Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond Industraliseerumine Walt W. Rostow Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investreerima Sõltuvusteooria
demokraatlikult kontrollitav. Ülemaailmse ja peamiselt lääne industriaal- ja postindustriaalriikide poolt kontrollitava poliitilise operatsioonina võib see endast kujutada kolonialismi uut vormi. Maailma poliitiliste ja majanduslike suhete ümberkorraldamine võib soodustada Lääne hegemoonia langust. Samamoodi võib Lääne ruumi mittekuuluvate riikide kasvav mõju globaalsele majandusele ja globaalsele poliitikale industrialiseerumise, turismi ja loodusvarade kontrolli kaudu vähemalt mingil määral kõigutada vanu keskuse-perifeeria struktuure, mille lääneriigid lõid oma moderniseerimis- ja industrialiseerimisprotsessis. Globaliseerumine ei loo ühtset ülemaailmset majandust, vaid selle asemel soodustab suurte majandusruumide, nagu Euroopa Liidu, USA ja Jaapani vahelist konkurentsi. On ka ennustatud, et tulevikus võistlevad maailma majanduses omavahel terved kontinendid. (Anttonen 1999)
Praegusel ajal töötatakse välja uusi tehnoloogiaid selliste probleemide lahendamiseks. 4 Võtmesündmused 1709 Abraham Darby kasutab rauamaagi sulatamiseks koksi 1764 Leiutatakse ketrusmasin puuvilla ketramiseks 1770 Esimesed vabrikud hakkavad puuvilla tootma 1789 Avatakse esimene auru jõul töötav vabrik 1804 Richard Travithick ehitab esimese auruveduri 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820. aastad Industrialiseerumise kiire areng USA-s 5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6stuslik_p%C3%B6%C3%B6re http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toostuslik_poore_evelin.htm Ajaloo õpik 6 Sisukord Sissejuhatus.....................1 Tööstuslik pööre..............2-4 Võtmesündmused............5
Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad 40% kogu energiavajadusest. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid arengumaades on see ikka kõige olulisem energiaallikas. Vee- ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast.
Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1858 asutati Narva Kreenholmi Manufaktuur 1868 Keelustatakse teoorjus 1870 Eesti esimene raudteelõik Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin 1876 Bell leiutas telefoni 1895 esimeste filmide demonstreerimine 1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool
1250 – Firenzes, Genovas niiti) 1961- Majandusliku koostöö ja Arengu kuldmündid: 1712- Newcomen´i aurumasin Organisatsioon (OECD) 1300 –Itaalias töötatakse välja 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1971- valuutakriis raamatupidamissüsteem, algab 1820. aastad Industrialiseerumise kiire 1973 – naftakriis, (Araabia- Iisraeli panganduse areng areng USA-s sõda ) ilmub D. Belli raamat “The 1492- Ameerika avastamine – 1870-Eesti esimene raudteelõik Paldiski- Coming of Post-Industrial Society” kuld muutumas majanduses Tallinn-Narva- Gattšina 1978- teine naftakriis (Iraani vahetusekvivalendiks
sellest, kuidas need peaksid olema ja kuidas nende suhtes tuleb toimida. Sotsiaalpedagoogilises uurimuses, teoorialoomes ja praktilises tegevuses on vajalik pidev eetiline refleksioon. Sotsiaalpedagoogiline teooria moodustub väärtustest ja tõsiasjadest ning taotleb väärtuste ja tõsiasjade ühtesobitamist (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Laste ja noorte kasvatusoludele hakati pöörama senisest enam tähelepanu. Näiteks sündis kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks uut laadi pedagoogiline aktiviteet, mis järk-järgult – eriti alates 19
uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Muutused energiamajanduses Aegade jooksul on inimesed õppinud kasutama erinevaid energiavarasid. Nii mõnegi kütuse kasutuselevõtt on oluliselt mõjutanud kogu majanduse kulgu ja arengutempot ning sellega ka inimeste heaolu. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergait saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesivesikeid:jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti,mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17.saj. kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni
Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. 5A. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes: 5B. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes: 6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7. Linnade sisestruktuuri mudelid. 8. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10
linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus:
kasutatud üle 100 aasta, hakati alles pärast Teist maailmasõda seda kasutama terminina, mis väljendas midagi ,,uut". Nähtavasti olid kõige suuremad postmodernismi väljendused arhitektuuris (nt AT&T hoone New Yorgis) ja kunstis (esindajaks Andy Warhol). Posmodernism, kui sotsiaalne teooria Postmodernismi kui sotsiaalset teooriat on mõjutanud Prantsuse koolkond. Prantsusmaa, nagu mitmed teisedki tööstusmaad, oli läbinud kiire industrialiseerumise, tarbimine kasvas jõudsasti. Marksistlikud teooriad hakkasid populaarsust kaotama. Sotsiaalne teooria kohati maskeerib mitmed erinevad tõed. Üheks Prantsuse kooli esindajaks on Michel Foucault. Foucaulti töö on rohkem seotud sellega, et paljastada, kuidas sotsiaalsed normid ja koodid struktureerivad inimeste elusid. Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja
rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (ka isamaa ja perekonna) tähtsust, usutakse, et on olemas absoluutne hea ja halb, individualistlike püüdluste asemel peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist. Pea kõikides industriaalühiskondades on väärtused nihkunud traditsioonilisuse rõhutamiselt ilmalik- ratsionaalsuse suunas. Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub teadmistepõhiseks ühiskonnaks, tekib väärtuste muutumises uus nihe suund eneseväljenduse väärtustamisele. 1.4 Suhtumine aega Monokroonne ajakäsitus · Aeg on lineaarne ja kulgeb minevikust tulevikku. · Aeg on jagatud segmentideks. · Olulised on ajagraafikud ja lahterdamine. · Fookuses on üks asi korraga. · Ajakava on kõige tähtsam, ta on püha ja muutmatu. · Ajalistesse kokkulepetesse suhtutakse tõsiselt.
Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem tööstusriigid, kolooniad Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja
individuaalsetes linnades ja tüpoloogiate lõikes; 2. Funktsionaalse positsiooni ja "kandjate" muutumine individuaalsetes linnades ja tüpoloogiate lõikes. 20 21 22 6. Linnade sisestruktuuri mudelid. 23 24 25 7. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 1.(varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2.Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10
tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha. Kõrvuti industrialiseerumise ja ühiskonna moderniseerumisega toimus nii Euroopas kui ka Venemaal ka rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel
Mis olukorras olid väiksemad lapsed? Olid üksinda kodus. INDUSTRIALISEERIMINE SAKSAMAAL. Majanduslik edu pärast teist Saksamaa impeeriumi loomist. Konservatiivne arusaam: erinevused toodi ühisesse ideaali. Vormime erinevused meie huvides. Selle saavutamiseks kujunes riigil tugev kultuuriline ja hariduslik roll. 1924.a Weimari vabariigis: igal lapsel on õigus haridusele! Et erinevad inimesed hakkaksid teenima ühist eesmärki. Sotsiaalpedagoogika vastusena..industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalne katsetus, uued sotsiaalsed probleemid. Probleemi lahendamisel on sageli oluline kolmas pilk. P.Natrop (1854-1924). Saksa filosoof ja pedagoog, selle ajastu silmapaistvaim esindaja. Rõhutas indiviidi ja riigi vahelist seost tihedat seost. Rõhutas, et mitte keegi meist ei ela
ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice'iga ning lõpetatakse A.A. Milne'i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine. Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud. 11. Nimetage nn. Kuldajastu edukamaid autoreid(teoseid). R.Kipling ,,Mowgli", J.London ,,Martin Eden", E. Thompson Seton ,,Wild animals I have known", C.Kingsley ,,The water-babies, a Fairytale of a Land Baby" , G.Macdonald ,,A Princess and the Goblin", Lewis Caroll "Alice imedemaal"
