Kas muusika võib muuta maailma? Kõigepealt, et sellele küsimusele vastata tuleks alustada minu arusaamast muusikast. Muusika on minu arust kahtlemata võimas väljendusvahend ning võib inimisiksuse kujunemisel äärmiselt suurt rolli mängida. Muusikal on äärmiselt tähtis koht ajaloos. Esimeseks mõtteks lööb pähe Laulva revolutsiooni, mis toimus 11.septembril 1988.aastal. See üritus tõi Tallinna Lauluväljakule kokku üle 300 000 inimese, et esitada oma poliitilised nõuded ning sealjuures laulda ühiselt isamaalisi laule. Sellel üritusel nõuti avalikult esimest korda Eesti iseseisvumise taastamist, mis kindlasti omal moel kiirendas selle eesmärgini jõudmist.
Autobiograafiline triloogia (ilmus ajakirjas ,,Sovremennik") a) ,,Lapsepõlv" (1852) b) ,,Poisiiga" (1854) c) ,,Noorus" (1856) Peategelaseks Nikolenka Irtenjev  loomult heasüdamlik, suhtub kõikidesse viisakalt, lugupidavalt. ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus" ei kujuta ainult Nikolenka Irtenjevi teatud kindlaid vanuseastmeid, vaid on pigem üldistatud arengulugu, inimisiksuse kujunemise lugu. Tolstoi käsitluses on lapsepõlv ,,kordumatu õnneaeg" . Lapsele on sünnipäraselt antud parimad inimlikud omadused. Lapse hing ei tunnista sotsiaalseid vahesid rikaste ja vaeste vahel; kõik inimesed ümberringi on talle lähedased ja mõistetavad. Tolstoi valmid 11 ,,Hiir aida all" 11 ,,Võrdne pärand" 11 ,,Isa ja pojad"
Ta lõi ,,oma aja inimeste", reaktsiooniaja põlvkonna koondportree. Perioodi kuuluvad luuletused ,,Mõtisklus", ,,Borodino", ,,Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist, noorest opritsnikust ja uljast kaupmehes Kalasnikovist", ,,Kodumaa", ,,Mtsõri" ning poeem ,,Deemon", mida ta kirjutas kogu elu. Viimastel loomeaastatel ületab Lermontov romantismi realismiga, aga nii, et säilisid romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta arendas neid teemasid eepiliselt. Elulugu 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell. Lermontov osales lahingutegevuses mägilaste vastu. Ta paistis silma erilise külmaverelisuse ja vapruse poolest, kuigi ta ei armastanud sõda ning tundis mägilastele kaasa. Lahingule Valeriki jõel pühendas ta vene luule kõige eredama sõjavastase teose ,,Valerik". 17
suurema osa oma elust Pariisis, Inglismaal ja Sveitis. Ta oli rahutu hing, kärsitu ja disharmooniline, kes pidevalt jahtis eluharmooniat, mida talle ei paistnud antud olevat. Samas oli ta neist otsingutest kirjutades imetlusväärselt produktiivne ning paistis peagi kogu Euroopas välja kui õpetatuse ja stiililise elagantsi musternäide. * Humanism tähendab kõigis maailma keeltes ühte ja sedasama: inimlikkust, armastust ja kaastunnet inimeste vastu. Humanism on alati seotud inimisiksuse omaette väärtuse, tema eluavalduse ja loomingu rikkuse tunnustamisega. Pärast mõnda aega kestnud mungaelu lahkus Erasmus sellest kitsast maailmast ja hakkas elatist teenima vabakutselise kirjanikuna. Ühele oma esimestest kuulsatest raamatutest andis ta nime "Morias enkomion" ("Narruse kiitus", 1509). Selles nuhtles ta inimlikku narrust, mis esines riigivalitsemise kunstis või kirikus. Teoses pilkas ta peaaegu kõiki keskaegse feodaalse Euroopa seisusi ja institutsioone
templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal  Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel). Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd. Portreemaal oli juhtival kohal. Freskomaal  seinamaalitehnika, mille puhul maaling tehakse värskelt märjale lubjakrohvile reaktsioonivabade muldvärvidega. (Masaccio(1401-1428) ,,Paradiisist väljaajamine") Reljeef  kujundid seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud v. sellest eenduvad. (kõrgr., madalr., lamer., poolr., kontrar.)
Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani. Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks. Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks. See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja
Siit tuleneb 3 perekonna, Bolkonsite, Benzuhhovite ja Rostovite saatus, mis annab romaanile tuuma. Autobiograafiline triloogia: Peategelaseks Nikolenka Irtenjev  loomult heasüdamlik, suhtub kõikidesse viisakalt, lugupidavalt. ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus" ei kujuta ainult Nikolenka Irtenjevi teatud kindlaid vanuseastmeid, vaid on pigem üldistatud arengulugu, inimisiksuse kujunemise lugu. Tolstoi käsitluses on lapsepõlv ,,kordumatu õnneaeg" . Lapsele on sünnipäraselt antud parimad inimlikud omadused. Lapse hing ei tunnista sotsiaalseid vahesid rikaste ja vaeste vahel; kõik inimesed ümberringi on talle lähedased ja mõistetavad. ,,Anna Karenina" Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse, kui ka oma sisemises ,,kõikide sõjas kõikide vastu". Tolstoi kirjutab
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisavalt haritud või laia
õigustest. ,,Selleks, et suurendada üldist hüve, tuleb meil austada teiste õigusi ja vabadusi sellele hüvele; teiste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid selleks, et ära hoida üldist kahju." Õiglane jagamine (heaolu). Õiglane jagamine ei ole seotud kasulikkusega. Õiglane jagamine on siis, kui kõik saavad sellest kasu. M arvas, et inimene on vaid kogemuste pundar ja inimeses puudub kestev olevus, nt. mõistus (ratio) või hing. M lähenes inimesele empiristlikult. Inimisiksuse seisukohast lähtuvalt pole meil endil mingit väärtust, vaid tähtsus on kogemustel. Mida rohkem rahulduslikke kogemusi, seda kogenenum. Inimeste tegude puhul on tähtis tagajärg, mitte motiiv. PRAGMATISM ,,Pragma"  tegu, praktika. Pragmatism  teooria, mis seab kõrgemaks hüveks kasulikkust kõige laiemas mõttes. Kreeka filosoof Protagoras on öelnud, et inimene on kõikide asjade mõõt. Ütles, et tõeline on kõik, mis igale üksikule inimesele näib tõelisena
kordab seda teisel struktuurse korrastatuse tasandil. Kuid samaaegselt kujutab ta endast ka individuaalse teadvuse antiteesi, mehhanismi, mis peaks kõrvaldama üksikindiviidi intellekti raskused ja traagilised vastuolud. Mis aga ei välista, et teatud ajaloolistes situatsioonides võib kultuurimehhanism lisada individuaalse intellekti vastuoludele veel omapoolseid raskusi. Algne kahesus kultuuri ja inimisiksuse suhetes (kultuur kui reaalse isiksuse intellektuaalse struktuuri täiendus, kultuur kui isiksusega isomorfne korrastatus, mis aga asetseb teisel struktuuritasandil) määrab ära kaks põhilist kultuurimehhanismi dünaamilist tendentsi. Mitmekesisuse kasvu tendents ... Terviku püsivus kasvab koos süsteemi sisemise mitmekesisuse kasvuga. Mitmekesisus aga on seotud sellega, et süsteemi elemendid spetsialiseeruvad üheaegselt kui selle osad ja omandavad üha suurema autonoomia kui
kõigi võrdsus seaduse eest; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuste õigustega arvestamine; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 20. Millised on demokraatia tugevused ja nõrkused? (4+3) Tugevused: võimaldab vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda; soodustab inimisiksuse arengut; on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid; vähendab sõdade tõenäosust. Nõrkused: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus võimule tuua harimatu massi; pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades 21. Millised võimalused annab demokraatia ühiskonnale võrreldes diktatuuriga? (3)
ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Renessansi kuktluuri olulisimaks omapäraks on humanism. Kui senine maailmavaade oli olnud teoloogiline, siis renessansi ajal muutus see ilmalikuks ning humanistlikuks. Inimvaim, pääsenud kiriku kammitsaist, murdis skolastika raamid, kiriku hooldamisest vabanesid teadus, kirjandus ja kunst. Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad. Usk inimese piiramatutesse võimetesse julgustas murdma kõike, mis seni oli takistanud teadust, maailmatundmist ja kunsti. Tekkis soodus pind katselisele teadusele ja loodusteadusele.
