- sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud? Kollektiivis kogunenud informatsiooni edasiandmine ühelt sugupõlvelt teisele, see on tüüpiline kõikidele sotsiaalse eluviisiga liikidele. Seda on soodustanud looduslik valik. Seda on kiirendanud informatsiooni suurenemine ja selle vahendusmeetodite areng. 6. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? See võimaldab välja selgitada mitmeid olulisi tunnuseid.
Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused
Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside.
Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED:
* rakkude mitoosile ja meioosile. 4) Millest koosneb energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 5) Milleks on inimesel maks? Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised: * vere glükoosisisalduse regulatsioon; * aminohapete sisalduse regulatsioon; * punaste vereliblede süntees lootel; * vere punaliblede lagundamine * sapi tootmine * rasvade sisalduse regulatsioon * vitamiinide varu säilitamine (A ja B) * kolesterooli süntees * plasmavalkude süntees. + õpetaja küsimused: 6) Selgita a) veresuhkru sisalduse regulatsiooni; b) hingamise ja gaasivahetuse regulatsiooni a) Veresuhkrusisalduse regulatsioon toimub peamiselt kahe hormooni glükagooni ja insuliini toimel. Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks
SIGIMISELUNDKOND VAJALIK JÄRGLASTE SAAMISEKS. SIGIMINE TOIMUB SUGULISELS. JÄRGLASI SAADAKSE MEHE JA NAISE SIGIMISELUNDKONNA TOODETUD SUGURAKKUDE ÜHINEMISEL. HOMÖOSTAAS ORGANISMI VÕIME TAGADA SISEKESKKONNA STABIILSUS MUUTUVATE VÄLISTINGIMUSTE JUURES. REFLEKSIKAAR NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES. NEURAALNE REGULATSIOON ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL. HUMORAALNE REGULATSIOON ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON HORMOONIDE ABIL. NEGATIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE VÄHENDAMISEKS (KEHATEMPERATUURI REGULATSIOON). POSITIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB
Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud 6) Mis on humoraalne regulatsioon ja negatiivne tagasiside? Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides
hulk veres, noradrenaliini hulk veres. 7) Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas (sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab: · Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. · Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. (Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi sisaldust). 8) Millised on maksa ülesanded organismis? Maksa ülesanded - Toodab sappi; toodab verevalke; talletab varuaineid; lagundab kahjulikke aineid; lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9) Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Nt: vastsündinu veesisaldus on 80% aga vanuril on u. 50%. 10) Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik?
- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab
rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline
Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3
maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemp.
27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Käbinääre reguleerib ööpäevaseid rütme. Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine). Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur). Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus). Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad
Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Humoraalne - hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale, omavad olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerudes. Neuraalne - närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse poolt vallandatud signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Töötlemine. Töödeldud signaal juhitakse kesknärvisüsteemist efektorrakkudesse. Vajalik muutus vastava elundi talitluses. Asuvad lihastes või sisenäärmetes. Positiivne tagasiside võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi(vere hüübimine, oksendamine ja sünnitamine.)
vastupanuvõimet haigustele. Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete regulatsioon oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui
Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagais saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt
Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdeerumisel. Seda protsessi regulatsioon nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded?
Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab
pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse
See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja hormoonid Kirjelda selle tagamise mehhanisme (neuraalne organismi elundkondade talitluse reguleerimine närvisüsteemi vahendusel. Talitluse aluseks on refleksid Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastuseks keskkonnast tulevale ärritusele Refleksid on kaasasündinud või omandatud humoraalne regulatsioon Organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Enamasti mõju aeglasem kui NS puhul Hormoonid kas pidurdavad või aktiveerivad füsioloogilisi protsesse Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet a)termoregulatsioonil, Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine Sooja toodetakse ainevahetusprotsessidega. b)veresuhkrusisalduse regulatsioonil · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine
vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4,5 milj tagasitekkis Maa, ,,Suure paugu" teooria · Keemiline evolutsioon : lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid, energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused Bioloogiline areng elu areng esimestest elusolenditest inimeseni Evolutsioon · Georges Cuvier : palentoloogia rajaja, arvas et liigid võivad välja surra, liigid on algselt loodud ning muutumatud · Jean Baptise Lamark : elu jooksul omandatud tunnused, kael arenes välja
· Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused: piisavalt magada; piirata alkoholi kasutamist; ravida kroonilist stressi; ravida kõrgenenud vererõhku; veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid. Seljaaju Ülesanne: vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Humoraalne regulatsioon Hormoonid toimivad aeglasemalt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud, mis väljutavad need vereringlusse. Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse. Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid. Homoöstaas inimesel Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest.
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
· Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon tagab homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna. Hingamise regulatsioon: · piklikus ajus asub hingamiskeskus, mis saadab närviimpulsse rindmiku ja diafragma lihastesse.Närviimpulss saabub vastavalt sellele, kuidas on kopsud
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
o Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem simpansi lapse omega, siis inimese eluiga pikem o Neoteenia arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas - Inimese evolutsiooni peamised suunad o Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime - Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii) o Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks 10-12 MAT · Sivaoithecus - · Ouranopihecus · Rudophitecus · Dryopithecus nö puuahvid, o Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast o 6-1 MAT Lõunaahvid e australopiteegid
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
