Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimeste mõju kogu maailma kliimale". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osoon, süsinik, gaas, atmosfäär, süsinikdioksiid, kasvuhoonegaas, kliimamuutus, kasvuhooneefekt, osoonikiht, kasvuhoonegaasid, arktika, paiku, antarktika, cifc, kaspia, valisime, uurimine, üleujutused, kivisüsi, aatom, suuremaks, osooniauk, kasvuhoonegaase, nafta, venelased, araali, mageda, kirjandi, kliimamuutuse, juhendaja, inimkond, õpetlikTallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS .
Sellest alates on suurim kooskõla leitud süsihappegaasi kasvava tasemega. MEIE MAAILMA valitseb Päike. Selle eluandev energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Igale maapinna ruutmeetrile langeb umbes kolme sajavatise pirniga võrdne energia. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine globaalne temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. On teada, et Päikese aktiivsus muutub, nii et iga 11 aasta järel on see oma tipus – nii nagu see oli aastal 2000. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Kuid päikesekiirgus muutub vaid tühise 0,1 protsendi võrra. Kas saab nii pisike muutus põhjustada märgatavaid muutusi ilmastikus? Miski peab seda võimendama.
Hetkel valitseva teadusliku maailmapildi järgi ongi väga tõenäoliselt keskmise temperatuuri tõusu põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse mõjul. Kuid mida üleüldse tähendab “inimtegevuse mõjul”? Igasugune inimtegevus ei tekita kasvuhooneefekti. Seda tekitab fossiilsete kütuste põletamine, metsade vähenemine, soiste alade kuivendamine, kõrbestumine ja intensiivpõllundus, mille tagajärjel tekivad kasvuhoonegaasid. Need kogunevad atmosfääri ja tugevdavad kasvuhooneefekti. Nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse, mis tähendab, et rohkem soojust jääb Maa atmosfääri. Mida tehakse ja mida saaks veel teha kliima soojenemise vastu ning kas on midagi, mis kasvuhoonefekti vähendaks? Mis saab edasi kui globaalne soojenemine jätkub? Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast? Globaalne soojenemine
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus.
....26 Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino...............................................................27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine............
Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu
Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine Õhu saastumine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel
Üheks palju räägitud Maa kliimat mõjutavaks teguriks peetakse ka niinimetatud ,,kasvuhooneefekti". Tegemist pole mitte ainult negatiivse mõjuteguriga. Ilma kasvuhoonegaasideta oleks Maa keskmine temperatuur lähemale -17°C, mis muudaks inimkonna eksistentsi küsitavaks. Kasvuhoone gaasideks on näiteks veeaur, metaan ning süsinikdioksiid. Nendes gaasides neeldub osaliselt maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus. Probleem tekib juhul, kui kasvuhoonegaasid atmosfääris ületavad loodusliku fooni ja tekib niinimetatud inimtekkeline kasvuhooneefekt. Inimtegevuse tagajärjel paiskub loodusesse suurtes kogustes süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi. Suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur Maal. Kui muutused on kiired ei pruugi kõik taimed ja loomad sellega kohaneda. Seeläbi võivad muutuda paljude liikide levialad, samuti ohustavad kliimamuutused bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme.
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses
kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. (E-õpe. Rahvastikuprobleemid. http://www.e- 10 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml (2012, 6 veebruar).) 2.2. Õhu saastamine Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks
esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf.
Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale Kasvuhoonegaas- n lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Osoonikiht-kaitseb maad uv kiirguste eest. Osooniauk- on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele Kasvuhooneefekt- n kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
kasukate muretsemiseks. Putini suhtumine on muidugi õige ja vaimukas, kuid probleemil on ka tõsine külg, mille uurimise vajadust rõhutas ta isegi. See seisneb selles, et hilinemine meetmetega kasvuhoonegaaside vähendamiseks atmosfääris võib tuua katastroofilisi kliimamuutusi tulevikus. Seepärast oodati, et just Moskvas avaldavad Vene riigimehed tahet Kyoto lepetele alla kirjutada. Kliima ja teadlased Teadlased ei eita, et kasvuhooneefekt mõjutab kliimat, lahknevad on aga selle efekti mõju suuruse hinnangud. Üks kuulsamaid aktinometriste maailmas, kasvuhooneefekti asjatundlikemaid uurijaid, mitmete Eesti teadlaste juhendaja ja oponent, Vene akadeemik Kirill Kondratjev ei ole sugugi veendunud, et kasvuhooneefekt nii oluliselt kliimat mõjutab, kui mõned ajakirjanikud ja rohelised seda väidavad. Miks ta nii arvab? Aga seetõttu, et kasvuhooneefekt põhjustab atmosfääri soojenemist, viimane aga pilvisuse kasvu
ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist
millise kaldenurga all kiired aluspinnale langevad. Aluspind muudab õhumasside omadusi ning kujundab nende liikumisteid sõltuvalt reljeefist. Kõrgustikku ületav õhumass tõuseb kõrgemale - õhk jahtub, veeaur kondenseerub - tekivad vihmapilved. Nõgudesse tungiv külm õhk jääb sinna püsima, tekivad öökülmad (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). Veel üks oluline tegur on kasvuhooneefekt. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi
................................................................................................................... 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist........................................ 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine...................................................................................................10 3. RAHAVSTIK........................................................................................................................12 3
Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused. Selleks, et vältida happesademete teket, tuleks vähendada fossiilsete kütuste põletamist ning piirata metallide sulatamist. 4. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Näiteks: keskmine sademete hulk ei ole muutunud, kuid on muutunud sadaemete jaotus aasta jooksul - talved on vihmased ja suved põuasemad.Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse inimest, aga ei arvasetata tihti, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevad muutumises ja seda ilma igasuguse inimmõjuta. Niiet kokkuvõtvalt põhjustavad kliimamuutusi inimene ja loodus koos ja nende vastastikune mõjutamine
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid);
suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku
Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE...
seisukohast lõputult pika aja jooksul.1 Fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääris kasvuhooneefekti ja halvendavad oluliselt välisõhu kvaliteeti. Fossiilkütuste põlemisel eralduvad välisõhku näiteks vääveldioksiid (SO ), lämmastikdioksiid 2 (NO ), süsinikdioksiid (CO ). Viimase saja aasta jooksul on fossiilkütuste üha kasvavast 2 2 põletamisest tingituna CO kontsentratsioon atmosfääris kasvanud 17%. See mõjutab 2 kliimasoojenemist ja see on meie Maa jaoks väga koormav, sest mõned elusolendid ei suuda kohaneda nii kiiresti ja on väljasuremis ohus.2 Näiteks Eestis ei saa enam karud korralikult
inimesi väidab, et ilmneb positiivne tagasiside, aga kui tugev see õigupoolest on? Jäetakse mulje, et tugev, kuigi tegelikult on see üpris nõrk." CO2 [temperatuuri tõstev] kiirgusjõu efekt ei ole lineaarne, vaid logaritmiline. Igal lisanduval [CO2] ühikul on väiksem mõju kui eelmisel. Teisisõnu, CO2 koguse iga kahekordistumise tulemusena tugevneb efekt ühepalju. Murdepunktide idee on aidanud ergutada poliitilist arvamust. Nagu näib hoogu koguvat kliimamuutus ise, teeb seda ka poliitiline vastus. USA õigusbüroo Latham and Watkins jurist Robert Wyman sõnab, et Gore'i filmil ja hiljutistel sammudel emissioonide piiramiseks osariigi tasemel on suur mõju avalikule arvamusele. Näib, et emissioonide vastu astutakse aina enam samme. Septembri lõpus kinnitas kuberner Arnold Schwarzenegger energiamahukatele tööstussektoritele kohustuslikud emissioonipiirangud, mille kiitsid heaks California seadusandjad. Seitse kirdeosariiki leppisid
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
BT I Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta
Samas on Harjumaal aga kõige suurem südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremus. Sotsiaalsete näitajate poolest on kõige ees Saare-, Hiiu- ja Järvamaa ning paremusjärjestuse lõpus Ida-Virumaa. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et sellisel moel nagu maailm praegusel ajal majandab ei tohi elu edasi minna, kui soovime säilitada elu planeedil Maa. Inimeste meeletu tarbimine ja saastamine on meid viinud situatsioonini, kus osoonikiht hõreneb, maa kliima soojeneb ja jäätmeid ei ole varsti enam kuhugi panna. Õnneks on olemas inimesi, kes mõtlevad ka muule kui rahakoti paksusele ja ilusale autole maja ees. Need inimesed tegutsevad aktiivselt planeedi päästimise plaanidega ja see on ka viinud mitmete kokkulepete ja programmideni nagu Agenda 21 ja Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Kui meie eluea jooksul veel midagi drastilist juhtuma ei hakka siis tuleb ju mõelda ka
ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas) Passaat - püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kasvuhoonegaas atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust. Kasvuhoone efekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikilainelist soojuskiirgust. Osoonikiht - keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paisunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes. Sudu - teatud tüüpi õhureostus. 15. üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust;
Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine,
on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis satuvad õhkus ookeani pinnalt aurustumisel ja neid kokku kutsutakse aerosoolideks. · Ilm- õhkkonna seisund, kliima- pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. Meteoroloogia tegeleb ilma vaatlusega ja ennustamisega, klimatoloogia kliima seaduspärasuste uurimisega. · Õhutemp. vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud
annaabi.ee 
