Igaüks on oma saatuse sepp ,,Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida. Aga arvan, et saatus on asjade ettemääratud kulg, millest osad inimesed on rohkem teadlikud kui teised. Näiteks kui sa oled raskesti haige ja sulle öeldakse, et sul pole enam palju elada on sinu saatus sulle juba selge. Sa vaid loodad, et miski muudab seda saatust või üritad ise selle nimel midagi teha, et saatus muutuks Osad inimesed usuvad...
Kui kaugel me oleme kultuurilisest enesetapust? ,,Kultuurilise enesetapu" mõistest võib leida mitut erinevat mõttekäiku, mis selle lahti seletaks ja annaks põhjust mõelda välja lahendusi säärase olukorra tekke ärahoidmiseks. Kõige süngem idee on eestikeelse ilukirjandusliku keele unustamine ja igapäevaelus tarvitava keele liigne lihtsustamine, võõrkeele terminite sissetoomine. Kurvalõpuline saatus tabab ka rahapuuduses vaevlevat teatrit ja kunsti, millel on suur osatähtsus kultuuri säilitamisel tulevastele põlvedele. Kui jätkata sama hooletut kultuuri käsitlemist, kui seda tehakse praegu, ootab eesti kultuuri ees kindel hukk. Arvutikasutus juurib raamatud igapäevaelust välja, kuna mõlemale pühendumiseks pole puhtfüüsiliselt aega. Keel, mida kasutatakse elektroonilistes seadmetes, on valdavalt inglise keel, mõne puhul vene keel, ent väga vähestes juhtumites kohtab arvutit või e-lugejat, mille sea...
"Ees on vaid tundmatu homme" August Gailiti teos "Ekke Moor" on üles ehitatud peategelase Ekke Moori eneseotsingu rännakutele, kus Ekket ootab alati ees "tundmatu homme," kunagi ei leia ta eest midagi püsivat, kus ta rahutu hing kord rahu leiaks. Teoses "Ekke Moor" sümboliseerib "tundmatu homme" rännakut eneseni, Ekke ei tea kuhu ta satub või mis saab temast järgmisel päeval, ta teab vaid, et ees ootab jälle midagi uut ja tundmatut. Ekke Moor ei karda, ta usaldab seda homset ning annab end kui näitleja lavastaja kätte, vahel mängides peaosa, teinekord jällegi kõrvalrolli ning kui ta tüdineb liigub ta edasi juba järgmise "tundmatu homse" poole. Teose lõpuks on Ekke end leidnud ning valmis tundmatusega hüvasti jätma ja koju naasma, kus ootab ees midagi püsivat ja kindlat. Raamat lõppeb küll Ekke koju minekuga, kuid vagabundliku hingega mehele jääb alati soov mõnikord tundmatusse liikuda, seega võime arv...
Keskaja inimese hirmud Keskaeg oli väga mitmekülgne ajastu, mil avastati Ameerika ning toimusid mitmed Euroopale olulised sõjad. Need sõjad mõjutavad meid tänapäevani, riikide piirid on kujunenud sõdadega ja palju muud. Keskaja inimese elu oli suhteliselt lihtne, kui sa just polnud sõjamees. Väga populaarne oli joomine, pidutsemine, tantsimine ning hasartmängud. Riike juhtisid kuningad, kes tegid kõik otsused inimeste eest. Kõigile ilusale lisaks, olid inimestel hirmud. Keskaja inimene oli usklik, isegi kui kõrgemad isikud kutsusid teda ketseriks, oli ta endiselt usklik. Inimesed kartsid väga sattuda Jumala kohtu ette ja seetõttu ei olnud ka peaaegu ühtegi ateisti. Osad inimesed olid teistest erinevad, neil oli karistamatuse tunne. Isikud eksisteerisid peaaegu igas suuremas linnas, kes terroriseerisid kaaskodanikke. Kindel oli vaid üks arvamus, jumala silm näeb kõike ja seda teadsid ka kõige suur...
Otseülekanne Ida-Virumaalt Oleme jõudnud täna Ida-Virumaale. Oleme siin juba varemgi käinud, kuid kordamine on tarkuse ema. Kohe hakkame sisenema kaevandusse, mis asub maa all. Selga sain just endale puhta kaevuri kiivri ja mantli, sellistega tegid vanasti kõik kaevurid rasket tööd. Tööd me täna tegema ei hakka, kuid vaatame, kuidas see kõik käis ja millised tingimused olid kaevuritel. Siseneme esimesse käiku, need käigud kuhu meid lubatakse on kõik turvalised ja puhtad. Algus tundub olevat väga lootustandev ja põnev. Kohe alguses lubatakse juba maa all rongisõitu. Kõik ootavad seda väga, mõned meist tahavad küll siit ära minna, kuid pole hullu. Giid tundub olevat väga lahe sell, seda rääkis ka meie keemia õpetaja. Vaikselt hakkame lõpetama maaalust ringkäiku, jäänud on vaid kõige viimane ja kõige lõbusam osa. Me veel ei tea, mis meid täpselt ees ootab, kuid oleme väga põnevil. Ongi käes aeg, kui meid lastaks...
