka kuuluvad lemuurlased, kaputsiinahvlased, koerahvlased, gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Katta Kattad on algelised primaadid ehk poolahvilised, kes elavad Madagaskari sisemaal lõunaosas (et.wikipedia.org). Katta nägu sarnaneb kassi omaga, keha on halli- valge kirjuline ning neil on kohev halli-mustavöödiline püstsaba. Nad on ebatavalised, sest on aktiivsed päeval ja toituvad maapinnal lehtedest ja puuviljadest. Kasvavad koos sabaga kuni 1 m pikkuseks ja elavad 20- pealistes karjades (Burnie 2003: 242). Hiidgalaago
Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine
· Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekondliik 11. · 5 riigi süsteem: bakterid (prokarüoodid), protistid (eukarüoodid), taimed, seened, loomad, (arhed?) · 3 ülemriiki e impeeriumi: bakterid, arhed, arhebakterid · 12. inimene eluslooduse süsteemis: · riik: loomariik · hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, lame, Väike ja pikk ajukolju, pikad,
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel
Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4
3. Liikumiskiirus aeglustus 4. Kõhuõõnes olevad organid jäid kaitseta Neutraalne: 1. Ajukolju areng, näokolju taandareng 2. Hammaste eriline areng Neuteenia Nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud (inimlaps) Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomariik Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad · Selts Primaadid Sugukond Inimlased Perekond Inimesed (Homo) Liik Mõistusega inimene (Homo sapiens sapiens)
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas)
Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK loomariik HÕIMKOND keelikloomad KLASS imetajad SELTS primaadid SUGUKOND inimlased PEREKOND inimene LIIK homo sapiens sapiens. 2. Inimese üldtunnused (põhilised) · Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude
annaabi.ee 