Kui pliiühendid paiskuvad õhku, võivad nad lennata kaugele. Nagu elavhõbe ja kaadmium, on ka plii keemiline element, mille bioloogilist kasutusotstarvet pole teada. Aine on mürgine ka väikestes kogustes. Keemispunkt on kõrge ja aururõhk väike, seega tekib keskkonnaprobleem (erinevalt elavhõbedast) alles ioniseerunud aine puhul. Pliisisalduse kasvu Läänemeres on jälgitud sete põhjal, kusjuures on täheldatud, et pliisisaldus on suurenenud vastavalt industrialiseerumise levikule Kesk-Euroopast põhja suunas. Aine kandumist veekogudesse ja selle kontsentratsiooni piirab pliiühendite vähene lahustuvus. Metalli kujul esinev plii oksüdeerub hapniku mõjul lahustuvaks iooniks happelistes oludes. Koos jõesetetega kandub vastuvõtvatesse veekogudesse pliid, kuid see element settib kiiresti näiteks karbonaadina PbCO3. Happelistes oludes nii plii sulfiidide kui ka karbonaatide lahustuvus kasvab. Happelisuse suurenemise tõttu tõuseb plii lahustuvus, ja pinnasest
ökosüsteemi · hõivavad elamisterritooriumi jne 68. Muutused maailma energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede jms põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis lõpuks puidunappuseni. See sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisöe. Kivisöe laialdane kasutamine 17.-19.saj ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. saj vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha
naistööjõud. Elanikkond kasvas seal, kus oli odav toota ja seda realiseeriti. Tööstus piirkonnad. Mida rohkem toodeti, seda suurem oli ka nõudlus. Sektor üha kasvas. Toodeti rohkem, kui suur oli nõudlus. Tekitas tarbimisühiskonna. Uued kaubanduslikud käitumised, täiesti uued kaubad. Millal kui pika aja jooksul tööstusrevolutsioon aset leidis? leidis aset/algas erinevates regioonides erinevatel aegadel, 1750 Inglismaal, 1890ndatel Venemaal. Industrialiseerumise algus Inglismaal ja Inglismaa eeldused. 1)kalli tööjõu probleem- palgad olid juba keskajast kõrgemad kui kuskil mujal(lausa 10 korda). Tootmises tuli arvestada suurte tööjõu kuludega. 2)maavarade rikkus, kivisüsi oli kergest kättesaadav, oli odav(puit kallis). Seega hakati üha enam kütma ka kivisöega. 3) saavutati tehnilised lahendused masinate näol- masinad said teha kätetööd, mis muidu oli kallis.
ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine. Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud. 11. Nimetage nn. kuldajastu edukamaid autoreid (teoseid). Lewis Caroll “Alice imedemaal” Pamela Travers “Mary Poppins”, “Mary Poppins tuleb tagasi”, “Mary Poppins avab ukse”, “Mary Poppins pargis”, “Mary Poppins köögis”, “Mary Poppins Kirsipuu teel”. J. R
Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva Peterburgi ja Venemaa sisekubermangudega. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha. Kõrvuti industrialiseerumise ja ühiskonna moderniseerumisega toimus nii Euroopas kui ka Venemaal ka rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel
Pärast ühte ametiaega sai endise kommunistliku partei liikme Kwasiniewski käest lüüa valimistel. Kommunistlikust parteist sai sotsiaaldemokraatlik partei. Kwasinewski oli president veel ka 21 sajandi alguses. 90' radikaalsed reformid majanduses. 91' Varssavi pakti laialisaatmine ja külma sõja lõpp. 99' Poola NATO-sse ja kurss lääne poole. 44. Šveits XX sajandil: Šveits arenes 19. Sajandil väga kiiresti, Euroopa riikidest oli see 1850.daks aastaks industrialiseerumise poolest teisel kohal Suurbritannia järel. I ms. ajal tekkisid Šveitsis sisepinged saksa. Itaalia ja prantsuse keelt kõnelevate piirkondade vahel ja lähedal olid ka neutraliteedi rikkumisele, kuid seda suudeti Traditsiooniliselt neutraalne; I ilmasõjas neutraalne, ehkki lahingud väga Sveitsi piiride lähistel; 1920. astus Rahvasteliitu, 1938. sai Rahvasteliidult täieliku neutraliteedi tunnustuse; põgenike paradiis;
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata
Tema teooria ühiskonna arengust, rahvastiku arengust. Kui inimesi on palju, siis nad tarbivad hästi palju ressursse, siis ei jätku neid kõigile, siis osad surevad ära ja siis jääb ressursse üle, siis jagub neid jälle kõigile kuna ressursse on palju ja siis jääb ressursse väheks ja inimesed surevad ära ja ressursse jääb jällegi üle. Lõputu nõiaring Industrialiseerumine Walt W. Rostow · Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria · Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem · Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu · Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetuust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama · Lääneriigid peaksid arengumaade majandusse sekkuma Sõltuvusteooria
KULTUUR: traditsiooniline ühiskond - >modernistlik ühiskond -> postmodernistlik ühiskond. Maailma majanduslik ajalugu. Gregory Clarck ,,Farewell to Alms". Malthuse lõks: mida paremad tingimused, seda rohkem inimesed paljunevad, samas siis ei jagu kõigile ressursse ja surevad ära. Industrialiseerumine. Ameerikaliku teooria autor Walt W. Rostow. Pakkus välja teooria, kuhu suunas ühiskond peaks arenema: majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria. Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem. Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu. Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama. Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investeerima. Eelnevale vastandub sõltuvusteooria
Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Üleminek tööstuspõhisele ühiskonnale. Tõi kaasa majanduse kasvu. Tööstus tõi kaasa heaolu kasvule. Euroopas jäid agraarriikideks Hispaania, Itaalia ja Venemaa. Pikas perspektiivis paranes elustandard. Arnold Toynbee ,,industriaalne revolutsioon", tõi selle termini käibele. Termin oli ise küll varajasem, kuid tema tegi selle kuulsaks. Ta käsitles tööstusrevolutsiooni kui inglise rahvusliku elemendina. Industrialiseerumise algus Inglismaal ja Inglismaa eeldused. Tööstusrevolutsioon sai alguse inglismaal 18. saj II poolel 1760ndatest aastatest. Iirimaal tööstusrevolutsiooni 19. saj teisel poolel ei toimunud oli SB kõige mahajäänum kant. Miks sai revolutsioon aluse inglismaal? 1. maavarad inglismaal. Kivisüsi ja veeallikad. 2. inglismaal oli küllaltki suur turg, tööstuskaupade turustamine ja nõudlus. Inglismaa polnud kindlustatud majandusbarjääride ja tollidega. 3
ideaalne mudel saavutuslikkusele suunatud ühiskonnas. Ühiskonna seisukohalt vaadatuna oleks vajalik tutvustada lapsi ja noorukeid selle mudeliga kooli kehalise kasvatuse seisukohast vaadatuna. Saavutusvôime motivatsioon, aus vôistlus ja reeglid on väga vajalikud ühiskonna kultuuri säilitamisel. Seega peab toetama spordis avalduvate väärtuste integreerumist ühiskonda, eriti kôrgema industrialiseerumise astmega ühiskonnas. Sport vôimaldab vahetut ehtsat kogemust ning iga inimene vajab teatud hulga liikumist (mida saab spordi kaudu), kehalist proovilepanekut ja liikumisrôômu mis vôimaldavad kogeda positiivseid emotsioone. Samuti leidub spordis hulgaliselt avatud isiklikke suhteid, mis aitavad kôrvaldada sotsiaalseid tôkkeid suhtlemisel. Seega vôib igaüks saavutada positiivset spordist vastupidiselt
7.3 MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL Iseloomulik: inflatisoon oli kontrolli all, rahvuslik koguprodukt kasvas stabiilselt, tööpuudus ei vähenenud (10%), nafta hind langes (kokkuhoiu, põhjamere naftamaardlate leidmise ja alternatiivsete energia liikude kasutusele võtmise arvel), protekstionismi suurenes. 78 7.4 AREMGUMAAD Arengumaad saab jaotada nelja rühma: OPECi maad, nn Naftariigid - elatustase suhteliselt kõrge, industrialiseerumise kõrge tase. Idaaasia tiigrid: Lõuna-Korea, Taivan, Hong-Kong, Singapur. Tööstus on orjenteeritud ekpordile. Siia rühma kuuluvad ka Brasiilia ja Mehhiko. Põhiosa - endised monokultuurmaad või ühe maavara liigi ekspordile orjenteerumine. Kõige vaesemad riigid - kõige vaesemad riigid. Enamus neist asub aafrikas. 7.5 SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS. 1980ndatel moodustasid sotsriigid 3% maailma majandusest. Nad seisid maailma majandusest väljaspool.
annaabi.ee 