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud. Teine probleem,mis on ka osaliselt seotud eelnevaga, on alkoholism ja nark...
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse. Iga uu...
Talv Ärkan ülesse Toas on viisteist kraadi Õues sajab lund Kevad Vesi suliseb Kirsiõied õitsevad Süda rõõmustab Suvi Kõrbekuumus soe Suvepäike sillerdab Suvi on mõnus Sügis Lehed langevad Krüsanteemid õitsevad Linnud lahkuvad Tundehaiku Roosad prillid ees Kõik pole nii nagu näib Mis ootab mind ees?
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogline Seminar Noorsootöö eriala Sigrid Kiisk Oskar Luts: ,,Nukitsamees" Draamaprojekt Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2015 Teema valik: Teema valikul sai arvestatud kooli õppekava ning programmi. Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lis...
Kilekotid on loodusele ohtlikud Viimaste aastate jooksul on palju vaidlusi kilekotide ohtlikuse üle. Tootjate pool väidab, et kilekott pole ohtlik, kuid loodusekaitsjad väidavad vastupidist. Ma arvan, et paljud inimesed ei teagi milline oht peitub kilekotis. Ka mina ise polnud varem sellest huvitatud, kuid viimasel ajal, kui probleem on juba nii laiahaardeliseks muutunud, olen vähendanud kilekottide kasutamist. Soovitan ka kõigil teil seda teha. Kas teie ise teate, mis meid tulevikus ootab, kui me jätkame kilekottide massilist kasutamist? Plastikkott on valmistatud materjalist, mis laguneb peaaegu 1000 aastat. See tähendab, et tulevikus ootab meid kilekottide prügilad ja reostatud ümbruskond. Kas teile meeldib selline mõte? Kui teil endal on ükskõik, siis võiksite vähemalt oma järglastest mõelda. Kuid kilekotid pole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele, nii maapinnal kui ka...
Kõne Tere kallis kuulajaskond! Oleme täna kogunenud siia, et tähistada 9. Klassi lõpetamist. See aasta on olnud küll kindlasti kõige raskeim ja samas kõige tähtsaim. Õppimist ja pingutamist oli palju, kuid see tasus ennast ära. On ees veel eksamid mis tuleb läbida ja soovime neile jõudu ja jaksu edaspidisel õppimisel. Kuigi kõigil meil on hea meel, et lõpuks on põhikool kohe kohe läbi saamas. Aga tegelikult on ikkagi kurb ka natukene kuna kõik 9 aastat koos veedetud aeg on lõppemas, kõik ühised mälestused, koosviibimised jne. Kõik on omavahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Teid kõiki ootab ees uus kool, uued sõbrad ja klassikaaslased. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame kõik hüvasti jätma ja valima edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid, lõpetajaid ja kuulajaid tähelepanu eest.
Heli Kopter Õhtuleht, 28. Jaanuar 2014, 11:30 SKANDAALNE: Uue filmi: ,,Kolm põrsakest'' võttegrupp on paljastatud! Saladused, pettused, tervisehäired! Kes meist kõik ei teaks teadatuntud muinasjuttu: ''Kolm põrsakest''. Alles hiljuti ilmus uudis, et sellest hakati filmi tegema, mis algsete andmete põhjal peaks esilinastuma 3.detsembril 2015. aastal. Eile toimunud pressikonverentsil saadi vastused paljudele küsimustele. Kui alguses paistis kõik hästi minevat, siis hiljem pöördus asi lausa skandaalseks. Küsimusele: ''Miks peaks teie loodud film inimestele peale minema, kui on olemas ka raamat, mis on aastast aastasse jäänud,'' vastati väga lühidalt- ''Siiamaani on ju kõik hästi läinud, miks mitte proovida ka f...
Essee ,,K" Kõik tähed sõnastikus on vajalikud, ainult mõnda kasutatakse natuke vähem kui teisi. "K" on alfabeedis üheteistkümnes liige, seega võib arvata, et see täht on üsna vana. "K"-ga algavad paljud meile hädavajalikud sõnad. "K" nagu "kodu". Kodu on meie kindlus, koht kuhu saab peitu pugeda maailma hirmude eest. Sealt ei aeta välja kui elus on raskusi ning seal ootab alati keegi meid. Kodu jääb alatiseks südamesse, kust seda väga raske välja kangutada. "K" nagu ,,kurjus". On olemas häid ja kurjsid inimesi, kuid selleks ei sünnita, vaid keerulise elu tagajäejel muututakse selleks. Kunagi ei või teada milliseks keegi kasvab, selleks on mitu võimalust või haru nagu tähes "k". Tuleb, vaid loota, et ajaga jõutakse headuse juurde. "K" nagu "kallis". Sõnaga kallis kirjeldame endile lähedasi asju ja inimesi või mingi eseme hinda, mis tundub oleva...
