Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
refleks, erutus, regulatsioon, kesknärvisüsteem, seljaaju, peaaju, motoorsed, kolle, ajutüve, väikeaju, taalamus, teostab, vegetatiivne, hallollus, suuraju, valgeollus, sümpaatiline, kuulmis, refleksikaar, reflekside, ajukoor, sünaps, saabuvate, irradiatsioon, kaitserefleks, hingamis, keskaju, ajutüvi, koordinatsioon, sensoorsete, sensoorsedFüsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus:
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused.
Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni. Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. Kaitseb närvikeskusi ülemäärase pingutuse eest ja aitab erutunud osadel kiiremini taastuda loomulikku seisundisse. Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. Elusorganismi funktsionaalse aktiivsuse kolm taset: füsioloogiline jõudeolek, erutus ja pidurdus. Füsioloogiline jõudeolek - väliselt avalduva spetsiifilise aktiivse tegevuse puudumine (liikumine, sekretsioon jne). Ainevahetus kulgeb tasemel, mis tagab organismi elutalitluse ja valmisoleku reageerida välisärritajatele. Erutus - kaasneb ainevahetuse kiirenemine, soojusproduktsiooni suurenemine, bioelektriliste potentsiaalide muutumine rakkudes ja kudedes, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine. 6. Pidurduse liigid 1
näitab? Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega
Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus? Hallollus koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Jaguneb: tingimatud ja tingitud refleksid. Bioloogilise tähenduse järgi jaguneb: 1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)
või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS: labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi. 33. PARABIOOSI STAADIUMID: a)Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus
suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees. Skeem: erinevate ioonide suhtelised hulgad: (vt sümbolite suurusi!) RAKUS: VÄLJASPOOL RAKKU: + K+ K Cl- Cl- Na+ Na+ A- A- Erutuse levik Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit närviraku keha akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega
nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid 2) EFERENTSED - viimanärvid 3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb. ★ DENDRIIT - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile.
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne:
ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev. Siinussõlmes tekkinud erutus levib laine kujul kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis
NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7 · Autonoomne närvisüsteem .............................................................................................9
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele
postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile
kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Erutuse ülekanne toimub sünapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb. Atsetüülkoliin (ACh). Atsetüülkoliiniesteraas(AChE). Atsetüülkoliin
(sügavust), kiirust ja kiirendust. On tõenäone, et komplekssete ärritamiste korral (nt kompimisel aktiivselt liikuvate sõrmedega) erutuvad kõik kolm naha mehhanosensorite tüüpi ja et kompimistaju rajaneb kõigi nende sensorite impulsatsioonide töötlemisel KNS-s. Puutemeelenahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastusõetud informatsioon on aluseks puuteaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalvädi- e lemniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s
Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest
Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid.
Alalisvoolu kasutatakse elektrostimulatsioonil, selle tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida. Doseerimine toimub voolutugevuse, toimeaja, voolugradiendi (kasvu suuruse) ja sageduse alusel. Otsene elektrostimulatisoon antakse elektroodi kaudu otse lihasele kiired ja suured lihased Kaudne elektrostimulatsioon antakse lihast innerveerivale närvile aeglased ja väiksemad Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi (neg elektroodi) piirkonnas ja voolu väljalülitamisel anoodi (pos elektroodi) piirkonnas. Elektrotoonus voolu sisselülitamisel tõuseb erutus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel aga vastupidi. Akkommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi tugeva voolu korral.
harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem).
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e.
ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3
t seal valitseb elektroneutraalsus! Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid taastub
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste:
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas).
psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED
annaabi.ee 
