Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimene II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrvalekalle, glükogeen, süsihappegaas, homöostaas, seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, oksendamine, köhimine, sünnitamine, mehhanismid, regulatsioon, maksas, sündroom, hemofiilia, daltonism, kurtus, eelsoodumusega, kõrgvererõhutõbi, alkoholism, lühinägelikkus, suhkruhaigus, diabeet, rasvtõbi, osteoporoos, aneemiaNäide: 1)veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb 2)keha temperatuur alaneb --- südametöö aeglusub, veresooned ahenevad, tekib kananahk e. karvad tõusevad püsti Positiivne tagasiside kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt. Oksendamine, sünnitamine 3. Glükogeen on loomne varusahhariid, koosneb glükoosijääkidest, säilub maksas ja lihastes. 4. Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega Mittepärilikud Downi sündroom Diabeet, rasvtõbi Emakakaela kasvaja Diabeet Alkoholism, lühinägelikkus Herpes, entsefaliit
Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1
* Valguse tugevusest. Alates teatud valguse intensiivsusest on fotosünteesi kiirus püsiv. * Teatud piirini tõuseb ja siis jääb stabiilseks. * Kolmas tegur, temperatuur. Igal taimel on teatud temperatuur või temperatuuri vahemik, kus ta kõige rohkem fotosünteesib- Ideaaltemperatuur. Sobiv hulk vett ja minraalaineid. Taim peaks olema ilma haigusteta. Nooremad lehed, on intensiivsemad. Aeglase kasvu ja kiirekasvuga taimed. 28.02.2014 ESITLUS GLÜKOOSI LAGUNDAMINE ATP, glükoos, glükogeen ja siis rasv. Kasutatakse kõige ennem glükoosi ja siis alles kui vaj ahakatakse rasva. Rakuhingamine ja glükoosi lagundamise 3 etappi. ÕPIKUST LEHEKÜLG 28 Glükoosi lammutamine algab tsütoplasmavõrgustikus. Tsitraaditsükklisse pannakse liikuma. 1 ETAPP: Glükolüüs. - 6 süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhutakse 2ks 3süsinikuliseks ühendiks. Lõhustamisel energia vabaneb, vesinikud seotakse vesinikkandjatega 2 ETAPP: Tsitraaditsükkel
Kokkutõmbe Kiire Aeglane Rütmiline, iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas)
nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused toimuvad aeglaselt, hormoonide sisaldus veres väike. Hormoonid pidurdavad/aktiveerivad protsesse. Negatiivne(põhiline)-kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Nt kehatemperatuuri regulatsioon. Positiivne-selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. Selle kaudu toimib näiteks vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine. ENERGIABILANSS-sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või ladestab. *süda pumpab verd *hingame *toitu liigutatakse sooltes *neerudes tekib uriin *mõtleme:aju töötleb infot, eristab olulisi signaale ebaolulisest
· Rudophitecus · Dryopithecus nö puuahvid, o Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast o 6-1 MAT Lõunaahvid e australopiteegid o Saab rääida erinevatest Austrolopiteekidest Australopithecus anamensis 4,5-3,7 MAT Australopithecus Afarensis 4-3 MAT A. africanus 3,5-2,5 MAT Inimese aine- ja energiavahetus Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes.
Neuraalne - närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse poolt vallandatud signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Töötlemine. Töödeldud signaal juhitakse kesknärvisüsteemist efektorrakkudesse. Vajalik muutus vastava elundi talitluses. Asuvad lihastes või sisenäärmetes. Positiivne tagasiside võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi(vere hüübimine, oksendamine ja sünnitamine.) Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb (veresuhkru kontroll.) Energiabilanss energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö)
Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne. · Raseduse ajal võib liigtarvitamine põhjustada loote arenguhäireid (näo ja kõrvade düsmorfogenees, südame väärarengud) Vitamiin D (kaltsiferoolid) antirahhiitilised vitamiinid Nimetused: kolekaltsiferool (D3), ergokaltsiferool (D2) Metabolism: Loomne toit:
Homöostaas Püsiv sisekeskkond, inimese organismis toimuvad pidevad muutused, kuid rakkude, kudede ja elundite talitus nõuab püsivaid tingimusi. Püsiva sisekeskonna all mõistetakse püsivat pH – taset, (kui pH tase on alla 6,4 või üle 7,4, siis võib asi lõppeda surmaga), ühtlast süsinikdioksiidi, glükoosi ja erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid, milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid
Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb, seljaaju, närvid salvestab, väljastab) 4
Neuraalne regulatsioon. Südame töö regulatsiooni mõjutavad adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon: Organism saab suurema osa energiast glükoosi lagundades. Glükoosipuudus võib tekitada ajukahjustusi. Verre jõuab glükoos toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel, glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest. Glükoos moodustab meie toidust suurima osa. Glükoosi polümeerid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Suur roll on veresuhkrusisalduse regulatsioonil kõhunäärmel. Kõhunääre vabastab insuliini juhul, kui glükoosi tase muutub veres liiga suureks. 3,5-6,0 mmol/l glükagoon&adrenaliin GLÜKOOS ---------------------------- GLÜKOGEEN insulin Maksa funktsioonid: Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse mksaveeni kaudu kõigepealt maksa. vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon,
närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku, HUMORAALNE REGULATSIOON hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehhanism, NEURAALNE REGULATSIOON närvirakkude vahendatud regulatsioonimehhanism. Kuidas toimub positiivne tagasiside? Mõiste ja näited selle kohta. POSITIIVNE TAGASISIDE homoöstaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde võimendamiseks, nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitus. Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Mõiste ja näited selle kohta. NEGATIIVNE TAGASISIDE homoöstaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks, nt temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon, pH. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? VALEM E=A+K+M+V+U+T. Kui me sööme liiga palju, siis liigsed toitained säilitatakse rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke.
Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4. liikumis- ja tugielundkond skelett, lihased, liigesed toestus, liikumine, kehakuju,
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest
vikerkestale värvuse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. 13. Kuidas toimub positiivne tagasiside? Näited. Homöostaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks. NT: vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine. 14. Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Näited. Homöostaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. NT: temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon. 15. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E=A+K+M+V+U+T (E-toidu ja joogiga saadav energia; A-ainevahetus; K-kasv; M- soojuskiirgusena eralduv energia; V-väljaheide; U-uriin; T-töö mida tehakse)
Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk. Seetõttu kaotab keha konvektiivse soojuskao tõttu vees palju rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus. Vee temperatuuril 10 kraadi ei suuda organism isegi intensiivse füüsilise aktiivsusega tagada piisavat soojusproduktsiooni ja tekib alajahtumine
Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all? Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutata
neerupealised, kõhunääre, munasari/ munand Sigimiselund- 1. Toota sugurakke Eesnääre, seemnesari, kond 2. Viljastamiseks peenis, rinnanääre, 3. Kujunevad sootunnused munasari, emakas, tupp 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv. Kuuma korral inimesel higistamine, külmaga kananahk jms. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. Säilitab: Temperatuuri, pH, gaaside hulk, veresuhkur, jääkainet tase, vee hulk 18. Millised on inimese energiabilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? E= A+K+M+V+U+T E toidu ja joogiga saadav energia
Mõnede neuroinfektsioonide vältimiseks on võimalik vaktsineerida, näiteks Hemofiilus- meningiidi ja puukentsefaliidi vastu. Paroksüsmidena kulgevad haigused. Paroksüsm on äge ootamatult tekkiv haigushoog. Tervise järsk halvenemine, kroonilise haiguse (sealhulgas neuralgilise) ägenemine ja selle ebajärjepidevus annavad tunnistust tõsistest probleemidest, mis võivad olla paroksüsmi või paroksüsmaalse seisundi põhjustajaks. Paroksüsmaalne seisund on tõsine patoloogiline kõrvalekalle, mis tekib teatud tüüpi haiguse tõttu ja millel on ülitähtis roll üldise kliinilise pildi koostamisel. Teisisõnu on paroksüsmaalne seisund neuralgilise päritoluga rünnak, mis väljendub kroonilise haiguse ägenemises. Seda seisundit iseloomustab äkilisus, lühike kestus ja kalduvus uuesti ilmneda. Paroksüsm või paroksüsmaalne seisund, mille võib põhjustada päriliku haiguse aktiveerimine:
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient ise tunneb ja kirjeld
Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade kahjustumist, infarkti, insulti, neerude kashjustusi. Maksa ülesanded 1. Vere glükoosisisalduse kontroll 2. Aminohapete sisalduse kontroll 3. Verevalkude tootmine (hüübimiseks vajalikud valgud) 4. Vere punaliblede lagundamine 5. Sapi tootmine 6. Vitamiinide varu säilitamine 7. Kolesterooli süntees Maksahaigused: A,B,B,D ja E hepatiit; maksatsirroos Erituselundkond ja veesisalduse regulatsioon Keskmine inimene sisaldab umbes 40kg vett. Meie veesisaldus ei ole püsiv, oleneb erinevatest teguritest ning muutub elu jooksul. Ööpäevas siseneb umbes 1,4 l (2/3)- Joogiga 0,7 l(1/3)- toiduga + metaboolne (rakuhingamisega) u. 0,2 l Väljub: 1400 ml uriiniga, 450 ml nahaga 350 ml kopsudega 100 ml väljaheidetega Vee ülesanded raku tasandil Osalemine biokeemilistes protsessides
kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid) Looduskaitse- on elukeskkonna, loo
· S e e d e e l u n d k o n d lagundab toitu. Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks molekulideks, mida keharakud saavad omastada. Seda lagundamisprotsessi nimetatakse seedimiseks. · H i n g a m i s e l u n d k o n d varustab organismi hapnikuga. Elutegevuseks vajaliku energia saavad loomad rasvade, süsivesikute, valkude jt. Ainete oksüdeerimisel. Selleks tagab hingamiselundkond gaasivahetuse kudede pideva varustamise hapniku ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. · R i n g e e l u n d k o n d transpordib kehas aineid. Selle moodustavad: veri, veresooned, süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada aine kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb:
· Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel · Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas) · Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk.
tööstuses. INIMENE Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki, geelikloomade liiki, imetajate klassi(17 seltsi.), primaatide seltsi(180 liiki), inimlaste sugukonda ja perekonda inimene. Liigi nimi on Homo sapiens. Inimese kui imetaja tunnused Imetaja tunnused inimesel: · Hästi arenenud aju ja ajukoor, mis võimaldab keerukaid tingitud reflekside kujunemist. Inimesel on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus, kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel
ruptuuri oht Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi. Ajutüve infarkt – pearinglus, ataksia, okulomotoorsed häired (silmaliigutajad), hemianopsia (vaateväljade häire), motoorne ja sensoorne defitsiit näol, peavalu, oksendamine, düsfaagia (neelamishäire), düsfoonia (häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi – trombolüüs (kuni 4,5 t pärast sümptomite algust); neuroloogiliste ja üldmeditsiiniliste komplikatsioonide vältimine ja ravi, rehabilitatsioon, sekundaarne preventsioon. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika. Sekundaarne profülaktika – muudatused elustiilis (suitsetamisest loobumine, muudatused dieedis, kehaline
Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpertermia ehk päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilselt kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riided vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada- õhuga või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Suureneb mitokondrite arv lihastes, paraneb verevarustus 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)?
KNS kasvajad, ajukontusioon ehk ajupõrutus jne.) põhjustatud ärritusseisundit nimetatakse meningismiks. Põletikulistel puhkudel on põhjuseks mikroobid ning seisundit nimetatakse meningiidiks. Meningeaalsündroomile iseloomulikud sümptomid on: Kuklakangestus (põhjused - neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subrahnoidaalne verevalum, ajukontusioon, kasvajad), peavalu, oksendamine, naha iiveldus, valguskartus, 2 kuulmise ülitundlikkus, Kernigi sümptom (haige pannakse lamama ja jalg pannakse 90kraadise nurga alla, seejärel üritatakse jalga sirgeks sirutada, aga see pole võimalik reie tagumise rühma liigeste toonilise kontraktsiooni tõttu),
Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV. Homöostaas säilitamine toimub lähtuvalt siseskeskkonna ja/või väliskeskkonna muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- väikesed org ühendid, mis osalev
kantakse edasi kudedesse (energia) ja maksa (muudetakse varuaineks – glükogeeniks). Taime toit: • Tärklis (kartul, teraviljatooted, riis, pasta) • Roosuhkur e. sahharoos (suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad) • Piimasuhkur e. laktoos (piim ja piimatooted) • Linnasesuhkur e. maltoos (teraviljatooted) • Puuviljasuhkur e. fruktoos (puuviljad, marjad, mahlad, mesi) • Viinamarjasuhur e. glükoos (mesi, puuviljad, marjad, mahlad) Loomne toit: • Loomne tärklis e. glükogeen süsivesikute tähtsus organismis: 1) on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, 2) kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, 3) määravad veregrupi, 4) kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, 5) omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, 6) neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada,
annaabi.ee 