Võrdle egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutust surmast ja hauatagusest elust ("Sinuhe jutustus" ja "Gilgames") Võib ju arvata, et kauges minevikus olid kõik inimesed ühesugused ning iga rahvas ja rahvus uskus samu asju, et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende ettekujutused surmast ja hauatagusest elust. Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud...
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka kindlasti kodanike arvamusi arvestatakse, aga pigem kaudselt. Ja kindlasti on asi ka selles, et raske on võtta arvesse miljoni inimesi tahtmisi ja teha just nii. Minu elus on demokraatiat tunda pidevalt. Kasvõi see, et mis päeval ma enda kodutöö teen, on siiski minu enda valik. Minult ei nõuta, et teatud kuupäevaks peab olema asi tehtud, muidu võetakse pea maha. Ja kind...
,,Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea." (Sokrates) Väikestel lastel on periood, kus nad kasutavad sõna ,,miks" rohkem kui muid sõnu. Neid huvitab ümbritsev ning selle põhjused. Mitte alati ei oska vanemad küsimustele vastata, sest laste teadmishimu on sedavõrd suur. Kooli minnes suunatakse lapsed teele, mis viib neid tarkuseni. Kuid kas pärast kooli lõppu tunnevad need inimesed tegelikult, et nad on targad? Kui palju saateid ja filme on tänapäeval tehtud, mille teemaks on universum ja selle saladused ning kui palju tuhandeid aastaid on teadlased nende küsimuste üle pead vaevanud, et leida vastused aja ja ruumi eksisteerimisele, kuid mõistnud, et üks inimelu ja mõistus on selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et...
“Minu tuleviku Eesti” Eestimaa on südantsoojendav ja väike riik oma 1,3 miljoni inimesega. Kuid on ka palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus, mida saame me oma ilusa ning väikese riigi heaks teha? Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Noortel ei tule pähegi, et minna välismaale tööd otsima või elama, sest miks? Meil on ju olemas meie enda väike Eestimaa. Eestist kaob euro ning taas võetakse kasutusele meile kõigile tuttav kroon. Müügilt kõrvaldatakse ära tubakas ning kange alkohol. Aina vähemaks jääb röövleid ning pätte. Pikenevad ka vangla karistused. Tõusevad palgad ning juurde tekib palju uusi töökohti ning firmasid kus saab alustada tööd. Rahaprobleemid kaovad ning pensionäride palk tõuseb. Arvan, et saja aasta pärast kuulub Eestimaa kümne rikkaima riigi hulka Euroopas. Mitte keegi ei pea enam kannatama tühja kõhtu ega nälga. Tänavatelt kaovad ...
Sinihabe Ükskord ammu elas mees kellel oli sinine habe. Teda nimetati Sinihabemeks. Tal oli palju teenreid, uhked majad ja naine. Varsti pidi Sinihabe pikemaks ajaks ära minema. Sinihabe andis naisele ühe kuldvõtmekese mis teeb kõik uksed lahti peale selle koridori lõpus oleva ukse. Sellel uksel oli oma võti ja Sinihabe luges sõnad peale, et seda ust lahti ei tee muidu ootab naist ees ränk karistus. Kui Sinihabe oli läinud tuli naisele sõbrannad külla. Kui nad kuulsid Sinihabeme varandusest läksid kõik naised segi. Naisel lõppes kannatus ja võttis võtme. Ta tegi ukse lahti ja nägi varanduse asemel surnud naisi. Sinihabe jõudis koju nägi, et naine on kambris. Nüüd ootas naist suur karistus. Varsti pidid vennad tulema, aga Sinihabe võttis mõõga välja . Aga vennad jõudsid kohale ja päästsid naise.
Hea on olla 16-aastane Kui ma olin väike, tahtsin olla alati suur ja tark Nüüd olen kasvanud suureks ja ka tarkust ja oskusi on kogunenud üksjagu, kuid vahel on tunne, et tahaks olla hoopis pisike nagu lapsena. Kes ma siis olen kas suur või väike? Täna tunnen, et olen just praegu kõige paremas vanuses. Hea on olla kuueteist aastane. See on iga, kus lapsepõlv hakkab seljataha jääma. Ulakused, mängud ja muud vembud on jäänud tahaplaanile. Olen muutunud tõsisemaks ja arukamaks. Tunnen, et olen muutunud palju vastutustundlikumaks ja ka iseseisvamaks. Keegi ei küsi enam, kas on õpitud- mind ei kohelda enam kui last. See annab julguse ise otsustada ja vastutada, pannes ise endale kohustused. Kuusteist on just see iga, kus täiskasvanuks saamiseni on veel paar aastat aega. See on just aeg, kus hakata mõtlema, kuhu edasi. Mis elu ootab mind ees, milliseks oma elu ise kujundan. See on aeg, kus tuleb hakata endale küs...