Ta lõi ,,oma aja inimeste", reaktsiooniaja põlvkonna koondportree. Perioodi kuuluvad luuletused ,,Mõtisklus", ,,Borodino", ,,Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist, noorest opritsnikust ja uljast kaupmehes Kalasnikovist", ,,Kodumaa", ,,Mtsõri" ning poeem ,,Deemon", mida ta kirjutas kogu elu. Viimastel loomeaastatel ületab Lermontov romantismi realismiga, aga nii, et säilisid romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta arendas neid teemasid eepiliselt. 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell. Lermontov osales lahingutegevuses mägilaste vastu. Ta paistis silma erilise külmaverelisuse ja vapruse poolest, kuigi ta ei armastanud sõda ning tundis mägilastele kaasa. Lahingule Valeriki jõel pühendas ta vene luule kõige eredama sõjavastase teose ,,Valerik". 17
pilastrid Skulptuur hakkas 15 sajandil taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Pühakufiguurid hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. LORENSO GHIBERTI (1378-1455) kuulsamaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed. DONATELLO (1386-1466) marmorfiguuris "Püha Jüri" on ühendatud maisus ja sakraalsus. Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulik tagajärg oli portreekunsti taassünd. See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste individuaalsed jooned ja inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. Maalikunstis jätkus 15. sajandil freskomaali õitseng. MASACCIO (1401-1428)
Väärikusmudel- lai tee Eetilise käitumise edendamine; rõhk sisemisel kontrollil; tüüpilised vahendid: töötoad, koolitused, ideaali püüdvad eetikakoodeksid, isiklik juhendamine (mentorlus) usk inimestesse ja nende headusesse on suur! Arutle- kumb sinu kutseliidus/sinu ametialaselt oleks parem lähenemine, kas väärikusmudel või vastavusmudel? Stephen Covery raamat ,,Väga efektiivse inimese seitse harjumust" - ,,emotsionaalse pangakonto" 6 põhilisemat deposiiti 1)teise inimisiksuse mõista püüdmine (mitte hukka/ega õigeks mõistmine, liht mõistmine) 2)tähelepanu pööramine väikestele asjadele 3)lubadustest kinnipidamine 4)selle kindlakstegemine, mida teine eeldab 5)eneses kõlbelise tervikliku isiksuse kujundamine 6)siiras andekspalumine eksimuse korral Suhtlemistaktika: hamburgeri meetod komplimentkriitikakompliment (ehk siis- konstruktiivse kriitika jagamiseks, ei saa kohe
Itaalia renessanss Itaalia oli Euroopa renessansi häll, sest seal kujunesid välja selle liikumise alused - see oli eelkõige tingitud linnade arengust. Järgneva 2,5 sajandi jooksul tegi Itaalia renessanss oma arenemises läbi 3 astet. I aste 14.sajand - kirjanduse ja kultuurielu oli veel seotud vabade linnakommuunidega. Dante, Petrarca, Boccaccio II 15.sajand - humanistid eemaldusid hoopis enam keskaja kultuuritraditsioonidest - tähtsaim oli sõltumatu inimisiksuse vabastamise idee. Domineeris ladinakeelne kirjandus. Firenzes valitses Lorenzo Medici, kelle ajal püüti lepitada antiikseid ja rahvuslikke traditsioone. M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand . Itaalias algab humanistliku kultuuri kriis, esiplaanile tõuseb antiikaja ja vararenessansi suurkirjanike jäljendamine. Dante Alighieri (1265-1321)- väga uuritud autor (Boccaccio), raskesti mõistetav autor, kogu ajastu luuletaja,
täiskasvanuist, kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Polüarhia tunnused: Ametikandjate valimine Vabad ja ausad valimised Üldine valimisõigus Õigus kandideerida riigiametisse Väljendusvabadus Ühenemisõigus Õigus alternatiivsele teabele Miks on demokraatia parem Võimaldab sel määral vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda Soodustab inimisiksuse arengut On kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid Aitab vältida õelate ja pahatahtlike inimeste pikaajalist valitsemist Vähendab sõdade tõenäosust Jõukamad kui mittedemokraatlikud riigid Demokraatia tänased probleemid Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majanduslik maailmastumise mõju)
