Kirje · Kirje reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti (nt teadusartiklit) täielikult identifitseerida. · Kirje on terviküksusena käsitletav andmeelementide kogum või andmetüüp, nt bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks. · Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö · Töö tulemus, st bibliograafianimestikud · Teadus, st vastav uurimistegevus · Praegu huvitab meid BIBLIOGRAAFIA üksnes tähenduses: kirjanduse loetelu, teoste nimestik vm teavikute kindlate tunnuste alusel korrastatud kirjete kogum. · Iga üliõpilastöö peaks algama esialgse bibliograafia koostamisega, mis annab kiiresti hõlmatava ülevaate kirjandusest konkreetse töö või tema kontekstis.
TÖÖLEHT VIIDETE HALDAMISE JA BIBLIOGRAAFIA KOOSTAMISE VAHEND REFWORKS Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCO. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCO andmebaasiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava
Selede Määrata pealdise fondiks Calibri, vormistamine suurusega 10 p ja reasammuga 1. Lisade Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja vormistamine nummerdada araabia numbritega. Kasutatud Bibliograafia Lisa bibliograafia. Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 allikad: p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne veebileht; ja pärast lõiku on 0 p. raamat. NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED
· 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate valmistamist lugejatele; valmis esimene metoodikavahend lugejaile. Aastatel 1968-1995 on ilmunud üle 30
TÖÖLEHT VIIDETE HALDAMISE JA BIBLIOGRAAFIA KOOSTAMISE VAHEND REFWORKS Nimi: Artur Jevgrafov Eriala ja kursus: Maaehitus II Ava Eesti Maaülikooli raamatukogu koduleheküljel viidete haldamise ja bibliograafia koostamise vahend RefWorks ning loo sinna isiklik kasutajakonto. Seejärel soorita järgmised harjutused: Harjutus 1: Ava andmebaas EBSCOhost. Logi oma kasutajakontoga andmebaasi sisse (selle tegid EBSCOhostiga tutvudes). Andmebaasis EBSCO tekitasid kausta pealkirjaga ,,Infootsingud". Ekspordi kausta ,,Infootsingud" kõik kirjed viitehaldurisse RefWorks. a) Kuidas teostasid kirjete transpordi RefWorksi? Kirjelda tööprotsessi ja selgitava
tulemue (referaadid, bibliokirjed jne) 25. Mis on viiteinfoallikas? · Trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jne) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloendid, registrid) 26. Nimetage viiteinfoallikate liigid. · Raamatukogude kataloodig · Bibliograafilised andmebaasid · Bibliograafia · Aga ka... o Interneti otsingvahendid o Artiklite ja raamatute lõpus olevad kasutatud kirjanduse loetelud o Perioodikaväljaannete koondregistrid 27. Mis on bibliograafiline kirje? · Teavikute bibliograafilised andmed, millest viiteinfoallikad koosnevad (autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jne) 28. Mis on kataloog?
Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas. 1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J
• Varisesid kokku majad, poed, kirikud ja paleed TSUNAMI • Peale maavärinat algas tsunami • Kõrge tõusulaine tabas linna MAAVÄRINA TAGAJÄRJED • Purunes 17 000 maja • Hukkus kuni 60 000 inimest TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE • Maeti hukkunud • Ehitati ajutised eluasemed • Algas ülesehitustöö • Planeeriti uus tänavavõrgustik KAHTLEMINE JUMALAS • Hukkus palju lapsi ja süütuid inimesi • Inimesed hakkasid kahtlema Jumala armus ja halastuses BIBLIOGRAAFIA Castleden, R. (2005). Sündmused, mis muutsid maailma. OÜ Greif trükikojas. Ilves, G. (kuupäev puudub). Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma. Vikipeedia. (27. jaanuar 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 13. jaanuar 2014. a., allikas Lissaboni maavärin: http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_maav %C3%A4rin
Lenin) on rohkem kui 43 miljonit ühikut (sealhulgas rohkem kui 17 miljonit raamatut 247 keeltes), rohkem kui 150 000 kaarti, 350 000 muusika-ja helisalvestised, haruldased raamatud ajalehed, jne Endine nimi Lenin Riikliku Raamatukogu ümbernimetatud 29. jaanuar 1992 Aastal 1928 oli ta väljas ja sees konkursid hoone raamatukogu nime Lenin Lenin raamatukogu, suurim raamatukogu Euroopas ja üks suurimaid raamatukogusid maailmas, teadusasutuse valdkonnas raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajalugu, metoodiline ja nõustamise keskus raamatukogude kõikide süsteemide, kesklinnas soovitusliku kirjanduse. Et saada raamatukogu kaardi on kohustatud: kõrgharidusega inimeste umbes raamatukogu, selle reziimi kord külastused ja registreerimise tingimused võib lugeda tema ametlikul kodulehel www.rsl.ru Kaidi Peterkop
10.E klass 24.01.2012 Marko Reikop Marko Reikop ja Anu Välba Anu Välba 19. juuni 1969 2001-.... 14. mai 1974 · ,,Terevisioon "( 2001-2006) · Eesti teleajakirjanik · ,,Paar "( 2006-2009) · Eesti tele-ja · Kõrgharidus · ,,Eurolaul" ( 1997-1998) raadioajakirjanik bibliograafia erialal · ,,Ringvaade" ( 2009/2010- ...) · Õppis telerezii erialal · Korduvalt valitud · Korduvalt valitud parimaks parimaks meessaatejuhiks teles naissaatejuhiks teles Saatejuhtimine Eurolaul 1996 Karmel Eikner ja Marko Reikop 1997 Anu Välba ja Marko Reikop
Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? (https://www.riigiteataja.ee/akt/76507) Tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Kogude komplekteerimine ja töötlemine Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike (bibliograafia-, täistekst- ja muude) andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Teatmebibliograafilise töö korraldamine 7. Mis organisatsioon on IFLA ? IFLA – Rahvuvaheline Raamatukoguühingute ja -Institutsioonide Liit IFLA on maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguassotsiatsioone ühendav
.............................................7 MART POOMI MÄNGUD 1987-1990......................................................................................8 MART POOMI MÄNGITUD MÄNGUD ERI KLUBIDES JA KOONDISTES......................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................10 Bibliograafia..............................................................................................................................11 LISAD....................................................................................................................................... 11 Lisa 1..................................................................................................................................... 11 Lisa 2........................................................................
isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali (perioodikaväljaannete jne artikleid) ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 29.Mis on andmebaas? Andmebaas on personaal- või suurarvuti mälus salvestatud otsingumootorit omav loogiliselt seotud andmete kogum. 30.Kuidas andmebaasid jagunevad? Bibliograafiline, faktiandmebaas, täistekstandmebaas 31.Mis on bibliograafia? Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. Bibliograafiad annavad meile ammendava ülevaate kõigist teavikutest, mis on ilmunud teatud ajaperioodil. Reeglina on bibliograafiad korraldatud vastavalt teavikute ilmumisaegadele ja kindlate kronoloogiliste raamidega. Materjali otsimisel bibliograafiatest kasutatakse nende trükiste lõppu lisatud registreid. 32.Nimetage bibliograafia liigid
laskudes samas sügavamale, sealhulgas diplomaatiasse, et selgitada lugejale konflikti tagamaid. Kokkuvõtteks Keegani käsitlused maailmasõdadest ei ole mõjutatud poliitilistest ega ideoloogilistest vaadetest. Ajalooteaduslikus perspektiivis on Keegani teosed piisavalt sisukad, samas vältides liigselt detailidesse laskumist. Üldiselt on mõlemad teosed kergesti mõistetavad. Teostele on lisatud ka bibliograafia, mis põhineb autori valikul. Autori sõnul on just neist pärit tema isiklikud vaated ajaloosündmustele. Ma arvan, et ,,Teine Maaimasõda" on paremini kirjutatud kui ,,Esimene maailmasõda". Isiklikult eelistan lugeda ajalookirjanduslikke teoseid, mis keskenduvad kitsamatele teemadele, kuid ma arvan, et Keegani teosed annavad tugeva aluspinna ehitamaks üles teadmisi maailmasõdada kohta.