PROOSALUULET Turgenev ,,VARBLANE" Väike noor varblane oli pargialleel, ümber noka kollane laik, pea udusuil. Ta oli pesast välja kukkunud. Koer Trestor jooksis linnukesele appi, ent varblane läks turri ja kohevile, ise südantlõhestavalt ja haledasti säuksudes. Kutsusin koera enda juurde tagasi ja läksin edasi. Tundsin aukartust südames. Armastus on tugevam kui surm ja surmahirm. Ainult armastus on see, msi elu hoiab ja edasi viib. ,,KÜNNIS" Kõrge künnise ees seisis noor vene neiu. Ta tahtis astuda üle künnise. Künnise sees ootab teda ees külm, nälg, vihavaen, teotus, põlgus, ülekohus, vangipõli, haigus ja koguni surm. Tüdruk teab seda ja tal on ükskõik. Ta tahab võtta vastu kõik kannatused. Üle künnise astudes võib tüdruk astuda usu ka sellesse, millesse praegu usub. Ja neiu astub üle künnise. ,,LEEM" Lesknaisel suri ta ainus poeg. Poeg oli kahekümne aast...
Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja...
Mis huvitab tänapäeva noort? Mis huvitab tänapäeva noort? Seda ei tea kunagi kindlalt, sest noored, eriti teismelised, on väga isepäised ja iga päev erinevate tujudega. Huvid, hobid, arvamused ja tuleviku plaanid muutuvad tihtipeale sageli. Võime ainult arvata ja oletada, mis noortele meeldib. Enamasti meeldib neile ekstreemsus. Arvatavasti sobib tänapäeva teismelise iseloomustamiseks kõige paremini sõna hulljulgus. Isegi rumalus sobiks, sest uudiseid vaadates näeme, kuidas noored kihutavad mootorsõidukitega ilma juhilubadeta ning alaealised tarbivad alkoholi. Noored on enamasti peamised kurjategijad. On ka tasaseid ja korralikke noorukeid, kes pühendavad oma nooruse enda harimiseks. Tavaliselt sellised noored väärtustavad oma perekonda ning nendega koos ajaveetmist. Taolistel teismelistel on hobid ja kindlad huvid juba välja kujunenud, nad teavad varakult, mida nad elult taha...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel ja Therese Ilves SUVEPÄEVAD Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSJUHATUS Järgnevas referaadis koostame suvepäevade paketi enda poolt valitud sihtgrupile, kelleks on raadiojaam Sky Plus'i meeskond. Esmalt teeme selgeks vastava sihtgrupi vanuseklassi, ootused, soovid ning arvu. Seejärel paneme paika suvepäevade eelarve. Järgnevalt otsime potensiaalse koha, kus üritus toimuda võiks. Kuna plaanime mitmepäevast üritust, on vajalik ka majutuskohta ning toitlustusvõimalusi. Kuna plaanime üritust korraldada saarel, ei tohi unustada ka transpordivahendeid, millega saarele on võimalik saada. Olles välja valinud eelnevalt mainitud punktid, on vaja paika panna ka ürituse programm. Programmi paneme paika lähtuvalt üritusel osalevate inimeste va...
Inimtüüpide maagiline maailm · Aira Tammemäe, Tln 2010 · Inimtüübid võrreldud "Karupoeg Puhhi" tegelastena Isiksusetüübid · Nõrkused on inimeste kiiksud · Kriitilises olukorras avaldub juhi isiksusetüüp · Iiahil ja Jänesel on paremad eeldused juhiks olla · Puhhil on hea potensiaal, aga 1 kiiks vaja kontrolli alla saada ( peab õppima järjepidevust, tööde süstematiseerimist, muidu kaos) · Notsul vähe kindlameelsust, ei suuda otsuseid langetada · Eri aegadel on vaja erinevaid juhitüüpe: kui päris hull seis, siis aitab välja Iiah, Puhhide algatused lõpevad pankrotiga Iiahi tugevused: · sõltumatus · näitab juhile otsekoheselt tema vead ja puudused · lapsepõlve kogemustest loodab iseendale · kui ma nii hullusti käitun ja nad selga ei pööra, siis ikkagi hoolivad · proovib saavutada täiuslikkust · inimõiguste eest võitleja · üksindusetaluvus · must - valge väljendusviis · kriit...
Hommik! Alustuseks tahan tänada selle eest, et mulle sõna anti. Tänane päev on meie kõigi jaoks väga eriline. Meie, abituriendid, oleme õpetajad ja teie meie õpilased. Erinevalt paljude õpilastega koolidest on just teil see eelis, et me kõik oleme omavahel tuttavad ja sõbrad, mis annab teile võimaluse enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänase...