kultuuritraditsiooni. Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS Kõik rassid pole võrdsed. Kõik ei peagi olema, kõik ei taha amerikaniseeruda. Inimõiguste ideoloogia rajaneb neljal usuartiklil: 1. usul inimkonna ühtsusesse ja selle ühtsuse moraalsel tähendusel; 2. usul "inimisiksuse eksisteerimisse", mis on sõltumatu iga konkreetse indiviidi tunnustest; 3. usul "inimloomusesse", mis annab põhjust "loodusõiguseks"; 4. lõpuks usul, et indiviidi tuleb eelistada orgaanilistele ja ajaloolistele ühiskondadele, nagu kultuurid, rahvad ja rahvused. Kuna inimõiguste ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse kuuluvuse kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. Inimõigusi kaitsev isik on aluspinnata, tal ei ole kultuuripärandit, ei ole
a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi,
a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele,
· ametikandjate valimine · vabad ja ausad valimised · üldine valimisõigus · õigus kandideerida riigiametisse · väljendusvabadus · õigus alternatiivsele teabele · ühinemisõigus 1 Milles seisnevad loengus tutvustatud demokraatia eelised võrreldes teiste reziimitüüpidega? Demokraatia eelised: · võimaldab sel määral vabadust,mida ükski teine reziim ei võimalda · soodustab inimisiksuse arengut · inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huve · aiatab vältida õelate ja pahatahtlikke inimeste pikaajalist valitsemist · vähendab sõdade tõenäosust · üldujuhul on demokraatlikud riigid tugevamad 1 Tutvusta inimõiguste käsitluse tagapõhjaloogikat ja mõju. Analüüsi inimõiguste kehtivust. Inimõiguste tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses,valitsemisviisist sõltumata.
(atman) kogeb samasust kõikjaloleva vabaneb uuestisündide ringkäigust. vaimuga (Brahman) ja need kaks sulanduvad ühte. Buddha õpetus oli ,,mitte-hinge" või ,,mitte-mina" õpetus.2 Seega on nirvaana teistsugune seisund, mida sai kogeda vaid see, kes oli ületanud ,,ise" ja igasuguse kujutluse sellest. See on midagi ülimat, igavest, mida pole võimalik kirjeldada kaduva maailma mõistete abil. Buddha sõnadega on see: "Rahu. Absoluut. Inimisiksuse lõpp. 2 ,,Mitte-mina" õpetus ütleb, et kõik nähtused on ilma hingeta ehk ,,iseta". Inimisiksuse keskmes pole püsivat hinge, ,,mina" ega ego. Inimolendid koosnevad viiest püsitust ,,kogumist". Need on: kehaline vorm, tunne, taju, päritud karmilised moodustajad ja teadvus. Need klammerduvad ego mõiste külge, mis neid ühendab, kuid tegelikult on tegemist vaid rea protsessidega. Kõige selle lõpp, mis võiks taassündida. Ihade surm. Eraldumine. Vaibumine." Ja nagu
ning kus nad ei tarvitse tunda hirmu ega puudust, on inimeste üllaimaks püüdluseks kuulutatud; ja pidades silmas vajadust kaitsta inimõigusi seaduse võimuga selleks, et inimesed ei oleks sunnitud võimase abinõuna üles tõusma türannia ja rõhumise vastu; ja pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel; ja pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluvad rahvad on hartas kinnitanud oma usku inimese põhiõigustesse, inimisiksuse väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele arengule ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse juures; ja pidades silmas, et liikmesriigid on enestele võtnud kohustuse koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kaasa aidata inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele;
Kõik arvavad erinevalt. Mill'i sõnul saab utilitarism toimida ainult siis, kui on võrdsed õigused kõigil. Teiste õigusi tuleb austada, et suurendada üldist heaolu ühiskonnas. Samas võib võrdseid õigusi ka piirata, kui see hoiab ära suure kasu teistele. Utilitarismil puudub õiglase jagamise printsiip. See ütleb, et kui kõike saaks maksimaalse kasuga maksimaalselt paljudele inimestele jagada, siis sõltub asja õigsus sellest, kui suur on kasusaajate hulk. Inimisiksuse väärtus on kogemused. Rahulolu saab inimene mõõta vaid iseendal. Ka negatiivne teguviis võib olla moraalselt hea, kui see viib praktilise kasuni. Näiteks negatiivne kogemus on rasestumine, mis toob kaasa oksendamise ja kaalu suurenemise, kuid üldkokkuvõttes on ta siiski hea. Pragmatism on teooria, kus on hea ja õige see, mis on praktiliselt kasulik. John Dewey lähtub mõttest, et tõde tuleb asendada kasulikkusega. Tõeline on kõik see, mis tundub indiviidile kasulik ja tõeline