...................................................................................................... 9 4. EESTI PAETEKE NING KASUTUS ............................................................................................... 10 5. PAEKIVI TÜÜBID NING KASUTUSALADE TABEL ................................................................. 11 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 12 BIBLIOGRAAFIA ................................................................................................................................ 13 1. SISSEJUHATUS Eestis on erinevaid kivimeid, igal kivimil on oma struktuur ning iseärasused. Üheks selliseks kivimiks on paekivi. Kõik sai alguse sellest, kui 23.aprillil 1992.aastal asutati Kuressaare lossis Eesti Paeliit. Seda et paekivi on Eesti tähtsaim kivim näitab välja ka otsuses, kui 4.mail 1992 kuulutati paekivi meie rahvuskiviks
· Üldist (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) DOAJ sisaldab 990 SPARC Europe Seal'ga (Open Access'i standart ajakirjadele) tähistatud ajakirja . Peale ajakirju, sisaldab OA ligi 1300 ingliskeelset raamatut, konverentsimaterjale, debatte, ajakirjade artikleid ja terveid e-ajakirju. Enamik ressursse on avaldatud 1999-2002. aastatel. Võimaluse korral on lisatud lingid Internetis vabalt kättesaadavatele allikatele (u. 78% kogu bibliograafia viidetest) Väga kiire kasv OA kirjastamine ajavahemikul on 1993-2009. Viimase Aastal, hinnanguliselt, avaldati 191 000 artikleid4769 ajakirjades. Aastast 2000 keskmine aastane kasvumäär oli 18% arvu ajakirjad, 30% aga artiklite arv. Võrdluseks võib tuua, et teatatud 3,5% aastas mahu kasv ajakirja kirjastamise üldiselt. Aastal 2009 moodustatud artiklid OA ajakirjades, kõik eelretsenseeritud ajakirja artiklid, jõudsin 7,7%-ni. Üldiselt
Tööd tehti missioonitundega. Kuna komplekteerimisel peeti eelkõige silmas teadus- ja õppetöö huve, siis oli raamatukogul suur osa rahvusliku haritlaskonna ettevalmistamisel. Eesti välisministeerium, mõistes raamatukogu suuri teeneid teaduse arendamisel, osutas raamatukogule märkimisväärset abi. Enne II maailmasõda oli Eesti üks kõrgema keskmise haridustasemega riike maailmas. Avaldati mitu trükikataloogi ja olulise tähtsusega bibliograafia ,,Eesti raamatute üldnimestik", mis hõlmas aastaid 1924 1939. Raamatukogu osales oma eksponaatidega ka mitmetel eesti kultuurilugu ja rahvuskirjandust tutvustavatel näitustel. Kahekümnendad aastad olid raamatukogu ajaloos ümberkorralduste ja suunamuutuste aastad, kolmekümnendad aga pideva laienemise ja konstruktiivse arengu aastad. Raamatukogu saavutas aasta-aastalt suuremat tähtsust nii kodu- kui välismaal. Eestis kujunes ta suurimaks raamatukoguks, omades 1940
..............................................7 4.1 Leica C10 laserskanner ..............................................................................................................7 Kokkuvõte ............................................................................................................................................8 Lisad .....................................................................................................................................................9 Bibliograafia .......................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Geodeetilised instrumendid on läbi teinud lühikese ajaga suure arengu, muutudes täpsemaks ning usaldusväärsemaks