Seisan teelahkmel... Oma elu jooksul olen õppinud kõndima ja lugema, käinud lasteaias ning kohanud erinevaid inimesi. Nüüd olen jõudnud aega, kus seisan teelahkmel, taskus erinevad valikud ja võimalused. Ometi pean nende seast valima ühe, millega astun oma valitud teerajale. Juba aastaid tean täpselt, millise tee ma valin. Tean, mis viib mind minu eesmärgini, viib mind tippu. Silmad sulgedes näen selget ja suuri lootusi tulvil teerada enda tulevikku. Praegu ehk näib ta kui üks punaseks võõbatud puusild, mis viib kaugesse paksu metsa. Tema all sillerdab taevast ja päikest peegeldav jõgi, mille teekond ei lõppe kunagi. Taamal, mõndade okaste keskelt vilgatab purpurpunane maja katus ning tema hiiglama suur aken teavitab, tore on olla tema. Kui lihtne ja selge see kõik tundub- paar sammu ja minu tulevik oma purpurpunase katusega on käeulatuses. Silmi uuesti avades tajun reaalsust enda ümber, seda tõsist fakti, mille...
Riik- Jaapan Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas, Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Riigi elanike arv on 126,919,659 inimest (2015. aasta seisuga). Ligikaudu sama elanike arvuga on Venemaa~142 miljonit ja Mehhiko~122 miljonit.Riigi sündimuse näitaja on 7.93 sündi 1000 inimese kohta(2015) ja suremuse näitaja on 9,51 surma 1000 inimese kohta(2015). Loomulik iive Jaapanis on -0.16% (2015) Jaapanit ootab ees rahvastiku langus, kuna vanemaid on riigis rohkem, kui noori ja väikeste laste arv aina väheneb. Selle põhjal ka otsustan, et Jaapan on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Rahvastiku vanuseline jaotus on järgmine: 0-14 aastaseid: 13.11% 15-24 aastaseid: 9.68% 25-54 aastaseid: 37.87% 55-64 aastaseid: 12.76% 65+ aastaseid: 26.59% Jaapanis on ühel naisel ligikaudu 1.4 last. Rändeiive Jaapanis on 0 inimest 1000 kohta. Keskmine eluiga on meestel 81.4, naistel 8.26 ja mediaanvanus Jaapanis on 84,74. Rahvus...
Katrin Olhovikov 11. kl 27,01,08 KIRJANDITE SISSEJUHATUSED Kuulsuse võlu ja valu Kindlasti on kõik unistanud kuulsaks saamisest. Reeglina toob kuulsus endaga kaasa au, rikkuse ja suure tähelepanu. Kuid kas kuulsus on ka tegelikult meelakkumine või kaasneb sellega hoopis raske elu, kus austajate ees on nägu naerul, aga tegelikult tõmbub süda valust kokku? Väljakutsed naise elus ,,Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kusagil, mida kellegile näidata. Millega hommikul algad, sellega ka õhtul lõpetad. Ikka kordub seesama, nagu oleksid puuri pistetud orav, kes tallab seal oma ratast." Nii kirjeldab Tammsaare ,,Tões ja õiguses" taluperenaise k...
Prosper Merime (1803-1870) Ülevaade elust Mõlemad vanemad olid kunstnikud. Kasvas üled kodus, kus oli ülber kunsti palju. Armastas kunsti ja suurena kirjutas ka kunstist raamatuid. Ja ka oma tulevase eriala seab ta kaudsel määral kunstiga temast saab muisuskaitse inspektor. Ta on Prantuse kirjanik. Ta nägi eluajal kolme revolutsiooni Pr-l. Tema suhtumine oli kahetine: ühelt poolt tema poolehoid kuulub kannatajatela aga teisalt on ta metsiku vägivaldsuse vastu. Kahekümnendate aastate looming: Merimee paistis silma sellega, et talle meeldis müstifitseerida. Esimene teos ,,Clara Gazuli teater" 1825 (näidendite koguna). See oleks olnud nagu tõlgitud teos sellest, mida Gazuli rääkis. Algselt ei kirjutanud ta isegi nime raamatule peale, ent ta ka otseselt ei varjanud enda isiksust. Näidendid võivad näida naljakatega aga seal räägitakse tõsistest asjadest. Iga näidendi lõpus tuleb Clara Gazul lavale ja ütleb ,,näide...