Jagab elu perioodidesse. Mille iga perioodi keskmes on arengukriis, mis tuleb ületada. Arengutasandeid on kokku 8. Kriisi saab lahendada positiivselt ja negatiivselt. Vastavalt lahendusele on 2 arengusuunda. Esimene hõlmab aega sünnimomendist 1,5 a. Usaldamine. Kas keskkond on nende jaoks sõbralik v mitte? Kas seda saab usaldada, kas ta pakub neile vajaminevat? Halb- laps muutub keskkonna suhtes umbusklikuks. Isiksuse omadused kaasnevad sellega. Muutub enesessetõmbunuks. Inimisiksuse algpõhi. Isiksuse areng omavahel seotud ja järjepidev. Esimese negatiivsed mõjud kanduvad edasi teistesse. 1,5- 3. eluaasta. Autonoomsus (sõltumatus) ja häbi või kahtlustus, ebakindlus. On palju olukordi, kus vajab kaitset v suunamist. Sõltumatus saavutatakse siis, kui selles vanuses lapsi julgustatakse, kahtlus endas võib tekkida siis, kui neid liigselt piiratakse ja kontrollitakse. Liigne julgustus- muutub üleolekuks. 3s etapp hõlmab ajavahemikku 3-6 eluaastat
Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Veel tunnuseid: Ametikandjate valimine Vabad ja ausad valimised Üldine valimisõigus Õigus kandideerida riigiameteisse Väljendusvabadus Õigus alternatiivsele teabele Ühinemisõigus 70. Milles seisnevad loengus tutvustatud demokraatia eelised võrreldes teiste reziimitüüpidega? võimaldab sel määral vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda soodustab inimisiksuse arengut on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid aitab vältida õelate ja pahatahtlike inimeste pikaajalist valitsemist vähendab sõdade tõenäosust, vähemalt teiste demokraatiatega üldjuhul on demokraatliku valitsuskorraga riigid mittedemokraatiatest jõukamad 71. Tutvusta inimõiguste käsitluse tagapõhjaloogikat ja mõju. Analüüsi inimõiguste kehtivust.
üllaimaks püüdluseks kuulutatud; ja pidades silmas vajadust kaitsta inimõigusi seaduse võimuga selleks, et inimesed ei oleks sunnitud viimase abinõuna üles tõusma türannia ja rõhumise vastu; ja pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel; ja pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluvad rahvad on hartas kinnitanud oma usku inimese põhiõigustesse, inimisiksuse väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele arengule ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse juures; ja pidades silmas, et liikmesriigid on enestele võtnud kohustuse koostöös ÜROga kaasa aidata inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele; ja pidades silmas, et ühtsel arusaamisel nende õiguste ja vabaduste sisust on suur tähtsus selle
sotsiaalne konstrueerimine". Maailm ei ole lihtsalt uusi andmeid ja analüüsitakse neid. Mõnikord ei koguta olemas: inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma. Iga andmeid ise vaid uuritakse juba olemasolevat uurimust. inimene ehitab maailma üles oma vaadete läbi. George 2.Teoreetiline uurimus-Luuakse uusi ideid ja Herbert Mead ja teised tema ajastu sotsioloogid analüüsitakse olemasolevaid ideid. tegelesid palju inimisiksuse kujundamise, arendamise ja 3.Ülevaateuurimus-Vaheaste teoreetilise ja empiirilise suhtlemisega. Mõned mõisted: rollide proovimine, uurimuse vahel. Varem tehtud empiiriliste uurimuste olulised teised, üldistatud teine. statistiline analüüs. Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku Empiirilise uurimise etapid ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes 1.Probleemi püstitamine Frankfurdis 1930
-) Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. -) Benois ei väsi kordamast: INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS, KELLE AJALOOLISUS ON PANDUD PAIKA TEMA KULTUURI POOLT. -) Kultuur ise evolutsioneerub pidevalt. Kultuur ja rass on tema arvates sügavalt sisemiselt seotud. -) Inimõiguste ideoloogia rajaneb neljal usuartiklil: 1. usul inimkonna ühtsusesse ja selle ühtsuse moraalsel tähendusel; 2. usul "inimisiksuse eksisteerimisse", mis on sõltumatu iga konkreetse indiviidi tunnustest; 3. usul "inimloomusesse", mis annab põhjust "loodusõiguseks"; 4. lõpuks usul, et indiviidi tuleb eelistada orgaanilistele ja ajaloolistele ühiskondadele, nagu kultuurid, rahvad ja rahvused. -) Inimene on suhteliselt uus leiutus. Kujutlus inimesest on piibellik. -) Kaduma on läinud keskmine dimensioon: inimese ankurdatus kultuuri, rahvasse, rahvusse.
