Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25
Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25
. Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) .......... . 5. (, )................ . 6. (, ) ............ . 7. (, ) ............ 7 . 8. (, ) ............. .
imperatiivi konditionaali anna älä anna antaisin en antaisi antakoon älköön antako antaisit et antaisi antakaamme älkäämme antako antaisi ei antaisi antakaa älkää antako antaisimme emme antaisi antakoot älkööt antako antaisitte ette antaisi antaisivat eivät antaisi mA-infinitiivi antamaan passiivi antamassa annetaan ei anneta antamasta annettiin ei annettu antamalla annettaisiin ei annettaisi antamatta partisiipit A-, E-infinitiivi antava antaakseen annettava antaessa antama antaen JUODA (2. tyyppi) imperfekti
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik
at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present he is working in the garden. (Praegu ta töötav aias.) ING-vorm moodustatakse tegusõna simesest põhivormist (s.t. infinitiivist) lõpu -ing lisamisega : work + ing = working, help + ing = helping Sealjuures: · infinitiivi lõpus olev -e write writing jäetakse üldreeglina ära smile smiling shine shining · kui infinitiivi lõpus on üks begin beginning täishäälik + üks rõhuline kaashäälik, run - running siis viimane kahekordistub set setting · PEA MEELES, ET lie lying die dying
mail 2003.a. Erinevalt eesti keelest vene keeles järgarvu järel punkti ei kasutata: 14- . Me tuleme tagasi 14. novembril. Kampaania lõppeb 2004. a. mais. 2004 . Meie firma asub 2. korrusel. 2- . 10- Lepingu 10. punkti peab muutma. . 24 TEGUSÕNA u Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võib olla: 1) -: rääkima vastama vaatama 2) -: kandma minema viima 3) -: hoidma võima Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima.
Verbi sufiksid Sufiks asub ma-infinitiivi tunnuse ees. Väljapoole suunatud tegevus: -ta pai-ta-ma -sta lõbu-sta-ma -nda sooje-nda-ma -lda uhke-lda-ma Enesekohane sufiks: -u kõhn-u-ma -ta+u = tu naka-ta-ma/naka-tu-ma -sta+u = stu tõe-sta-ma/ tõe-stu-ma -nda+u = ndu ete-nda-ma/ete-ndu-ma -lda+u = ldu vee-lda-ma/vee-ldu-ma Protsessi märkiv sufiks: -ne kalli-ne-ma Loodushääli märkivad sufiksid: -ise koli-ise-ma -ata praks-ata-ma Teisi sufikseid: -tse teravmeeli-tse-ma -le suht-le-ma -tle(-tele) nalja-tle-ma/ nalja-tele- ma -skle mõti-skle-ma Harvemad sufiksid: -i lonk-i-ma -ki oh-ki-ma -gi mää-gi-ma -ku hau-ku-ma -gu näu-gu-ma
!!) · mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, vokaaltüveline (kakraid, koonlaid, küünraid, peenraid, sõstraid, vemblaid, ätlaid) · i-mitmus üldkasutatav (kandleisse, kuplais, matraist, puntraile, tatrail, vistrailt) · õlu: õlle: õlut: õllesse: õllede: õllesid: õlledesse I PÖÖRDKOND · ühesilbilise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on pikk vokaal või diftong · siia ei kuulu laama, muuma, määma PÕHITÜÜP VÕIMA · võima-võida-võin-võisin-võinud-võidakse-võidud · kõik I pöördkonna verbid jooma, jääma, kaema, keema, käima, leema, looma, lööma, müüma, naima, näima, pooma, saama, sööma, tooma, treima, täima, viima ja võima · morfoloogiat esindavad verbid võima, treima, saama, käima, tooma 1) tooma-tuua-toon-tõin-toonud-tuuakse-toodud a
Abiverbid do/does/did jäetakse ära He asked me ´Is Peter your brother?´ He asked me if Peter was my brother Eriküsimused. Kaudsed eriküsimused algavad otsese kõne eriküsimusega. He asked me, ´What is her name?´ He asked me what her name was. Käsud, palved, soovid Verbi aeg ei muutu. Verbile järgneb sihitis ja to infinitiiv. Eitava käsu korral on to infinitiivi ees not. ´Go away!`he said to them. He told them to go away. ´Don´t wake Daddy!´ she said to me. She told me no to wake Daddy.