MIKS MA EI TAHA ÜKSI ELADA Miks ma ei taha üksi elada? Küsin seda küsimust endalt tihti ja enamjaolt ei anna ma endale kindlat ja ühemõttelist vastust. Ometigi on mul midagi üksi elamise vastu. Üksi elamine annab inimesele teatava iseseisvuse ja võimekuse tunde, ka teatud vabaduse. Oma kodus on igaüks kuningas. Üksi elamine annab vabaduse otsustada ise, millal koristada, süüa teha, kas kutsuda sõber külla või mitte, kas laulda dussi all või ei. Ometigi on üksi elamises midagi hirmutavat ja üksildast. Üksi elamisel, nagu igal asjal on omad eelised ja ka nõrgemad küljed. Eelistksin elamist kellegagi koos. Miks? Kasvõi seetõttu, et on hea koju tulla, kui sa tead, et keegi ootab sind seal ees. Kui sa tead, et õhtusöök on juba laual ja ahi kütetud. Mitte, et ma niivõrd laisk oleks, et ma ise sellega peale pikka päeva hakkama ei saaks, mind lihtsalt võlub see tunne, kui tuppa astudes on keegi, kes sind ootab, kelle jaoks o...
Kooliaasta lõpukõne Armsad õpilased, õpetajad ning teised kohalviibijad! Taas on läinud mööda üks kooliaasta täis tarkusekogumist. Kindlasti oli ka pingeid, probleeme ja muresid, kuid loodan, et rõõmsatel sündmustel oli siiski ülekaal ning enamus teist jääb aastat meenutama naeratus näol. Meid ootab ees pikk ning loodetavasti soe suvi. Kasutagem seda puhkamiseks, kuna järgmisel aastal on tulemas väga suur sündmus- põhikooli lõpuaktus ning selleni jõudmiseks peab usinalt õppima ning palju eksameid sooritama. Sealhulgas ka sisseastumiseksameid teistesse koolidesse, mis tähendab, et mõningate klassikaaslastega jagate ühist kooliteed viimast aastat. Kuid asjal on ka helgem pool. Kindlasti leiate uute koolikaaslaste seast toredaid sõpru, kes teevad teie järgnevad õppeaastad sama meeldejäävaks. Rõõmsates koolipäevades on suur osa ka õpetajatel, kes kindlasti püüavad õppetööd lõbusalt edasiviia,kuid pe...
Austatud õpilased ja õpetajad! Armsad isad ja emad! Ennekõike aga tänased päevakangelased koolilõpetajad! Tahaksin alustada oma tervitust Doris Kareva sõnadega: Kirkuse, küpsuse, külluse üle tumeneb tõsidus, tõuseb tähtede tuhakiri tuletab tasakesti meelde: aeg. Mõõdumine. Meile kätte antud varadest suurim on aeg, kordumatu ja asendamatu. Aega saab arvestada ka teadmistes, mitte ainult minutites ja tundides. Mida me õppinud oleme see on ajamõõtes kõige tähtsam küsimus. Aja kulgedes saab see teile üha selgemaks. Tänaseks on möödunud juba 12 aastat, sellest kui alustasite kooliteed. Selle ajaga omandatud teadmiste hulk on haaramatu alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel. Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, ag...
Tänapäeva maailma hirmud Me elame suurte muudatuste ajal. Inimesi kimbutab hirm tuleviku ees. Eriti veel praegu, kui Eestit ja suurriike on tabanud ülemaailmne rahanduse ja majanduse keerisstorm. Sellega kaasneb erinevaid hirme ning me peame nendeks valmis olema. Eesti Päevalehe- 4. Aprill 2009 aasta ,,55 817 töötut ootab", ,,Töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas". Need pealkirjad tekitavad minud tõsist hirmu ja segadust, kuidas ja kus praegu majanduskriisi ajal jätkata oma õpinguid. Milline elukutse valida? Elame vabas maailmas. Võimalusi on palju. Milline neist on minu jaoks see ainuke ja õige? Väidetakse, et praegused loobumised tähendavad heaolu kasvu tulevikus, jutt käib viiest- kümnest aastast. Aga ka praegu peab keegi minu õpingud kinni maksma. Tõenäoliselt saavad nendeks olla minu vanemad ja riik. Tahaksin valida endale elukutse, mis mind tõeliselt huvitab ja köidab. Üks minu unistustest ...
Nimed marmortahvlil Kokkuvõte Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või puna...
Augusto Pinochet Sissejuhatus Täispikk nimi: Augusto José Ramón Pinochet Ugarte Sünd:25.nov.1915 Surm:10.dets.2006 (91.a.) Tšiili riigijuht aastatel 1973-1990 Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 aastal kindralstaabiakadeemia ning oli elukutseline sõjaväelane(auastmelt kindral) On kirjutanud geograafia- ja poliitikateoseid. Perekond Abikaasa: Maria Lucía Hiriart Rodríguez Kaks poega: Augusto Osvaldo Pinochet Marco Antonio Pinochet Kolm tütart: Inés Lucía Pinochet María Verónica Pinochet Jacqueline Marie Pinochet Elukutsed Tšiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud 1956-1958 Tšiili USA saatkonna sõjaväeatašee 1971-1972 Santiagos garnisoni juhataja 1972-1973 maavägede staabiülem Valitsemisaastad Pinocheti võimule tulemisele aitas kaasa USA sekkumine Tšiili siseasjadesse aastatel 1959-1973, er...
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kos...
Partnerite kohenemine rasedusega Lapseootusega tuleb kohaneda nii naisel kui ka mehel. On loomulik,et tulevasi lapsevanemaid valdavad vastakad tunded: kord ollakse õnnelikud ja unistatakse koos väikesest lapsest, kord aga kummitavad hirmu ja ärevuse mõtted. Kohanemine lapseootusega, lapsevanema rolli omaksvõtmine ning suhtumine rasedusse sõltub paljuski sellest, kas laps on mõlema partneri jaoks oodatud, milline on partnerite omavaheline suhe, millised on mehe ja naise eelnevad kogemused seoses rasedusega ning kuidas hinnatakse majanduslikku kindlustatust. Naisel tuleb füüsiliselt ja vaimselt kohaneda muutustega organismis. Kui mees teab, mis naist ees ootab, oskab ta paremini toeks olla. Lapseootusega kohanemisel on kolm staadiumi 1.-3. kuul võib lapseootel naine tunda vastuolulisi tundeid ja meeleolu kõikumisi. Sel perioodil võib esineda iiveldust, ootamatuid isumuutusi, peavalu, väsimust...
„1984“ „1984“ on inglise kirjaniku ning ajakirjaniku George Orwelli poolt kirjutatud romaan, mis räägib Okeaaniast ja selles toimuvast Suure Venna kultusest. Raamatu peategelane on Winston Smith ning see romaan käsitlebki tema rasket elu ning seda, kuidas ta töötab Tõeministeeriumis ning kuidas võimul olev Partei hoiab inimesi hirmuvalitsuse all, jälgib nende iga mõtet ning liigutust. Ühel hetkel aga Winston taipab, et ta ei usu Parteisse ning Suurde Venda ja tahab õhutada mässu. Antud romaan oli väga põnev ning kütkestav lugemine. See oli väga sügava mõttega ning kurva alatooniga raamat. Samas oli seda aga vägagi põnev lugeda. See ulmeromaan kirjeldas väga hästi olukorda, kus ise ei saa vabalt tegutseda ning kõik, mida teed, on Partei jälgimise all ning armastada ja austada tuleb Suurt Venda, vastasel juhul ootab ees piinamine ja surm. Orwell suutis suurepäraselt silme ette manada pildi sellest...
Riigikaitse ekskursioon 14.04 käisime oma gruppiga Viru jalaväepataljonis, mis asub Tapal. Kõigepealt vaatasime suures saalis videolõikku, mis näitas , kuidas väljaõppe toimib ja kuidas maavägi jaguneb. Seejärel jagati meid gruppidesse ja me liikusime erinevatesse kohtadesse. Kõigepealt liikusime me õhutõrjega tegelevate inimeste juurde , seal nägime kahte õhutõrjekahurit, millest kõige uuem oli MISTRAL. Peale seda liikusime pommirühma juurde , kus saime näha pommirobotit ja kuidas ta toimib. Pommirühma juures tutvusime ka metallidetektoritega ja muude pommi kahjutuks tegevate esemetega. Seejärel liikusime sõdurite puhkekodusse , mis oli minu arvates päris hea. Seal olid telerid , muusikatuba ja isegi kohvik. Seal saavad kõik sõdurid puhata ja vaba aega veeta, kuigi neil seda päris vähe on. Edasi suundusime me sõdurikodusse, et näha millistes tingimustes sõdurid seal elavad. Sõdurikodus oli ka üks noormees ...
Kallid lõpetajad, külalised ja kolleegid. Täna on kätte jõudnud see päev, mil me peame hüvasti jätma meie lõpuklassiga. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud koos. Lõppenud on üks etapp nende elus. Etapp, mis aitas kujundada neid endid, aitas leida just selle, kes nad tegelikult on ja anda teadmised elu alustamiseks. Nüüd oleks aeg tänuavaldusteks. Ma tahaks tänada minu kalleid kolleege kes on andnud endast tohutult palju selleks, et nendele noortele anda niipalju haridust kui nende võimuses on. Lisaks ma tahaks tänada eriti lõpetajaid kes on meile pakkund palju palju hetki kui võisime nende üle uhkust tunda. Selle ajaga on teist kallid lõpetajad saanud meie teine perekond. Tänuavaldused kuuluvad ka teie vanematele kes on olnud nii tublid ja toetanud teid teie raskel ja pikal kooliteel. Imelik on mõelda et käes on suvi ja juba sügisel alustab igaüks teist oma kooliaastat kuskil mujal koolis. Olete esimsed üheksandikud kes l...
Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvi...