Sai 1934 Nobeli kirjanduspreemia. Kasvas jõuka väävlikaupmehe perekonnas. Isa korraldas ta abielu ühe rikka äripartneri tütrega. Kirjanik oli seega majanduslikult sõltumatu ja sai pühenduda kirjanduslikule tegevusele. 1903 toimus väävlikaevanduses maavärin ja perekonna varad ja tema naise perekonna varad hävisid. Kriis mõjutas tema naise vaimset tervist ja ta oli aastakümneid vaimuhaiglas. Julm kogemus pani aluse kõige iseloomulikumale teemale Pirandello kirjutistes: inimisiksuse varjatud muutumine. Kirjutanud üle 60 näidendi. ,,Nii see on kui teile nii näib" 1917 pani aluse näidendite seeriale, mis tegid ta maailmakuulsaks. Läbivaks teemaks tõe suhtelisus. Teemat arendas edasi oma kõige kuulsamas näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas" 1922. Siin on konflikt pidevalt muutuva kunsti ja pidevalt voolava elu vahel. Pirandello looming mõjutas oluliselt prantsuse teatri arengut (ka Sartre'i ja absurdiste Ionescot ja Becketit)
töötatud kontseptsioonid on folkloorses kasutuses läbi teinud teatava metamorfoosi. On tõsi, et kompleksid võivad tekitada välispidiselt jälgitavaid käitumishäireid, kuid kompleksi all mõistab Jung alateadvuses peituvaid (seega vastupidiselt käitumishäirele vaadeldamatuid) muljete kogumeid, mis on oma tegutsemisviisilt osaisiksuste sarnased. Teoloogilises plaanis oleks küllalt täpne vaste jumaliku Triniteedi ,,sees" paiknevad Isa, Poeg ja Püha Vaim. Inimisiksuse konteksti paigutatuna võib kompleksi tegevust võrrelda evangeeliumides kirjeldatud juhtumitega, kus inimese üle on haaranud võimust kuri vaim - Jungi mõistes ,,kompleks". Kompleks ei pruugi olla negatiivne, kuid võrdlus on selles suhtes täpne, et langeb kokku Jungi poolt inimkäitumist jälgides tehtud kokkuvõttega, et mitte inimene ei oma kompleksi, vaid kompleks omab inimest. Muidugi on mõeldud seda, et inimene ei ole
juudi rahval on pikk ajalugu ning rikas kultuuripärand, et õpilased ei mõtleks juutidest üksnes kui natside tagakiusatud inimsusest ilmajäetud ja alandatud ohvritest. Noored peaksid teadvustama, et rikaste ja elujõuliste juudi kogukondade hävitamine Euroopas tähendas suurt kaotust maailmakultuurile. Kõik holokausti toimepanijaid ei olnud ebainimlikud koletised Holokaust oli inimeste poolt korda saadetud kuritegu, mille toimumine oli põhjustatud paljudest erinevatest inimisiksuse ja -tegevusega seotud asjaoludest. Holokausti teema käsitlemisel tuleks „rehumaniseerida“ kõik holokaustiga seotud inimesed: näha ohvreid, päästjaid, kollaborante, kõrvalseisjaid ja toimepanijaid tavaliste inimestena ekstreemsetes olukordades. See ei tähenda, et holokausti toimepanijaid tuleks pidada normaalseks, vaid seda, et enamik neist ei olnud sadistlikud psühhopaadid ning et kurjus ei ole holokausti piisavaks seletuseks.
annaabi.ee 
