Minu sissevaade Ristikivi teosesse ,,Hingede öö" Tsitaatidest lähtuv analüüs Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle. ,,Pimedus on kõigile ühtviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse samadust tahavad kõik välja uurida. Pimedus see on teadmine." Nii ,,Hingede öö" minategelast kui ka reaalset inimest köidab rohkem pimedusega seonduv kui valguses sündiv. ,,Hingede öö" minaisikul on lõputu huvi ja julgus minna edasi just sinna, kus on pime tundmatus. Teoses olnud tulede kustutamine oli järgnevate sündmuste aluseks. Küsimuseks sai, et kes kustutas tuled. Analoogiat pimeduse põhjuste ja tulemuste leidmisel võib leida ka elust, kui inimene püüab toime tulla oma probleemidega ja neid lahendada. Vajame pimedust, et teada saada seda, mida veel ei tea, seejuures kardame sageli tundmatut. ,,Meie tempo ajas võib muutuda...
Katrin Olhovikov 24,05,08 Inimene on pagulane K. Ristikivi romaani ,,Hingede öö" põhjal Kes on pagulane? On see inimene, kes põgeneb oma riigi karmi valitsuse eest teise sõbralikumasse riiki? Või on see inimene, kes põgeneb enda eest ega leia elu lõpuni rahu? Nii see kui ka teine, olgu teise riiki põgeneja või enda eest pageja, on pagulane. Miks aga üldse on vaja kuhugi kellegi eest põgeneda? Kas jõuab kord kätte see aeg, kui kõik elavad rahus ega tunne enam kellegi või millegi ees hirmu? K. Ristikivi kirjeldab oma romaanis ,,Hingede öö" ühe pagulasest inimese rännakuid ühes kummalises majas, mille ruumidel ei näi lõppu olevat. Kuigi selles majas liigub ringi palju inimesi, tunneb peategelane end üks...
Minu kodukoha turism Kõrgemäe turismitalu Viljandi maastikule omane ja ürgoru nõlvale rajatud, mitmekülgsete võimalustega puhkeveetmise koht. Asukoht Viljandist 10 km. Tartu poole. Ristmikel on suunad näidatud viitadega. Majutamine Kokku on 12 tuba 30 voodikohaga (250-300 kr/in. koos hommikusöögiga) Sviit kahele (kamin, rõdu, köök) (1000 kr./öö, hommikusöök) Romantiline palktareke kahele (600 kr./öö, hommikusöök) Teenused Pidulikud lauad tähtpäevadeks (180-200kr inimene, lisandub saali üür. (pidulik ampuselaud ettetellimisel) Privaatsus ja hubasus ning avatud vaated ümber talu loovad vajaliku meeleolu koosviibimiste läbiviimiseks. Rahustav aura ja kosutav uni on need märksõnad, millega enamus külalisi meie majast lahkub. Lisavõimalused Lõuna- ja õhtusöögi ettetellimine Sünnipäevade,...
Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, ta on värskendava toimega ja annab meile energiat, et taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kaue...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Tegelased: Minategelane; Bella; Bobby; Allan; Olle; William; Erna; pastor Roth; Stanley; Christer; Sixten; Kohtunik; Härra X ja Härra Y. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstarktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed. See oli mingi lääge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. Jungfrutjärden helkis tuhmilt nagu puhastamata hõbe, taevas oli kuskil seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja männimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle kõik looklevasse raami. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem. Miks me teeme lihtsad asjad keeruliseks, kuni me neist enam aru ei saa ja kahtlema hakkame? Inimes...
Kooli nimi Ernst Enno Elu ja looming Referaat Koostas: Sinu nimi 2010 Elulugu Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest,...
Helen Kahur Luuleanalüüs Penelope Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida ...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna...