Naissoost -а -ы, -и nimisõnad -я -ь Kesksoost -о -а, -я nimisõnad -е Joonis 2. Vene keele grammatiline arv Vene keeles eristatakse kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik. Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse
põhjaeestiga sarnaseid jooni (näiteks: -se lõpuline illatiiv, -de mitmus, pluurali nominatiivis – d, -de, -da esinemine, sõnaalguses konsonantühendi puudumine, e-mitmus, v kadu). Mulgi murde tunnuseks on h kadu sõnaalguses (hobune < obene), ks muutmine ss-iks (nõgessa), diftongi kadu madalate tagavokaalide vahelt (sõage), t ja d kadu sõna lõpust (mihe nakassive), seesütlev kääne –n lõpuline (mõtsan), e- mitmus (rihmade=rihme), üheks tüüpiliseks erijooneks on da-infinitiivi käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitav vorm (ära mine < ärä minnä). (Ilves 2012) Numbrid mulgi keeles: üits (üks), kaits (kaks), kolm (kolm), neli (neli), viis (viis), kuus (kuus), seitse (seitse), katessa (kaheksa), ütessa (üheksa), kümme (kümme), üitstõist (üksteist), kaitsteist (kaksteist), miljun (miljon). (Ilves, 2010) Hääldus: alates kolmandast silbist a ja ä > e, vokaalide kadu rõhututes silpides, pronoomenites
Abstraktsed nimisõnad on tavaliselt naissoost. Heebrea keeles on kolm arvu: ainsus, mitmus ja kaksus ehk duaal. Duaali kasutatakse heebrea keeles ainult paarisesemete puhul (näiteks silmad, käed). Mineviku moodustamisel ei ole peamine tähtsus tegusõna vormil. Kui räägitakse minevikust, siis tuleb lisada ajamäärus. Tegusõnadel eristatakse vaid lõpetatud ja lõpetamata aspekti. Nagu paljudes teisteski keeltes, on heebrea keeles ka passiivi, aktiivi, infinitiivi, imperatiivi ja muud vormid. Alfabeeti kuulub 22 tähte, kirjutamist alustatakse paremalt liikudes vasakule. Algul tähistati ainult konsonante, kuid umber 6. sajandist lisati tähtedele abimärgid vokaalide tähistamiseks. Heebrea keeles kirjutatakse ka juudi (jidisit), espanjooli, karaiimi jmt. keelt. Valisin selle keele, sest perekonna tuttavad on juudi usku ning lapsed õppisid heebrea keelt. Tundus huvitav. Teadsin vaid, et seda keelt kõnelevad juudid,
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB
eesvokaaliks ning iseloomulikud on hilisdiftongid, nii on saadud näiteks tüömki 'toomingas', hilisdiftong on ka sõnas üöl 'hääl'. ü ja ö on salatsiliivi keeles olnud veel enamasti säilinud, nagu oli ka XIX sajandi Kuramaa liivi keeles. Siiski on ü võinud muutuda u-ks, muutes eelneva s-i s-ks: suda 'süda', vrd kuraliivi sidm, ja eelneva k palataalseks: uzumi 'küsimine'. Salatsiliivi keeles on samuti mitmeid uuenduslikke grammatilisi vorme, näiteks ma-infinitiivi kaasaütlev vorm, mis eriti 4 sage tegevuse kestvust rõhutavates kordustarindites: kazab kazamak 'kasvab kasvamisega, s.t jõudsalt'. Kaasaütlevat infinitiivi vormi soovitasid keeleuuendajad eesti keeldegi! Salatsiliivi keeles on ka tulevik lb on tuleviku abiverb, samakujuline sõna tähendab samuti liivit ja liivlast: lb lb 'liivlane tuleb'. Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid.
