Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsa temperatuuri, niiskuse, soolsuse, valguse ja muude selliste tingimuste talumisega. 2. Milles väljendub looduslik valik? Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende
Neoteeniaks 20. 2,5 21. Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22. Aafrika 23. 50 000 24. Ühtlustumise Selgitage ja näited: 25. Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmises järgnevatesse põlvkondadesse. Nt. muistendid, rahvalaulud, -tantsud jne on pärandatud edasi aastast aastasse, et hoida kultuuri ja omapärasust. 26. Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon? Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp. Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees abielluvad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist. 27. Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viirus
Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 8 ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
(vanus määratakse radioaktiivsete ainet abil) - anatoomilise stuktuuri abil lülisamba kinnitumiskoht kolju all *vaagna ja põlveliigese ehitus = liikumisasend *hammastik = toitumisharjumused Primaatide evolutsioon - inimese areng on selle osa = algus kümneid miljoneid aastaid tagasi - NT: geenmutatsioon 23 miljonit aastat tagasi = primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine - ajumaht kasvas kiiremini kui kere Inimkonna häll - Ida-Aafrika riftivöönd - riftistumise tulemusel: *eraldub mandrilaam ja muutub kliima *mäestike teke *ida pool kuiv kliima - riftiorg oli isolatsioonitegur, mis eraldas primaatide populatsioonid - primaatidel tuli kohaneda uute looduslike oludega Inimese evolutsioon - 7-8 miljonit aastat tagasi hakkas üks vihmametsades elanud primaatide populatsioon elama savannis
juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides
Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 8 ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
juba lahknenud populatsioonide vaheline kaugus üha kasvab ja viib seega liigitekkele. Selle üldreegli kõrval on siiski ilmselt ka juhte, kus erinevused hakkavad pigemn taanduma. On näiteks selgeid näiteid lindude puhul, kus piisavalt ulatusliku geograafilise areaali juures on püsiv "hall ala", kus toimub kahe alamliigi pidev segunemine, mis vaevalt et laseb erinevustel süveneda. Ja kui näitena võtta inimkond, siis meie puhul näikse olevat kogunisti vastupidine tendents. Põhjus on sealjuures ilmne. Meie liigi teoreetiliselt arvutatud pikaajalise effektiivse populatsiooni suurus oli väga väike (10000 ?). Alam-paleoliitikumis oli juba asustatud Aafrika, Euraasia ja Austraalia - kuid väga hõredalt. See viis tänu triivile, pudelikaeltele ja looduslikule valikule populatsioonide kaugenemisele. Nüüd on meid miljardeid ja inimeste rändamine on tõeliselt massiline
9 ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
- Õppimise eelsoodumus - erinevad liigid erinevad selle poolest, mida neil on kergem /omasem õppida o Seotud sensitiivse perioodiga s.t. bioloogiliselt ollakse valmis omandama uut käitumist o Ilma operantse kinnituseta o Arengupsühholoogias väga kasutatud sensitiivne periood o Kogemusest õppimine o Üldine õppimisvõime, õppida kogemustest ennekõike inimesele omane. Seetõttu on täiskasvanu eas võrreldes teiste liikidega on inimesel vähem käitumisjärnevusi Etoloogiline metodoloogia - Laboratoorne eksperiment - Vaatlus *liigile on omasem loomulik keskkond. Omases keskkonnas on märgistiimulid, mis vallandavad käitumisjärgnevused. Etoloogia panus - Adaptatiivne (kohanemis) käitumine o Kommunikatsioon o Vanema lapse suhted
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl
kohasuses. Seda aga ei tehtud. Samuti tuleb arvestada isendite kohasust eri kasvufaasidest (munad, vastsed, täiskasvanu). Peab olema ka piisavalt suur valim. 9. Mis on tasakaalustav looduslik valik? Miks võiks selle roll evolutsioonis tähtis olla? Kui heterosügoodid on enamkohastunud kui homosügoodid, siis ta säilitab variantide arvu. Tagatakse alleeli säilimine nii, et kui alleel on haruldane, siis tema kandja kohasust tõstetakse. See on oluline populatsiooni elujõulisuse jaoks, kui keskkonnatingimused muutuvad, siis on võimalik seda üle elada. LV on substraati, kelle seast valida. Populatsiooni kohastumus tuleneb eri genotüüpide esinemisest. 10. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema asukohast Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust. Valgete silmadega kärbsed on valgustundlikumad ja vähemkohased. Heterogeenses keskkonnas säiluvad mõlemad fenotüübid. Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses "eelise". 11
1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sa
Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist,
Et mõista keskkonnategureid, vaateme kõigepealt organismide sigimisvõimet ilma reguleerivate faktoriteta (vaata joonist 12, lk 37). Sellist kasvu kutsutakse eksponentsiaalseks kasvuks. Kui järglasi oleks rohkem kui kaks (enamustel organismidel on rohkem), kasvaks populatsioon veelgi kiiremini. 30. Populatsiooni kasvumudelid: logistiline, selle omadused? Sageli näitab populatsioon alul eksponentsiaalset kasvu kui ta satub paika, kus ressursse (näiteks toitu) on palju. Varsti hakkavad keskkonnatingimused kasvu piirama ja populatsiooni arvukus stabiliseerub (vaata joonist 13). Piiri, millest rohkem isendeid populatsioonis olla ei saa, nimetatakse keskkonna kandevõimeks. Keskkonna kandevõime on piir, kus populatsioon tarbib ressursse sama kiiresti kui need looduslikult uuenevad (näiteks rohi kasvab). Populatsioon, kes on oma kandevõime ületanud, pole selle arvukuse juures jätkusuutlik. Loomulikult pole kandevõime alati kindel suurus ja võib erineda nii aastati kui piirkonniti.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut.. Bioloogilise mitmekesisuse säilimine satub ohtu Ulatuslik raie võib põhjustada üleujutusi ja erosiooni Põllumaa mitterajamisel ei taastu enam esialgne vihmamets. Metsade kaitseabinõud: Säästev majandamine Lagedate metsade taasmetsastamine Troopiliste metsad kaitse alla Parasvöötme metsa kaitse. Loodusvarad - keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt Loodusvarade liigituse olulisim põhimõte peab silmas loodusvarade ammendatavust ja sellest johtuvat aruka tarbimise vajadust,?? Ammendamatud, taastuvad, taastumatud Esinemispaiga, kasutusviisi, tootmistegevuse ja tootmisaste järgi olev liigitus. Maavarad - looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomulik kristalne ehitus ja
· Mis on seni teada keskkonnatingimuste mõjust soolisele dimorfismile (SD) kehasuuruses ja mõnedes muudes tunnustes? Dimorfism - ehk kahekujulisus on bioloogias ühe taime- või loomaliigi morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina ehk mille alusel saab ühte liiki jämedalt jagada kaheks. Enamasti peetakse silmis soolist dimorfismi, aga esineb ka põlvkondlikku ja aastaajalist dimorfismi. Seni teada: Ebasoodsad keskkonnatingimused kajastuvad soolise dimorfismi puhul kehasuuruse vähenemises, sest suurem sugu (mehed) kellel on suurem toidunõudlus kannatab rohkem ja vähendab seetõttu oma kehasuurust, et ei peaks kannatama toidupuuduse käes. -Lindudel/imetajatel on isased suuremad kui keskkonnatingimused on head, putukatel emased suuremad kui keskkonnatingimused head. Konditsioonist-sõltuv hüpotees Väljakutset
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud. Aeg näitab, milliseid tõendeid on inimkond oma bioloogilise päritolu uurimiseks edaspidi võimeline leidma ja kasutama õppima. 4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused 4.1. Ülevaade inimese närvisüsteemi üldisest ehitusest Käitumise kõrgeimaiks juhiks on peaaeju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest e. neoronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Hallaine- ajus eristuvad suured, silmnähtavad närvirakkude kogumid.