liigutamas. Peab tegema ka võimlemis harjutusi ja venitama. Peab sööma rohkesti puuvilju ja juurvilju. Peab piisavalt und saama ja puhkama tööst. Kasulik oleks järgida taldriku reeglit ja toidupüramiidi. Söö kiudaineterikast toitu ja kindlasti söö hommiku sööki. (Kangro, 2017) Kokkuvõte Tervislik toitumine on toidu tasakaalustamine nii et saaks piisavalt kaloreid ,et need ära kasutada, mis annab parema tervise ja rohkem jaksavust ja tugevust. Bibliograafia Aunapu, L. (kuupäev puudub). Allikas: Tervislik toitumine: http://tervisliktoitumine.ee/category/toitumine/ Kangro, H. (26. september 2017. a.). 19 nippi, kuidas olla tervislikum. Allikas: Sõbranna.ee: https://sobranna.postimees.ee/4256047/19-nippi-kuidas-olla-tervislikum Tervise Arengu Instituut. (2015). Allikas: http://tervisliktoitumine.ee/? gclid=EAIaIQobChMI_5HIiP3g2AIVTIuyCh2EKQ-PEAAYAiAAEgLqzfD_BwE Tervise Arengu Instituut. (2015). Dieedid. Allikas: Toitumine.ee:
- muu raamatukogu ei kuulu eelnimetatud erialaraamatukogude hulka, nt vabatahtliku organisatsiooni, muuseumi raamatukogu. Lastekirjanduse keskus, EKM Arhiivraamatukogu, Hoiuraamatukogu, "Vanemuise" teatri, muuseumide raamatukogud (Meremuuseum, Rotermanni soolaladu), linnade muuseumide raamatukogud, saatkondade raamatukogud. Raamatukogunduse ajalugu Eesti raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajaloo üldareng. Esimesed raamatukogud Mõõgavendade Ordul, toomkoolid, Niguliste kirik. Kloostriraamatukogud Rakvere klooster > Olevistelr. Pirita kloostris. Eestis esimene raamatukogu Oleviste kiriku juures 1552. 1684 Forseliuse seminar 1630 Tartus, 1631 Tallinnas gümnaasium. Tartu gümnaasium sai ka trükikoja, Tln gümnaasiumi trükikoda 1633. 17. sajandi olulisim raamatukogu Tartu Ülikooli Raamatukogu. 1656
Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem. Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis- on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis.
Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma ka...
väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. 1) Matemaatika 2) Loogika 3) Lingvistika 4) Psühholoogia 5) Arvutitehnoloogia 6) Graafika 7) Kommunikatsiooniteadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. 1) infoteadus 2) raamatukoguteadus 3) raamatuteadus 4) bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? Raamatukogundus on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond Raamatukoguteadus on infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata? dokument » mis tahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, nt trükis, foto, heliplaat, kompaktketas
kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendid on väärtuslikud
loe: http://www.ieee.org/documents/ieeecitationref.pdf ) täpset valikut ei anna, sisestada allika tüübi viimase valiku järgi: „Mitmesugust“. Kuva kõik bibliograafiaväljad ja sisesta sobivatele väljadele andmed. 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine Kasutatud allikate loetelu koosneb kirjetest ehk iga infoallika kohta esitatavatest andmetest. Kirjutada pealkiri Kasutatud allikad (pealkirjalaad 1). Allikate loetelu lisamiseks valida menüüst Viited käsud Bibliograafia Lisa bibliograafia. Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p. 15 Sele 10 Kasutatud allikate näidis [Autori kuvatõmmis] 16 5 LISADE KASUTAMINE Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat informatsiooni.
Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Estonia
B - eeldab vähemalt BA kraadi, koolitust ja litsentsi NEO-PIR, STAI, enamik isiksuse, suhete jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti WAIS, WISC, BDI, projektiivtestid jne. 2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid · Bibliograafia · Lisad: keskmised, sagedusjaotused jne. · Testi kasutamise bibliograafia 3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus
B - eeldab vähemalt BA kraadi, koolitust ja litsentsi NEO-PIR, STAI, enamik isiksuse, suhete jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti WAIS, WISC, BDI, projektiivtestid jne. 2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid · Bibliograafia · Lisad: keskmised, sagedusjaotused jne. · Testi kasutamise bibliograafia 3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus
sisu identifitseerivad metaandmete vormid levivad üha enam ja toetavad teavikute selget identifitseerimist. · Raamatukogud peavad iga elektroonilise ressursi jaoks kindlaks määrama sobiva e-sisuüksuse, et saaks pidada arvestust selle ressursi kasutamise kohta. · Läbi aegade jätkub raamatukogudes elektrooniliste ressursside ja nende pakutavate e-sisuüksuste muutumine ja areng. E-sisuüksused · Kuna bibliograafia-, täisteksti- ja muud andemebaasid hakkavad muutuma keerukateks andmebaasitoodeteks, siis muutub nende eristamine üha raskemaks. · Tulevikus võivad tõenäoliselt paljud erinevused elektrooniliste ajakirjade ja täistekstiandmebaaside vahel väheneda. Seetõttu muutub raskeks määrata täpset arvu või täpset määratlust, millised üksused lähevad arvesse e-sisuüksustena. Raamatukogud peavad üle vaatama oma elektrooniliste kogude
Kas saab ühendust võtta Webmaster'iga? · Kas veebilehekülje sponsoriks on mõni organisatsioon? Täpsus · Kas dokumendis sisalduvat faktilist informatsiooni on võimalik kontrollida mõne teise allika abil? · Kas eelekasutus on korrektne, viited paikapidavad ja täpsed. Kui dokumendis on grammatikavead, võib esineda ebatäpsusi ka informatsioonis. · Millal on andmed kogutud? · Kas töö lõpus on bibliograafia -- viited kasutatud allikatele? Objektiivsus · Kas dokument sisaldab reklaami? · Kas tegemist on firma leheküljega, kes tutvustab oma tooteid? Ära unusta, et see on reklaam! Ka toote reklaamiks koostatud lehekülge on võimalik nii esitada, et see mõjub kui uurimustöö aruanne. Sisu · Kas dokumendi alguses on kokkuvõte dokumendi sisust, millest ilmneb dokumendi
Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Kogude komplekteerimine ja töötlemine Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike (bibliograafia-, täistekst- ja muude) andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku haridussüsteemi kõigil tasanditel;
Rahaalbum 1 kroon-Kristjan Raud sündis aastal 1865 22. oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), m...
5 Muid liigitusi · 3 Vaata ka · 4 Kirjandust kirjanduse kohta · 5 Välislingid Mõisteid · Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjanduse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjaoskus on võime kirjutatud tekste luua ja neid lugeda. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemasse käibesse ettelugemiste, ettemängimiste, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Bibliograafia on kirjanduse andmete süstematiseeritud esitus või kirjandusteoste väljaandeid uuriv teadusharu. · Suuline rahvapärimus (folkloor) muutub kirjanduseks kirjalikul fikseerimisel ehk üleskirjutamisel. · Kirjandusteos on terviklik tekst, enamasti kunstilise väärtusega. · Mõisted kirjanduslik, literatuurne tähendavad enamasti erilisel stiililisel ja kunstilisel tasemel kirjutatud või esitatud teksti. Kirjanduse liigid