lõpukaolistes vormides, nt laits "laps", näin "ema", äit "isa". Selline palatalisatsioon ühendab Mulgit Tartu murdega ja erineb Võru palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)". Morfoloogia · Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä "ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid
ainsuses kui mitmuses kasutatakse ühte ja sama tegusõna vormi. Jag jobbar på banken. Mina töötan pangas. Vi jobbar på skolan. Meie töötame koolis. Rootsi keeles on neli pöördkonda ja grupp ebareeglipäraseid verbe. Tegusõna aja vormide moodustamisel on vaja teada tegusõna tüve, mis saadakse algvormi lõpu a eraldamise teel. I pöördkond I pöördkonna sõnade infinitiivi lõpp a võetakse kaasa kõikidesse ajavormidesse ja lisatakse vastava ajavormi lõpp (nt olevikus r). II pöördkond II pöördkonna sõnadel eraldatakse infinitiivi lõpp a ja lisatakse vastava ajavormi lõpp. III pöördkond III pöördkonna sõnadel eraldatakse infinitiivi lõpp a ja lisatakse vastava ajavormi lõpp. Erinevus II ja III pöördkonna vahel on see, et III pöördkonna sõnatüved lõpevad tähtedega k, p, t ja s ning lihtmineviku vorm on kahel pöördkonnal erinev.
Sõna lõpp konsonant + y muutub konsonant + ied. to try he tryed ta püüdis to carry he carried ta kandis Konstruktsiooni used to abil kirjeldatakse lõpetatud, reeglipärast tegevust minevikus. When I was 12 I used to play the piano. We used to go to the mountains when we lived in Germany. NB! Ebareeglipärased vormid (näiteks go went gone) Üldtulevik Future indefinite Future indefinte, ka will-future, moodustatakse will + infinitiivi abil. I will go I'll go I won't go You will sing You'll sing You won't sing He will listen He'll listen He won't listen Will-futuret kasutatakse: 5 1. Kui ta väljendab tulevikku, mida ei saa muuta. Sandra will be 13 next year. 2. Ennustuse või oletuse väljendamiseks. Tom won't get much money for his old car. 6
Sõna lõpp konsonant + y muutub konsonant + ied. to try he tryed ta püüdis to carry he carried ta kandis Konstruktsiooni used to abil kirjeldatakse lõpetatud, reeglipärast tegevust minevikus. When I was 12 I used to play the piano. We used to go to the mountains when we lived in Germany. NB! Ebareeglipärased vormid (näiteks go went gone) Üldtulevik Future indefinite Future indefinte, ka will-future, moodustatakse will + infinitiivi abil. I will go I'll go I won't go You will sing You'll sing You won't sing He will listen He'll listen He won't listen Will-futuret kasutatakse: 6 1. Kui ta väljendab tulevikku, mida ei saa muuta. Sandra will be 13 next year. 2. Ennustuse või oletuse väljendamiseks. Tom won't get much money for his old car. 7
Ma tõstsin kohutavat lärmi, olgugi et see oli minevik. Ka kõrvuti asetsevate sidesõnade vahele ei panda koma. Tuleks tõrelda, kuid et ta on nii tundlik, siis piisab ehk märkusest. Ent nagu teatati, ei võinud ešelon veel selleks ajaks Tamsallu jõuda. LAUSELISUSEGA SEOTUD ERIJUHTUMID Kõrvallause eraldatakse komaga, kui ta sisaldab öeldist. Sõudsime nii kiiresti, kui suutsime. Öeldis on da-infinitiivi kujuline. Poiss mõtles, kuidas ülesannet lahendada. Kui minna, siis kohe. Meist igaüks on arutlenud küsimuse üle, kus hoida raha. Olema-verbi väljajätt ei mõjuta kõrvallause komakasutust. Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud. Ta tegi rohkem, kui ette nähtud. Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud. Mis keelel, see meelel. Komakasutus on vaba ühendites: maksku mis maksab, saagu mis saab, tee
Eesti keeles on nii ees- (PIKI jõge) kui järelsõnalised fraasid (jõulude AJAL). Eessõnad võtavad genitiivi, järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema). Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub), partitsiiplausetes, da-infinitiivi (ta tahtis lahkuda) ja nominalisatsiooni (tema lahkumine tekitas viha) sisaldavates lausetes. Finiitse täiendi ees võib korrelatsioonina esineda ,,see" kui demonstratiivpronoomen (SEE on väga tore, et sa tulid). Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles pole aegade ühildumist.