Ja nende kolme kuuga me mõistame, mis asi on tegelikult neljas mõõde. A: Mis märkidest sa räägid? D: Ennekõike saab otsustavaks aasta 2009. Selle aasta teises pooles tuleb Maal kokku puutuda raskete kataklüsmidega... Vesi maksab kätte Maa eest ja palju rannikualasid saab üle ujutatud. Seejärel kasvab vulkaaniline aktiivsus see äratab ka need vulkaa- nid, mis on ammu arvatud kustunuks. Tugevnevad maavärinad need läbivad üheaegselt erinevaid piirkondi. 2011. aastal puutub inimkond kokku ülitugeva 9 päikesetormiga, mis lööb kontrolli alt välja elektri seda on võimatu taastada sellisena kui see oli varem. Elektromagnettormid kustutavad infosüsteemid ja neid ei saa enam kasutada. A: Kuule, millal väljub järgmine laev Inua suunas? Ehk sebin (tutvuse kaudu hanki- mine) sellele pileti. D: Kahjuks selles suunas reise pole! A: Sinu jutust saan aru nii, et meid ootab sünge periood? D: Kõiki
Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste suhtes ning seega ohustatud igasugustest ja juhuslikest teguritest. Killustumise järele jäävatel elupaigalaikudel on algsete elupaikadega võrreldes kaks olulist erinevust: esiteks on tekkinud fragmentide servaala suhe sisealasse suurem ja teiseks on iga elupaigalaigu keskosa servale lähemal. Killustmine võib piirata liikide võimalusi levida ja uusi alasid koloniseerida (nt mõned imetajad ei ületa kagedaid alasid). Loomade toitumisvõimalused vähenevad, kuna ressursse on väikesel elupaigalaigul vähe. Populatsiooni kaheks jagamine võib põhjustada populatsiooni arvukuse alnguse või isegi väljasuremise. 4) Kuidas ökolõkse ära tunda? Vaja on teada sigimisedukust erinevais elupaiakdes (läte-mülgas). Ökolõksu tekkimine on seotud teatud inimetegevusega loomade elupaigas
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk am
mitte jääda ühele kohale manduma. · sellest tulenevalt ei oska me nautida seda, mida oleme saavutanud; järelikult ei oska me üldse elu nautida. Schopenhaueri arvates on suguinstinkt: · ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult võimalikus maailmas. · inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta sureks inimkond välja.Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse praktiseeritav pettus. · inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine üks olend; lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole. Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus. See tähendab, et : · näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest).
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struk
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). · Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. · Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala · Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, · Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks · Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu · Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal.
(Jõgisaar, Bioneer, 2015) Vasakukäelisust taunib ka sõjavägi au andmise ja rivis marssimise korral, kuigi käsitsi võitluses on vastasele antav vasakult lähtuv rünnak eeliseks. Ka snaiprite tarbeks on olemas vasaku käe jaoks seadistatud relvad. Muude vahendite kasutamise peab vasakukäeline aga selgeks õppima paremakäelistega võrdselt. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) 1.4 Miks vasakukäelisus kuhugi ei kao? Ajaloolased nõustuvad, et vasakukäelisus on sama vana kui inimkond. Vanimad tõendid vasakukäelisuse kohta on leitud Keeniast, kus poole miljoni aasta vanusest peidikust avastatud 54 kivist tööriistast kuus olid tahutud vasaku käega. Samamoodi jätsid liha kiviriistadega töödelnud neandertallased enam kui 150 000 aastat tagasi hammastele jälgi vasakule või paremale kaldu nurga all, mis näitas vastaskäelisust peaaegu täpselt suhtes 1:9, mis kehtib tänapäevalgi. Prantsusmaalt ja Hispaaniast leitud kaljujoonised annavad samuti alust arvata, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