Riigikantseleile informatsiooni hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kättesaadavaks tegemine ning väljaannete koostamine; rahvusvaheliste organisatsioonide depooraamatukoguna tegutsemine; Eesti õigusbibliograafia koostamine ja kättesaadavaks tegemine. 26. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid teadus- ja arenduskeskusena Raamatukogunduse, infoteaduse, raamatukoguteaduse, raamatuteaduse ja bibliograafia ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, Raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest; Raamatukogundust ja sellega seotud valdkondi reguleerivate standardite väljatöötamine ja kohandamine koostöös standardiorganisatsioonidega; Infotehnoloogia arendamine Rahvusraamatukogu infovara üldkättesaadavaks
ajajärgul vägagi teedrajavaid töid (nt "Wild Animals in Captivity" ning "The Psychology and Behaviour of Animals in Zoos and Circuses"). Koos Sebeokiga arendasid nad tugevalt tol ajal veel kujunevat biosemiootika valdkonda. 4 Kasutatud materjalid: Stanford = Stanford Encyclopedia of Philosophy https://plato.stanford.edu/entries/behaviorism/ (08.04.2017) Biblio = Hedigeri bibliograafia https://www.librarything.com/author/hedigerheini (12.04.2017) Hediger, H. K. P. 1950. Geographical range. Wild Animals in captivity Hediger, H. K. P. 1981. Essential Readings in Biosemiotics, Biosemiotics 3, lk 241–255 Favareau, D. 2010. Essential Readings in Biosemiotics, Biosemiotics 3, lk 237–240 5
Jansen, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957 Ea Jansen, Rudolf Põldmäe, "Carl Robert Jakobson". Lühimonograafia, sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn 1968 Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971 Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985 Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", Eesti Raamat, Tallinn 1987 Herbert Laidvee, "Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863- 1980", 1991 Jänkimees. Saatus, mille määras laulupidu. Uus Eesti, 23. juuni 1938, nr. 170, lk. 8. T. Rebane. Veel jüriööst ja Jakobsonist. Uus Eesti, 30. juuni 1938, nr. 176, lk. 13. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum.1956. a. anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 2012. aastast kannab kool nime Viljandi Jakobsoni Kool. Aastatel 1992 - 2010 kaunistas
tundis muret Eesti talurahva olukorra pärast. Eriti meeldis mulle Köleri maal „Truu valvur“, mis jättis tema teostest kõige rõõmsama ning muinasjutulisema mulje. Maal väljendas hästi inimese ja looma suhet. Teoses oli palju huvipakkuvaid detaile. 5 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Kisseljova, Ljubov. Härra professor Köleri biograafia. [2018, oktoober 23] http://www.ra.ee/ajakiri/harra-professor-koleri-bibliograafia/ Kisseljova, Ljubov. Härra professor Köleri biograafia. [2018, oktoober 23]. http://www.ra.ee/ajakiri/harra-professor-koleri-biograafia/ Helme, Sirje. Kunst 48/1 1976. Johann Köler. [2018, oktoober 24]. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/187509 Abiline, Sigrid. 1.8.4. Johann Köler. [2018, oktoober 26]. https://vara.e- koolikott.ee/node/2587 6
oktaavi f-ga, mõni võib aga laulda 4. oktaavi c-ni Margarita Voites Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Õpinguid alustas Voites Novosibirskis. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale. Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti ,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust").
(sünonüümide otsinguks). Searching Project MUSE with Library of Congress Subject Headings Otsingu Tutorial Analüüsi tulemusi ja kasutatud otsivahendit, iga kasutatud otsivahendi (mootori või teemakataloogi puhul relevantsust märksõnadele, mida kasutasid ja tulemusi). Infoallikate hindamiseks vt kriteeriumid lühidalt Infokirjaoskuse minikursus, Moodul 6: http://www.hot.ee/werro24/ Relevantsed kirjed lisa siia viiteinfo nimestikuna (bibliograafia nimestik). Meie valitud teema hakkab ühe keerulisem tunduma. Kasutan võimalikult üldisi fraase: concept of web frameworks, web frameworks classification jms Meie valik oli orienteeruda üldiselt. Kuna enamus otsingutulemusi annab kindla keele raamistikke. Otsides erinevaid tulemusi, tuleb oma otsinguid laiendada märksõnadega nagu semantiline veeb (web semantics) ja MVC (model-view-control). Kokkuvõttes saame oma esse tehtud arvatavasti erinevate pdf raamatute sissejuhatustest.
Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O. Arder Eduard Vilde nimelises pedagoogika Instituudis Tallinnas. Siis proovis Panso kooli, kuid kukkus viimases voorus läbi. Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale. Kuid õige pea kukutas vastav troika ta Kommunistliku Partei ajaloo eksamil läbi. Sestpeale proovis rahutu hingega luuletaja mitmeid ameteid, kuni jäi 1974. aastal vabakutseliseks kirjanikuks. Kirjanike liidu liige alates 1990. aastast Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Edaspidi avaldanud ajakirjanduses luulet, kirjutanud ka laulutekste tele- ja teatrilavastuste tarbeks
Kui sa oled 13, siis on kõik väga põnev. Programmeerimine on nagu teine keel ja siis me õppisimegi seda kui keelt. Koolis ei olnud mingit arvutit. Meil oli lihtsalt teletaibi taoline ühendus ühe suure arvutiga, millel oli väga väike võimsus. Oma programme saime katsetada telefoni teel. Hiljem asusin tööle ülikooli raamatukokku ja seal sai minust programmeerija," ütles President oma esinemises 12. septembril 2012. aastal Pärnus. http://www.president.ee/et/meediakajastus/bibliograafia/valik- meediakajastusi/7934-2012-09-15-08-56-02/layout-visit.html Selleks, et uurida programmeerimise algtasemel õppimise sobivust põhikooli kaheksandaks klassiks omandatud teadmiste ja iseseisvalt omandatud arvutikasutamise oskuse baasil, asusin õppima programmeerimiskeelt JavaScript kasutades e-õppekeskkonda Progetiiger www.progetiiger.ee. 4 1. Projekt progeTiiger
tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Infoteadused on def. järgnevalt: termin tähistab multidistsiplinaarset valdkonda, millesse kuuluvad infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendii- ja arhiiviteadus. Raamatukogundus Käsitletakse raamatukogunduse kui raamatukogude tegevus- ja ainevaldkonna kujunemist ja peamisi seaduspärasusi. Peter Ingwersen Taani. Kasutab infoteadust põhimõistena ning käsitleb raamatukogundust kui spetsiifilist teadus- ja arendustegevuse valdkonda infoteaduses. Raamatukoguteadus seostatuna infoprotsessidega raamatukogus. Infoteadus sotsiaalteadusena (1991a): 1)
majad. Lisaks kui paekivi õigesti töödelda saab sellega kasvõi joogivett puhastada ja lisaks sellele ka näiteks peedimahla. Kõige paremini on paekivi vaadeldav Põhja-Eestis, seda siis paeklindi näol. Ennekõike on Eesti paekivi ilus ja vastupidav materjal kui seda õigesti ja mõistlikult töödelda. Kuid keeruliseks teeb paekivi kasutamise puhul see, et paekivi jaguneb veel paljudeks kihtideks ja teistel kihtidel võib olla teistsugune omadus ja kasutusala. BIBLIOGRAAFIA [1] „https://et.wikipedia.org/wiki/Paekivi,“ [Võrgumaterjal].22.10.15 [2] „http://www.geoeducation.info/geoturism/pohja_eesti_klint.php,“ [Võrgumaterjal].22.10.15. [3] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/4.html,“ [Võrgumaterjal]. 22.10.15 [4] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/2.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15 [5] „http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15 [6] „http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]
................................................................................... 9 3.1 Uuringu tulemused....................................................................................................... 10 Järeldus............................................................................................................................... 19 Kokkuvõte............................................................................................................................ 20 Bibliograafia......................................................................................................................... 21 Lisad.................................................................................................................................... 22 Lisa nr 1: Küsimustiku ankeet........................................................................................... 22 Lisa nr 2: Ankeedi pilt..............................................................................