kodoje, alevi, hamba kodusse, alevisse, hambasse isi- või iksi-konditsionaal: ksi-konditsionaal: jäisin, jäiksin jääksin Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni ‘pojani’; 6 analoogilised da-infinitiivi tunnused: jättädä, tundada; topeltmitmus: kanudel ‘kanadel’, päividest ‘päevadest’; analoogiline mitmuse id-partitiiv: jõuluid, kalaid; iksi-konditsionaal: nägiksin, joiksimme; sisekaota si-imperfekt: jättäsin, tundesimme; tugevaastmeliste vormide üldistumine kirdemurdes: seppäl, kirjanikkul, tüttär, akkada ‘hakata’; je-tunnuseline genitiiv: suurembije ‘suuremate’; geminaadid rõhutu silbi järel: poiganni, poiganna;
lihtminevikku, nt pid/i, teg/i, näg/i). 3) Tüvevokaal Kui ma-tegevusnimi on vokaaltüveline, saadakse tüvevokaal sealse tunnuse eest, kui aga konsonanttüveline, saadakse tüvevokaal kindla kõneviisi oleviku 1. pöördest, nt uju/ma, näita/ma, aga laulma : laula/n, seis/ma: seisa/n. 4) Tüvemuutused, ennekõike AV. Ka verbid saavad olla kas astmevahelduseta, vältevahelduslikud või laadivahelduslikud. AV väljaselgitamiseks on kaks võimalust: a) kas võrrelda da-infinitiivi ja oleviku 1. pöörde vormi nt lugeda : loen; katta : katan või b) nud-kesksõna ja oleviku 1. pöörde eitavat vormi (lugenud : ei loe; katnud : ei kata). 5) Tüve lõpuvaheldused: a) tüve lõpuhäälikud vahetavad eri muutevormides kohad, nt vestlema-tüüpi sõnades vest/le/ma : vest/el/da; b) osas muutevormides tüvevokaal ei esine, nt kõnelema-tüübi rööpvormides kõneleda e kõnelda, kõneletakse e kõneldakse;
õmblema-tüüp. 3) Tüvevokaal - kui ma-tegevusnimi on vokaaltüveline, saadakse tüvevokaal sealt, kui aga konsonanttüveline, saadakse tüvevokaal kindla kõneviisi oleviku 1. pöördest, nt uju/ma, näita/ma, aga laulma : laula/n, seis/ma : seisa/n. 4) Tüvemuutused, ennekõike AV. Ka verbid saavad olla kas astmevahelduseta, vältevahelduslikud või laadivahelduslikud. AV väljaselgitamiseks on kaks võimalust: a) kas võrrelda da-infinitiivi ja oleviku 1. pöörde vormi nt lugeda : loen; katta : katan või b) nud-kesksõna ja oleviku 1. pöörde eitavat vormi (lugenud : ei loe; katnud : ei kata). 5) Tüve lõpuvaheldused: a) tüve lõpuhäälikud vahetavad eri muutevormides kohad, nt vestlema-tüüpi sõnades vest/le/ma : vest/el/da; b) osas muutevormides tüvevokaal ei esine, nt kõnelema-tüübi rööpvormides kõneleda e kõnelda, kõneletakse e kõneldakse;
eeskujul) Infinitiiv, gerundium • -tAk ~ δAk • t-tunnuseline infinitiiv vähemalt lapis, vasteid ka ugri keeltes, algupäralt ilmselt verbaalnoomeni liide • -k latiivi lõpp • Tunnus paljudes tüüpides kadunud (*antaδak >> anda), mõnes tüübis analoogilisena taas lisatud (lugeda) • -tesnA ~ -δesnA • -t sama päritolu kui infinitiivis • -e teadmata päritolu • -snA inesiivi lõpp • Hilisem areng sarnane infinitiivi omaga Supiinid • -mA + käändelõpp • -mA algselt olnud verbaalnoomeni tuletusliide • -mAhen, -mAsnA, -mAstA, -mAttAk ~ -mAt˘tAk • (-tAmAhen ~ -δAmAhen ~ -ttAmAhen – teistes lms keeltes umbisikulist vormi pole) • Arvatavasti ka väliskohakäänded: -mAllen, -mAllA, -mAltA • maks-vorm keeleuuenduselt, tarvitusele tuli laiemalt 1960ndate paiku, pakutud ka mani- ja maga-vormi (Aavik) 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles.
