50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
190 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
myangel7
Õppematerjali autor
Mil viisil maja sisearhitektuur peegeldab inimmälu toimimist? Kuna mälestused on hägused, on maja muutnud ebaharilikuks unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildi ja kõrvalepõiked. Millisena kujutab autor inimmälu vahendatud reaalsust? Autor kujutab reaalust mälestuste toel. Ta meenutab inimälu abil reaalselt toimunud sündmusi, mis loovad omakorda segase mälestuste rägastiku. Selgita väidet: inimene on oma meelte vang. Kui inimene on elus kogenud mingit suur sündmust, jääb see teda edasises elus tugevalt mõjuatama. Näiteks lähedase inimese surm võib muuta inimese hingeelu täielikult. Sümbolite mets Leia romaanist korduvmotiive ja sümboleid. Pimedus, kuidagi tuttavad inimesed, aeg, koridorid, trepid, etendused, muusika. Millisena kujutatakse Surnud mehe majas uksi, aknaid, treppe ja muid avausi?
saanud. Näitlejad aga kiirustavad, nad peavad jõudma järgmisele etendusele. Jutustaja ei pea seekord pead murdma asjaolu üle, kuhu edasi minna. Üks politseinik haarab talt käe alt ja palub endale järgneda. Nad lähevad ruumi, kus istub uurija, kes valmistub ülekuulamiseks. Jutustaja pannakse uurija vastu istuma ja algab küsitlus. Esimese asjana küsitakse, kui kaua on Jutustaja seal viibinud. Jutustaja on pagulane ja vastab nii tavaliseks saanud küsimusele ekslikult, et on seal viibinud seitse aastat. Uurija täpsustab oma küsimust, küsides, kui kaua on Jutustaja viibinud selles majas. Jutustaja tahab oma kella vaadata, kuid märkab, et see on kadunud. Ka seinakell seisab. Küsitlus jätkub küsimusega, kus viibis Jutustaja hetkel, kui tuled kustusid. Jutustaja räägib oma loo ära ja märgib, et ka teda kogu asi huvitab. Uurija pakub talle võimalust ülejäänud
millest terve saalitäis rahvast kindlasti aru ei saanud. Näitlejad aga kiirustavad, nad peavad jõudma järgmisele etendusele. Jutustaja ei pea seekord pead murdma asjaolu üle, kuhu edasi minna. Üks politseinik haarab talt käe alt ja palub endale järgneda. Nad lähevad ruumi, kus istub uurija, kes valmistub ülekuulamiseks. Jutustaja pannakse uurija vastu istuma ja algab küsitlus. Esimese asjana küsitakse, kui kaua on Jutustaja seal viibinud. Jutustaja on pagulane ja vastab nii tavaliseks saanud küsimusele ekslikult, et on seal viibinud seitse aastat. Uurija täpsustab oma küsimust, küsides, kui kaua on Jutustaja viibinud selles majas. Jutustaja tahab oma kella vaadata, kuid märkab, et see on kadunud. Ka seinakell seisab. Küsitlus jätkub küsimusega, kus viibis Jutustaja hetkel, kui tuled kustusid. Jutustaja räägib oma loo ära ja märgib, et ka teda kogu asi huvitab. Uurija pakub talle võimalust ülejäänud
päriskodu ja eestlase enda sisemist vastuolu ning Andrest kujutatakse kui õige eesti mehe stereotüüpi. Esimene ja viies osa moodustavad talupoja epopöa, andes üldistava läbilõike Eesti ühiskonnast ja selle arengust. Tõde ja õigust võib pidada ka Andrese ja Indreku arenguromaaniks. ,,Tõde ja õigus" on mitme tähendusega romaan. Lugu inimese 4 võitlusest: iseenda, maa, ühiskonna, jumalaga ja oma eluõnnega. Tegemist on ühe võitluse erinevate tahkudega. Lugu sellest, kuidas inimene alustab mullakamaraga juurest ja pidevast kaugenemisest selle juurest kultuuri arenemist mööda. Maa võib anda jõudu, kuid maa on inimese suurim vastane, mida ei saa iialgi võita. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega kolimine Vargamäele ja seal uue elu alustamine, maaharimine ja elamistingimuste paremaks muutmine. Andres fokusseerib kogu oma
Näidendis ,,Tartuffe" naeruvääristab Moliere omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, võltsvagadust, kahepalgelisust, rahaahnust ja silmakirjalikkust. Näidendis ,,Don Juan" naeruvääristab Moliere naistemehelikkust ja pettust. 20. Miks eelistati klassitsismiajastul komöödiatele tragöödiaid? Klassitsismiajastul eelistati komöödiatele tragöödiaid, sest hinnati antiikajastut ja eeskujusid. 21. Milline on valgustusajastu inimeseideaal? Valgustusajastu inimeseideaal oli loomulik inimene. Eitati eesõigusi, looduse ees on kõik võrdsed. Au sisse tulid võrdsed õigused, mõttevabadus, mitmekülgsus. Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga. 22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust? Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani. 23. Millega seletada sentimentalismi teket just valgustusajastul?
pingelistest otsingutest. Armastussüzee on tänuväärne materjal, mille peale saab üsna keerukaid lugusid lahti mängida. Ei saa mingeid sulaselgeid paralleele tuua, aga mingis mõttes võib öelda, et see laad, kus oli Tammsaare kuulsamate teostega, sellele liigub Mälk kuidagimoodi lähemale. Võiks märgata seda, et mitte ainult kujutamisviis ei muutu keerulisemaks, vaid ka tegelastüüp. Kui rannajuttudes eelistab ta rääkida eelkõige lihtsatest inimesest, siis nüüd muutub inimene keerulisemaks + "Projekt Victoria" siin novellikogus pöördub August Mälk ulmekirjandusse. Kaunis ootamatu pööre sellel taustal, mis seni on toimunud. Filosoofilise kalduvusega ulme. Sellel on filos reflektsioon sees. Mälgu puhul võib öelda küll, et menukirjanik, aga keda lahti koorides võime avastada uusi kihte ja tekste, mida tasub kätte võtta ja uurida. Näilise lihtsuse taga võib olla keerulisem pilt. Albert Kivikas
arendada. Sütiste kirjutab rohkem retoorilist vabavärssi kui keegi teine tol ajal Eestis. Ta esindab klassikalise vormi põhja paigaltnihutamise katset. Tema retooriline luule on etlemiseks hea, kõlav. Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne identiteet, ta on lihtne inimene, mida hakkab lausa deklareerima, nt luuletuses „Vaevamägede mailt“. Sütistest saab arbujate suurim kriitik. Lihtsa inimese seisukohalt on arbujate tegevus talle vastuvõetamatu. Eriti kriitiline on rafineeritud Alveri ja Talviku vastu, veidi leebem Merilaasi suhtes. Kui ta pannakse Saksa ajal vangi, kirjutab vangis edasi ja tema sonetitsükkel liigub arbujate saksa suunal, olgugi et kritiseerib arbujaid, kirjutab ka armastusest. Sütiste arbujate kriitikat
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid