asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega = ±1 sec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale). B O o A C Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud. Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida:
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid,
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + D -140 + 37.4 q1 = = = 51.3 2a 2 * (-1) -b - D -140 37.4 q2 = = = 88
Eesti Infotehnoloogia Kolledz Digitaalloogika ja digitaalsüsteemid KODUTÖÖ Märt Erik EIK10040050 Rühm A22 Tallinn 2005 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Tehes calculator'iga nõutud ja vajalikud tehted on minu matriklinumbrile 10040050 vastav 4- muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f ( x1 x2 x3 x4 ) = ( 0,1,2,5,12,13)1 ( 4,6,9,11) - 2. Kirjutada välja oma matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. X1 X2 X3 X4 Y 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 0 0 1
Estonian Business School Juhtimise õppetool STRATEEGILISE TURUNDUSE TÄHTSUS ETTEVÕTTE TULEVASELE ÄRITEGEVUSELE Referatiivne ülevaade Õppejõud Viljo Kallas Tallinn 2010 Illustratsioonide sisukord Sissejuhatus Planeerimine on tulevikku suunatud tegevus, mis algab eesmärkide püstitamisega, üritab vältida oma teel kõiki võimalikke ohtusid, kasutada kõiki võimalusi, ning lõppeb eesmärkideni jõudmisega, seda mitte reaalselt, vaid teoreetiliselt. Plaani järgimine aitab hea plaani korral nende eesmärkideni ka reaalselt jõuda. Planeerimine ning püüd tulevikku ennetada on ettevõtluse juures üks olulisemaid käike, turundustegevuse planeerimine on mistahes valdkonnas tegutseva äriühingu edukaks toimimiseks lausa ülioluline. Seda tegevust peavad läbi viima nii sügavas konkurentsivees ujuvad väikeettevõtted kui suured turumo
kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P = 1,0 kW. 2. Radari keskmine sagedus on f = 6,8 GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus = 1 sec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil = 2 kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G = 41 dB 6. Radari objekti hajumispindala on =20 ruutmeetrit 7. Radari vastuvõtja tundlikkus on T = 1 ×10 -13 W 8. Radar asub kõrgusel 196 m. Leida radari : · Tegevuskaugus · Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures.
täpselt. Täpselt võib kirjeldada vaid üht signaali väljavõtet. Pideva signaali entroopia: 2 x H X = F x T x ln 2 1 e Fk on signaali spektri laius Tx on signaali pikkus e2 on esitamistäpsus x2 allika võimsus !!! Gaussi kanal kuulub pidevate kanalite hulka. Gaussi kanali strukuur: sisendis on sisendsignaal -> väljundis on sisendsignaal + müra. !!! 4. Entroopia mõiste, mõõtühikud ja omadused. Milleks kasutada. (Slaididelt paragrahv 2, slaidid 2,3,11, 12) Mõiste: Entroopia on allika määramatuse mõõt. Näiteks kui kahe sümboli esinemise tõenäosused on võrdsed, siis määramatus on kõrge ehk rakse on määratleda milline sümbol järgmisena tuleb. Omadused: Entroopia on suurem nullist. Entroopia on null kui leidub selline sümbol, mille esinemise tõenäosus on null
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Signaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 1 Signaal S(n) 1. Signaali analüüs ja kvanteerimine Analüüsida signaali ning kvanteerida signaal S(n) kasutades balansseeritud võrdlust tingimusel, et järkude arv F = 4 bitti fikseeritud komaga formaadis. Kvanteerimiskvandi väärtus tuleb valida lähtuvalt signaalist ning nõutud järkude arvust. F = 4 bitti Qnmax = 2F-1 = 24-1 = 15 Nivoode arv: 2F = 16 Q = Sq(n)max / 2F = 7.8 / 16 = 8 / 16 = 0.5 (Qnq-q/2) < Sd(n) (Qnq+q/2) Sd(n) Qnq+q/2 Qn (Sd(n)-q/2) / q Sq(n) = Qn*q Sd(0) = 7.8 Q0 15.1 -> 15 Sq(0) = 7.5
objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus.
Väljast poolt konfokaal-ruumala pärit valgus lõigatakse ära ava ja läätsede süsteemi poolt. Konfokaalne mikroskoop kogub valgust ellipsoidi kujulisest ruumalast. Tavalises mikroskoobis moodustub detektorile terav kujutis objektiivi fokaaltasandist. Fookust ümbritsevast ruumalast jõuab valgus samuti detektori fokaaltasandile, mis muudab saadava kujutise ümber fookuse hägusaks. Käes olevas töös on oluline saavutada olukord, kus signaal kogutakse ruumalast, mille karakteersed mõõtmed ei ületaks mõnda mikromeetrit. Konfokaalse detekteerimise skeem: kogudes valgust laserikiire seest tekib virtuaalselt peenike laserikiir. KÜSIMUS: 12) Mis ei saa valguskiirt teha lõpmata peenikeseks? KÜSIMUS: 13) Selgita konfokaalmikroskoopia põhimõtet? Mida tähendab virtuaalselt peenike valguskiir? 30 4.6 Rayleigh hajumine kui pingete indikaator
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Piirpinge väljendab takisti elektrilist tugevust ja see on suurim pinge, mida takisti talub kostvalt ilma sisemise läbilöögita.. Piirpinge on otseses sõltuvuses nimi- võimsusest. Takistuse temperatuuritegur (TKR) näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (uV) temale rakenduva alalispinge l V kohta. Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist. Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis. Ridade E6..
ka tema juhtplokk. Kirjeldatud tunnusbitte nimetatakse sageli lippudeks (flag) ja nad kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde. 3 · dekooder (Decoder) võimaldab identifitseerida sisendis olevat kahendkoodi. N-sisendilisel dekoodril on nn. täieliku dekoodri korral kuni 2n väljundit. Dekooder on lihtsasti koostatav ja- elementidest. Sõltuvalt sisendkoodist on ainult ühel väljunditest signaal 1, ülejäänutel signaal 0. · koodimuundur (Code Converter) Teisendab näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011 Enamkasutatavaid järjestikskeeme · trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
kiirgust tuleb muudest suundadest ja peegeldatakse muudesse suundadesse, hajumine taimkatte sees. Kiirguse nõrgenemine (-G(L,r) I(L,r). lisaks sellele võrrandile peavad olema veel tingimused keskkonna piiril. - Hajumisindikatriss (gamma) isel hajumise seaduspärasust. Oleneb ühe taimelehe poolt peegeldunud / läbi lastud kiirguse suundolenevusest, aga ka lehenormaalide jaotusest kaldenurga ja asimuudi järgi. - Sisendparameetrid kiirguslevi võrrandisse- LAI, taimelehtede kaldenurkade jaotusseadus, taimelehe peegeldus- ja läbilaske koefitsient (hajumisindikatriss), kiirguse nõrgenemiskoefitsent (G-funktsioon). - Kui palju kiirgust lendab peale ja mulla peegeldumise omadused keskkonna tingimused, parameetrid. Kiirguslevivõrrandeid raske lahendada üldjuhul vaid numbrilised jt ligikaudsed meetodid,
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
. Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva lineaarne faasikarakteristik ja parameetri suhtes. Kui ei tunta huvi moonutuste puudumine. Selleks peaks optimaalse töötluskanali aga ülekandefunktsioon T(f) olema väljundsignaali kuju vastu, siis on reaalne. Ülekandefuntsiooni reaalsuse sondeeriva signaali lahutusvõime tagab see, kui impulsskarakteristiku hindamiseks küllaldane hc(n) koefitsiendid on teada tema määramatuse funktsiooni reaalsed.järgnevalt tuleb leida diagrammi Täisnurkne, impulsisisese väljundrealisatsiooni spekter ja modulatsioonita signaal tagab väljunsignaali faasikarakteristik. filtri optimaalsel töötlusel kahelt erinevalt impulsskaja saame jällegi võttes märgilt saabunud kaja parameetrite
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
tüübil. Nad on ruumikamad ja omavad suuremaid laiendusvõimalusi. Alltoodud joonisel on toodud korpuste põhitüübid: Tornikujulide korpus Desktop Arvuti seest Arvuti korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat. Korpuses asuvad arvuti eluliselt tähtsad komponendid (vt. joonis) nagu emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk, modem jms. 7 2. Arvutite protsessorid Protsessor (CPU- Central Processing Unit) on arvuti “süda, mida võib võrrelda inimajuga.