Imihäälik häälik, mille puhul õhuvoolu suund on sissepoole. Vokaal häälik, mis saab esineda üksi ja mida iseloomustab takistuseta õhuvool. Konsonant häälik, mis üldiselt ei saa esineda üksi ja mida iseloomustab eri viisidel takistatud õhuvool. Koartikulatsioon ehk kaasahääldus on ühe hääliku mõju teise, lähedal oleva hääliku hääldusele. Fusioon morfeemide liitumise liik, kus morfeemide piirid on hajusad. NT murda ja surra (infinitiivi tunnust ei saa tüvest eraldada). Kumulatsioon morfeemide liitumise liik, kus ühes morfeemis on mitu tähendust. NT vete (väljendab mitmust ja omastavat käänet) Muutumine morfeemide liitumise liik, kus morfeemi kuju ühe tähenduse väljendamiseks vastavalt ümbrusele muutub. NT hixkarya keeles eitussufiksid. Assimilatsioon olukord, kus vastavalt ümbrusele muutub üks häälik lähedal oleva hääliku sarnaseks.
Raske öelda Ich habe die Absicht, einen Wagen zu mieten. Mul on kavatsus autot ürida. Heinrich schlug vor, eine Ausstellung zu besichtigen, H. tegi ettepaneku näitust vaadata AGA: Ich möchte eine Ausstellung besichtigen. Ma tahaksin näitust vaadata. Sie müssen die Ausstellung besichtigen. Te peate näitust vaatama. Lassen Sie mich mal sehen! Lubage mul vaadata! Ilma kildsõnata "zu" tarvitatakse infinitiivi (-da tegevusnime) modaalverbide järel (können,müssen, dürfen, wollen, mögen, sollen) ja järgnevate tegusõnade järel : lassen, bleiben,sehen, hören, fühlen, gehen, kommen, fahren, laufen) Eesmärgi väljendus: 1. um... zu Ich bin da, um möglichst viel zu erfahren Ma olen siin, et (ma) võimalikult rohkem teada saaksin (Alus jääb samaks) 2. damit Ich bin da, damit Sie möglichst viel erfahren
Mitmuses meie, teie, nemad. Sg 1. Sum 2. Es 3. Est Pl 1. Sumus 2. Estis 3. Sunt Verbi põhivormid Verbil on neli põhivormi. Vinco, vici, victum, ere Vinco praed. id. act. Sg 1 ma võidan Vici perf. ind. act. Sg 1 ma võitsin / olen võitnud Victum partic. parf. pass. võidetud Ere infinit. praes. act. võitma/võita/võitmine näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni Veni, vidi, vici Neljandat põhivormi tähistatakse sõnastikes lühendatult, infinitiivi lõpp liitub esimese põhivormi viimase konsonandi külge. Inf. lõpud I are II ére (pikk e) III ere (lühike e) IV - ire Conjugation I (prima) Accuso, avi, atum, are süüdistama Accuso, accusavi, accusatum, accusare Conjugation II (secunda) · Video, vidi, visum, ére nägema, vaatama Videre · Habeo, bui, bitum, ére omama Habui, habitum, habere · Respondeo, spondi, sponsum, ére vastama respondi, responsum, respondere
ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhivormid ja nende alusel moodustatavad käänded Noomeni vormistiku moodustamisel on põhivormidena järjekindlalt rakendatavad ainsuse omastav ja mitmuse omastav. Verbi põhivormid ja nende alusel moodustatavad vormid. Verbi vormistiku moodustamisel on põhivormidena rakendatud mainfinitiivi (seda vormi on viimasel ajal nimetatud ka supiiniks), da-infinitiivi, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1. Pööret ja ta/d-partitsiipi. 22. Käändkondade üldjaotus. 23. Pöördkondade üldjaotus. 24. Morfoloogiline paradigma (definitsioon ja iseloomustus). Käändsõna paradigma kui kahe arvu ja 14 käände kombinatsioon. Pöördsõna paradigma. Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka.
Ilmselt tuleb nõustuda, et esimestel sõnadel,mis inimesed kasutusele võtsid, oli nende vaimus palju laiem tähendus, kui on neil sõnadel, mida kasutatakse juba väljakujunenud keeltes, ning et nad andsid alguses igale sõnale kogu lause tähenduse, sest nad polnud teadlikud kõnekeele jagunemisest kindlateks osadeks. Enne kui nad hakkasid eristama alust ja täiendit, tegusõna ja nimisõna -- mis polnud sugugi väike vaimne saavutus --, oli nimisõnu täpselt sama palju kui pärisnimesid; infinitiivi olevik oli verbi ainus ajavorm ja mis puutub omadussõnadesse, siis see mõiste kujunes ilmselt välja suurte raskustega, sest kõik omadussõnad on abstraktsed ning abstraktsioon kujutab endast vaevanõudvat ja pigem ebaloomulikku toimingut. Alguses sai iga objekt eraldi nime, olenemata sugudest ja liikidest, mida need alusepanijad veel ei suutnud eristada. Kõik üksikud asjad paistsid nende vaimule eraldi, just nagu nad paiknevad ka looduse pildil. Kui ühte tamme nimetati A, siis teist
Eksperimenteeris etendaja-vaataja suhtega; Marinetti tahtis välja vihastada kodanlikud vaatajad. Sõda ülistas ta kui olulist energiaallikat. Pärast sõda tema ideed taandusid, kuna I MS tõi Itaaliale suuri kaotusi. Venemaa revolutsioon aga ärgitas vene futurismi tõusu pärast sõda. Marinetti kirjutas veel mitmeid manifeste, nt ,,Futuristliku kirjanduse tehniline manifest" 1912, kus ta esitab uue keelekasutuse põhiseisukohad. Tema järgi tuleb hävitada süntaks, kasutada verbi infinitiivi, mis vahendab energiat, intuitsiooni, elu elavust. Kirjavahemärkide asemel matemaatilised ja muusikalised sümbolid; erinevad trükikunsti eksperimendid: värvid, kirja suurus, font jne. Futuristid ja teater. Teatrit edendasid kolmel viisil: · Eluteater: aktsioonid, ülesastumised avalikes kohtades, publiku sokeerimine, ärritamine, skandaalitsemine. · Varieteeteater: uusi vorme pakkuv teater, mis on suunatud kirjanduskeskse teatri vastu;
annaabi.ee 