Muuseumimapp Tallinn 2011 Tallinna Kunstihoone Tallinna Kunstihoone tähtsus seisneb näituste korraldamises Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone Galeriis ja Linnagaleriis. Oma fassaadi selge geomeetriaga oli Kunstihoone omaaegse Tallinna linnapildis vaieldamatult avangardistlik ehitis uue ajastu kuulutaja, uue moodsa kunsti sümbol. Kuigi ta oli Tallinna tähtsama kunstikeskusena kommunistliku ideoloogia juurutamise kantsiks, oli ta samal ajal hoonena üks tähtsamaid Eesti Vabariigi materialiseerunud sümboleid pealinnas. Tallinna Kunstihoonest valisin ma 2 tööd Tadas Sar(leedu kriipsuga u)nas fotoseeriast, mis kujutavad Leedu arhetüüpseid maastikumotiive leedu traditsioonilisest maali- ja fotokunstist. Antud keskkonnale on pandud patrullima imperiaalse armee rünnakrühmlane, filmi "Tähesõjad" tegelaskuju. Antud foto üritab kujutada minu meelest imperiaalse võimu võitude üle vaatam...
Sisekaitseakadeemia Politsei ja Piirivalvekolledz Anton Jefimov Mis tõstab minu motivatsiooni Essee Juhendaja: Pille Vennikas, õppejõud Tallinn Oma kogu elu jooksul püüab inimene saada haridust, leida hea töö, kindlustada pere, näidata ennast heast küljest ühiskonnas ja saavutada edukas eneserealisatsioon. Ning selleks, et olla edukas ja konkurentsvõimeline, peab inimene oma eesmärgid õigesti püstitama ja nende poole püüdlema, kuid sageli segab seda elutempost tingitud väsimus või laiskus mõlemad on aga madala motivatsiooni näitajad. Nii, et motivatsioon ja motiveerimine on üsna aktuaalne probleem tänasel päeval ning selle uurimise ning õppimisega tegelevad teadlased nii psühholoogia valdkonnast kui ka teised selle valdkonnaga seotud teadusharud. Sõna motivatsioon kasutatakse tänapäevases p...
Minu esimene koolipäev Meie kõigi elu üks tähtsamaid sündmusi minu arvates on meie esimene koolipäev- päev mil me tõstame oma jala esmakordselt koolimaja uksest sisse õpilastena. See päev jäi mulle alatiseks meelde. Oli imeilus 1.septeber, päike säras taevas ja linnud siristasid. Ma ärkasin ja ma teadsin ,et see tuleb üks tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, ...
Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, si...
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
Poiss ja kolm Hiiglast Elas kord üks poiss, kes elas seitsme maa ja mere taga. Ta elas mõisas mis oli keset metsa, seal oli veel kolm hiiglasest venda. Ema ja isa olid ammu parematel jahimaadel. Mõis oli suur ja avar, mitmete eluruumidega. 3 Audit seisid maja ees ja veel üks BMW mis oli poisi oma. Poisil oli BMW, mis lendas ja sai ennast nähtamatuks muuta. See võis ka läbi seinte sõita, niiet poiss võis vabalt läbi metsa linna sõita. Ta käis koolis kilomeetrite kaugusel teises linnas, mitte et ta oleks viitsinud õppida, tal polnud lihtsalt muud paremat teha. Tal oli kõik vajalik olemas, sest kui ta vanemad veel elasid, siis tegid nad kõvasti tööd. Üks kord kord kui üks hiiglane tuli peolt poisi BMWga ja tegi avarii, poiss sai väga vihaseks ja virutas talle näkku. Poiss pani hiiglasele needuse peale ja ta muutus libahundiks. Poiss võlus auto korda ja viis koju. Järgmine õhtu juhtus sama teise hiiglasega, ka ...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.....................................................................................................
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse neid selle eest tappa või vastupidi? Huumorimeel on ainuke, mis aitab säilitada tervet mõistust. Kohe kui hakata sügavalt mõtlema kõikide koleduste peale, mida me näinud oleme ajab see meid hulluks. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab...
,,Inimene on oma tegude summa.’’ (Jean-Paul Sartre) Inimesed seisavad silmitsi otsuste langetamisega iga päev. On küsimusi, millele on kerge vastust leida, kuid on ka selliseid, mis panevad endas kahtlema ning pikemalt järele mõtlema. Kuidas siis teada, milline valik on tähtsam ja milline vähem tähtis ning mille järgi saaks otsustada, kas tühipelgast mõttest peaks saama tegu? Mina jagaksin inimesed kaheks. On need, kes ei suuda ja ei tahagi ise ühtegi valikut teha, ning need, kes arvavad, et teavad kõike ning teevad alati õige valiku. Mõlema poole puhul tuleb valik alati langetada ning ei saa ettekäändeks tuua, et inimesel pole valikut, sest alati on mõni alternatiiv tegutsemiseks. Lisaks võib kartusi tekitada vastutuse võtmine tagajärgede eest, mis võivad osutuda negatiivseteks. Jah, tõsi, ei saa ette näha tulevikku, kuid see pole piisav põhjus jätta tegutsemata, kuna sellisel juhul jääks nägemata positiivsed tagajär...
annaabi.ee 