"Kuivõrd reetlik on uskuda, et inimene on midagi enamat kui lihtsalt inimene." John Green "Paberlinnad" Iga inimese endi kätes on see, kuidas teised teda näevad ja temast aru saavad. Kuid mis saab siis, kui teda peetakse millekski rohkemaks, kui lihtsalt temaks endaks ning on levinud arusaam inimesest, kui mingisugusest seiklusest, mis on siia ilma sündinud imena? Raamat "Paberlinnad" räägib grupist noortest, põhiliselt Quentinist ja Margost. Quentin on tagasihoidlik ja üsnagi arg poiss, kelle elu eesmärk on omandada kõrgharidus, saada hea töökoht, abielluda ja 30-aastaselt lapsed saada. Margo on Quentini täielik vastand- seikleja ja uudishimulik neiu, kes ei karda midagi ning keda ei hoia miski ühes kohas kinni. Ta oskab elu nautida. Kuigi need kaks olid lapsepõlves parimad sõbrad, ei tee nad nüüd, keskkooli lõpu lähistel, teineteisest enam...
Gustav Suits Huvitavad faktid elust Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli Eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kal...
Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsal...
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räi...
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekut...
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 Tjorwen Treu Referaat Ainult üheks ööks Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Ainult üheks ööks Ainult üheks ööks mina tõlgiks seda nii et ühe öö suhe mis ei ole ültsegi harvad juhused inimeste seas vaid juhtuvad väga tihti. Sõpradega baaris. Pidu on maru muusika muutub (võrdeliselt joodud alkoholikogusega) üha paremaks ja teisel pool lauda istuva sõbra naljad üha naljakamaks. Paremal põlvel istuva nägusa näitsiku nime sa veel ei tea, aga sinu kõrvu jõudvat kahemõttelist sosinat arvestades võid kindel olla, et peatselt saad sa selle teada. Et mis siis oleks, kui läheks ja... Meestele meeldib seksida. Eriti siis, kui seksiga ei kaasne ko...
Haldja paleest siirduvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtuvad enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse. Öö ja Kassi salasepitsustele ning Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" keelitustele järele andmata soovib Tyltyl siseneda kõigisse kambritesse, sealhulgas Saladuste ja Sõdade tuppa. Suurt peaust avades leiab poiss ...
V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistae...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad / Ekvaatoril käivad üle. 9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikes...
Armastus, kui vaprus ja vale Armastus on üks maailma suurimaid tundeid, mis on kirjeldamatu ning mida igaüks meist tunneb erinevalt. See suur tundmus omab meie üle kõige suuremat kontrolli ning seda mitte ainult meie südames, vaid ka peas ja hinges. Kuid armastusega võivad kaasneda ka mõtlematud teod, riskimine ja valetamine. Erich Maria Remarque'i romaanis "Lissaboni öö" jutustab teose nimitegelane Josef Schwarts ühe öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda. Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö või kodumaa vastu, kuid antud juhul räägime me armastusest kahe inimese vahel. Josef riskis enda eluga, et olla koos Heleniga. Ta valetas ja kasutas valepassi ning läks tagasi sinna, ...
Heiti Talvik ,,Legendaarne" Tartu 2012 Eellugu Heiti Talvik on oma lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutanud kaks luulekogu ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad pika aja jooksul. Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse, kus ta oli eemaldunud tavapärasest keskkonnast. Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine. Tema luule väljendab suuri...
Sisukord Insomnia ehk unetus 3 Mille üle unetud kaebavad 4 Sümptomid ja tagajärjed 5 Head nõuanded unetuse leevendamiseks 6 Huvitavaid fakte 7 Kasutatud kirjandus 8 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düs...
Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel....
MIHHAIL GLINKA MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinka oli vene klassikalise koolkonna rajaja. Tema eesmärgiks oli luua muusikat kogu rahvale. Kasutas rahvamuusikat ning rahvale südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. ...
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud se...
Kuu Sander Tabalov Kristo Mullamaa Roland Gorodivskiy Sten Nurmla EV 13 A • Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. • Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul loomulikult (vähemalt eesti keeles) üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Magades targaks? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö "Magades targaks?" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri 1. Kirjatöö eesmärgid Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise või...