gladiaatorlus Vanas-Roomas andis võimule pürgijatele palju suuremad võimalused rahva poolehoiu võitmiseks. Seda ennekõike etenduste niivõrd suure populaarsuse tõttu tolle aja ühiskonnas. Gladiaatorivõitlused olid Vana-Rooma ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühtedele võimalus oma võimu näidata ja inimestega manipuleerida, teisele võimalus meelet lahutada ja endaga manipuleerida lasta. Gladiaatoritele aga oli see etendus elu...või surm. Bibliograafia: 1. Bernet, A. ,,Gladiaatorid", Tallinn 2004 2. Vayne, P. jt ,,Histoire de la vie privé de l'Empire Romain à l'an mil" I, Pariis 1985 3. Kamm, A. ,,The Romans. An introduction", 1995 5 4. Maskin, N.A. ,,Vana-Rooma ajalugu", Tallinn 1962 5. Le Glay, M. Voisin, L-J. Le Bohec, Y. ,,A history of Rome", 1994 6. Hazel, J. ,,Who is who in the Roman world", London 2001 6
Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2 kuud täpselt ning ma sain poole pealt koju, septembri lõpus
· Autoriteetsus, usaldusväärsus · Esteetiline väärtus · Täpsus · Tehnilised/tehnoloogilised · Käsitluse adekvaatsus, aspektid erapooletus · Füüsilised omadused (nt köite · Andmete kaasaegsus vastupidavus jm) · Käsitluse sügavus · `Raamatukogulik potentsiaal' · Asjakohasus · Hind · Relevantsus · Struktuur · Stiil · Teatmeaparaadi (bibliograafia, kommentaaride, lisade v. irdlisade jmt) olemasolu · (`Huvitavus') Komplekteerimine · komplekteerimine (acquisition) kogu loomine, plaanipäraselt ja süstemaatiliselt täiendamine vastavalt profiilile · komplekteerimisprofiil (acquisition profile, acquisitions profile) raamatukogu ülesannetest ja lugejanõudlusest lähtuv teavikute valiku eripära komplekteerimisel Komplekteerimine · Komplekteerimine raamatukogu tegevus teavikute
kes rändas Skandinaavia aladele ajavahemikul 7000-3000 e.Kr., ja kõneles hilisgermaani keelt. Segunes sealsete põliselanikega ehk saami-soome küttidega, kes kõnelesid soome-ugri keelt. Põliselanikest kütid võtsid üle maaviljeluse ning ajajooksul toimus ka keeleline ja geneetiline segunemine, mille tulemusel kujunes põhjagermaani ehk skanindaavia keel ning rahvas. BIBLIOGRAAFIA 28 Samas, lk. 224-229. 29 Samas, lk.229. 5 - Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups.The Cambridge History of Scandinavia. Vol. 1, Prehistory to 1520. Koost. Knut Helle. Cambridge University Press. Cambridge 2003. - Elise C Otte. Scandinavian History. Macimillan and Co. London 1894. http://books.google.ee/books? id=tyjwqDwyVQUC&printsec=frontcover&dq=scandinavian+
H. Runnelist ajakirjanduses Hando Runneli esimene raamat «Maa lapsed» ilmus aastal 1965 ja oli nii õhuke vihik, et mahtus ilusasti taskusse. Tema seni viimane, novembri algul ilmunud paks ja kõvade kaantega «Väravahingede kriiksumist kuulnud» ajaks tavaliste mõõtmetega karmani lõhki. Selles on mõtisklusi märksõnade kaupa kolmsada lehekülge. Veidi mahukamgi on kirjaniku 70. sünnipäeva puhul Tartu Ülikooli raamatukogu väljaandel eelmisel nädalal ilmunud «Hando Runneli bibliograafia». Kirjastaja võiks kaaluda selle raamatu väljaandmist ka digitaalses vormis. Tänulikke lugejaid oleks praegusest veelgi enam. Tartu Postimees 2008 Tema kohe oskas sõnu sättida! Liutsalu Hando Runneli koduküla Liutsalu elanikud Järva-Jaani lähedal Järvamaal imestavad siiani, kust võttis kolhoosi noor kanatalitaja Hando aega neist säärased ilusad luuletused kirjutada
· Finalist for the "International IMPAC Literary Award" (Iirimaa 1997 and 2000) · "Comendador de Ordem do Rio Branco" (Brasiilia 1998) · "Golden Book" (Jugoslaavia 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000 and 2004) · "Super Grinzane Cavour Book Award" (Itaalia 1996) · "Flaiano International Award" (Itaalia 1996) · "Knight of Arts and Letters" (Prantsusmaa 1996) · "Grand Prix Litteraire Elle" (Prantsusmaa 1995) 5 1.2.Bibliograafia · 1982: Põrguarhiivid · 1986: Vampirismi praktiline kasutusjuhend · 1987: Palverännak: maagi päevik · 1988: Alkeemik · 1990: Brida · 1991: Kingitus · 1992: Valküürid · 1994: Maktub · 1994: Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin · 1996: Viies mägi · 1997: Valgusesõdalase kasutusjuhend · 1998: Veronika otsustab surra · 2000: Kurat ja preili Prym · 2001: Isad, pojad ja isade pojad · 2003: Üksteist minutit
annaabi.ee 