halvasti ligipääsetevatest kohtadest. Satelliitide, lennukite, poide, laevade ja helikopterite abil koondatakse andmeid ja tehakse pilte, mille abi saab analüüsida parajasti erinevaid kaugseiret rakendava teadusharu huviorbiidis olevaid parameetreid. Orbiidil olevad platvormid koguvad ja edastavad andmeid elektromagnetkiirguse spektri eri osadest, mis võimaldab teadlastel uurida suuremõõtmelisi süsteeme. Kujutise ruumilise lahutusvõime ja tundlikkuse suurendamiseks on kasutusele võetud digitaalse salvestusega skaneerivad seadmed, mis jaotuvad passiivseteks ja aktiivseteks sensoriteks. Merepinna mõõtmiseks sobivad skaneerivad raadiomeetrid said kosmoses kasutamiseks tehniliselt kõlbulikuks alles 1972. aastal, mil neid rakendati esmakordselt satelliidi LANDSAT pardal. Kogutud infot saab kasutada kaartide koostamiseks, andmete analüüsiks või pikaajaliste kui ka operatiivsete prognooside teostamiseks. 1
SCSI-3 - SCSI siin, mis võimaldab kokku ühendada kuni 16 seadet (k. a. hostarvuti). Siini laius on 16 bitti ja andmeedastuskiirus 160 MBps 12. Arvuti korpused ja toide. AT ja ATX toite erinevus. Elementide paigaldus personaalarvutis. Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat. Raske on leida head korpust, mis oleks samas ka odav. Korpuse hankimisel peaks silmas pidama järgmisi asju: Kas ta on füüsiliselt küllalt tugev. Kas ta on piisavalt suur, mahutamaks kõiki neid komponente,mis sa sinna sisse soovid panna. Kas peale komponentide paigaldamist on neile kerge ligi pääseda? Kas ta on piisavalt kena, et sa teda ka teistele julged näidata
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
R*Riskipreemia R = rd Riskikartlikkuse indikaator r:*Riskineutraalne r=0;Riskikartlik r > 0;Riskisõbralik (-aldis) r < 0Oluliselt keerukamaks muutub suhtekujundus stohhastilises maailmas, kus töötulemuse x sõltuvust tööpanusest a varjutab muude ja tundmatute tegurite mõju ehk lihtsalt infomüra. Eeldame järgnevalt, et asjaosalised tunnevad siiski nii tulemuse matemaatilist ootust kui ka "müra" suurust. Müra tähendab ühtlasi riski, millele inimesed võivad reageerida erinevalt. Üldjuhul erineb inimese arusaam mingi tegevuse kindla ja ebakindla tulemuse väärtusest. Neumann-Morgenstern on seda asjaolu kajastanud omanimelises kasufunktsioonis: juhusliku tulemuse x hindamisel arvestatakse selle tulemuse matemaatilise ootuse M(x) hinnangust U(M(x)) maha riskipreemia R, mis omakorda sõltub inimese riskitundlikkusest r ja tulemuse ebakindluse (riski) suurusest d
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Rakus sünteesitakse ja talletatakse rasvhapped TAGdena. Rakusignaalid energiahomöostaasil: Biokeemilised signaalid siseneva ja tarbitava energia hulga äratundmiseks. 1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1. Mehaanilise töö tegemiseks (lihaste kokkutõmbed, rakkude liikumine) 2. Ainete transpordiks 3
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus. Et raadiolokaator töötab mõne sentimeetrises lainepikkuste alas, siis tingituna lokalisatsiooni optikast ja lainete difraktsioonist läheb Ardo Laur objekti täpse asukoha määramiseks vaja üsna suurt antenni. Sõltub ju igasuguse "optilise" süsteemi lahutusvõime vaatluseks kasutatava lainepikkuse ja "läätse" või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlasmääramisel radari ees suuri eeliseid. Paraku
Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja järgi, mistõttu seda nimetatakse energia spektriks. aknafunktsioone määravate Slepiani ridade kohta. mõistus algab aga tõenäosuse mõistest
Struktuurskeemi osade lühikirjeldused 2.1 Modelleerimise struktuurskeem SIMULINKis Kogu ülesande lahendamisel kasutasin ühte ja sama struktuurskeemi: Joonis 2. Struktuurskeem SIMULINKis 2.2 Edastuskanal -> AWGN AWGN (Additive White Gaussian Noise) aditiivse valge Gaussi müraga kanal on laialdaselt kasutatav kanali mudel: Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem Kanalis liitub edastavale infosignaalile gaussi normaaljaotusega valge müra, kusjuures müra spektraaltihedus on kõikidel sagedustel konstantne. Väljundis saadakse liitunud signaal. AKF Rv(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni. AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