Saku Gümnaasium René Eespere Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 Sisukord: Elulugu Looming Stiil Tähtsus Helilooming Lisa: pilt Elulugu René Eespere (sündinud 14. detsembril 1953) on eesti helilooja. Eespere lõpetas aastal 1972 Valdur Rootsi õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli klaveriklassi ja aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garsneki kompositsiooniklassi. Aastail 19771979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Aram Hatsaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René E...
Lizett Käos ja Laura Lisette Toomväli UNEHÄIRED Mis on unehäire? Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad (psühhogeensed häired) Parasomniad (anormaalsed nähtused) Muud unehäired Insomnia Unetus e. insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk ...
Snilind Enne haldja saabumist olid lapsed jäginud rikkaste laste jõulupidu ning mänginud kookide söömist ja tundnud rõõmu sellest, kuidas teised lapsed pidutsevad. Ise olid nad vaesed ning vanematel polnud raha, et lastele kinke osta. Haldjas andis poisile kübara, mis võimaldas näha kõikide asjade sisemusse. Poiss pidi õppima rõõmu tundma lihtsatest asjadest, mis ümbritsevad teda iga päev. Kui poiss oli kübara pähe pannud, muutus vana haldjas imekauniks printsessiks ja maja seinad läbipaistvateks kalliskivideks. Nüüd nägi poiss sisemist ilu, nägi haldja hinge välimust ja oma armsa kodu seinad ja mööbel tundusid kaunitena. Ka esemed saavutasid elusa kuju. Leib Ümar ja lai mehike, kohmakas, veidi rumal, oli tükk tegemist ukseavast läbi mahtumisel. Tuli - Haldjas kirjeldas teda kui ägedaloomulist head olendit. Vesi Rahulik ja tundeline, kerge nutma, tuli ja vesi ei saa omavahel just kõig...
Marili Maar MT-12 Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque 1. a) ,,See oleks teile mokkamõõda" lk 7- Mingi asi on kellelegi meelepärane. b) ,,Käimla on sõdurile selleks paigaks, kus ta keelt pruugib ja peksab, aseaineks kodukoha kõrtsile" lk 10- Sõdur käitub sõjaajal käimlas olles samamoodi nagu kodukoha kõrtsis. c) ,,Käsk on käsk ja seda tuleb täita" lk 20- Kui mingi ülessanne on käsuga antud, tuleb seda ka täita. d) ,,Kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses"lk 30- Inimesele võib kõikke õpetada, aga kui avaneb võimalus, käitub ta ikka nii nagu tema loomuses. e) ,,Ent sõjakäik jätkub suremine jätkub..."l...
,,Hingede öö" kui seisukohavõtt ja sõnum Annika Ojala Karl Ristikivi on oma teoses ,,Hingede öö" kujutanud ühte aastavahetuse ööd pagulase elus. Läbi pagulase silmade saab lugeja tuttavaks mitmete erinevate inimeste ja nende lugudega. Selle teose põhiidee seisneb minu arvates just eelkõige selles, et minategelase näol on tegemist pagulasega ning lugedes seda raamatut saab hästi selgeks tema üksindus ja samas ka hirm selle ees. Lisaks sellele on sur roll ka kohtuistungil, kuhu ühel hekel peavad ilmselt ilmuma kõik majas viibijad. See surnud mehe maja oli minu arust justkui surma ootesaal, kus otsustati, kas elad edasi või lähed teise ilma. Jäi mulje, et mõni inimene on juba väga kaua oodanud ja mõni alles tulnud. Kõiki majasviibijad ühendas teatav rahutus. Ühes inimeses seda rahutust aga puudus ning seetõttu ei sarnanenud ta teiste majasolijatega. Selle...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 REISIPAKETI ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 KULTUURI- JA LINNATURISMI PAKETI ANALÜÜS Hispaania suur ringreis Kõrghetked: Barcelona, müstiline Montserrat, Madrid ja Prado, Toledo, Don Quiote rajad, ilus Sevilla, mauri arhitektuur Granadas, Gibraltar. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-MALAGA Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis kell 21:00, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Malaga kell 23:00-02:55 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART593). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Benvenido a Espana! ehk Tere tulemast Hispaaniasse! 2. päev SAABUMINE MALAGASSE, VABA PÄEV TORREMOLINOSES Saabumine Malagasse kell 02:55. Transfeer hotelli. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Kr...
Vanuse kasvades väheneb Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused Unenäod seotud kuulmisega Aeglane ja kiire uni vahelduvad Koos mood 90-100 minutilise tsükli Öö jooksul 4-5 tsüklit KÕIGE OLULISEMAD: Deltauni Aju talletab deltaune ajal infot, mis enne magamajäämist saadi Puudujäägil inimene tunneb nagu polekski maganud Kiire uni Aitab in...
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8 Kokkuvõte....................................................................... 10 Kasutatud kirjandus........................................................11 Lisa................................................................................12 2 Sissejuhatus, Ligi kolmandiku om...
Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse ...
MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nime...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga....
Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline...
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool H-13 Ave Hakmaa Sõpruskonna puhkeväljasõidu hinnapakkumine Õpetaja: Eda Veeroja 2015 Valgamaa, Otepää, Rukkimäe, 67412 www.villamullerbeck.eu e-post:[email protected] telefon: +372 633 1100 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mill...
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE -Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõul...
E.M.Remarque "Lissaboni Öö" Erich Maria Remarque (1898-1970) "Lissaboni Öö" (originaalpealkiri "Die Nacht von Lissabon") On romaan põgenike elust 1939. aastal ja raamatu põhiliseks teemaks on võitlus armastuse eest ajal, millal ei teadnud, kas tuleb pääsemine või vabaduskaotus. Ilmumisaeg 1962, Eestis avaldati 1964. aastal Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autori ja teose vahelised seosed on märgatavad autor kirjutas sõjast ja armastusest, täpselt nagu ta oleks seda ise kogenud (olles olnud sõjas ja 3 korda abielus). Tema maailmavaade on laialdane, ta suudab inimese oma teosesse kaasa haarata, nii et inimene kujutaks seda ette kui reaalsust. Teos kui struktuurne tervik Lissabonis kohtuvad kaks sarnase saatusega meest ning üks jutustab teisele oma loo. Loo sellest, kuidas ta naaseb Saksamaale peale põgenikuna elatud aastaid, leiab üles oma naise, too lahkub temaga ning saab samuti põgenikuk...
Hingede öö 1.Tegevusaeg ja koht Stockholm, vana aasta õhtu; 20 saj. keskpaik 2. 3,4 lausega sisust On vanaaastaõhtu, peategelane hulgub üksi tänavatel ringi, kuni jõuab mingisse majja, kus kõik paistavad teda tundvat. Peategelane satub kontserdile, näitusele(kus on ainult 1 pilt), teatrietendusele(mis on eesti keeles ning keegi peale tema seda ei mõista), kohtub erinevate isikutega ning satub ka tunnistajapinki. Lõpuks jõuab peategelane majast välja tänavale(kuigi ta liikus kogu aeg ülesse ja oleks pidanud kusagil katusel olema) 3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. K...
M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ...
Loe läbi Artur Alliksaare luuletus „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (luuletuskogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“, 1968) ning lahenda nende põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. 1. Sõnasta luuletuse põhiidee. Luuletuse põhiidee seisneb selles, et inimestel tuleb oma elu elada täiel rinnal, kartmata vigu ja patte teha, sest iga pisiasi – hea või halb, kuulub elamise juurde. Oma elus ei tohiks leppida vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – ...
Abiks K. Ristikivi ,,Hingede öö" analüüsiks. Romaani 3 osa: 1. ,,Surnud mehe maja" 2. ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" 3. ,,Seitse tunnistajat" millest kaks esimest on põhiosad, mille keskele on pandud kirja vormis autori pöördumine, mis on ennetav kiri teost mittemõistvale lugejale. Romaani tegevuse aeg lühike: u kell 23.00-00.05. Minategelane, teose keskne tegelane, satub MAJJA, lootes viibida teiste inimeste keskel avalikul aastavahetuspeol, kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse! ,,Hinge...
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haig...
annaabi.ee 
