INDUKTIIVSED ELEMENDID INDUKTSIOON ON …? ,SEDA MÕÕDETAKSE HENRIDES (H). INDUKTIIVSED ELEMENDID ON: POOLID, TRANSFORMAATORID EHK TRAFOD DROSSELID JNE. ENAMASTI KASUTATAKSE NEID VÕNKERINGIDE TEGEMISEKS, KOOS KONDEDEGA, NING PINGETE MUUTMISEKS. SAMUTI SISENDITE JA VÄLJUNDITE SOBITAMISEKS. VASTUPIDISELT KONDEDELE OMAVAD POOLID SUUREMAT TAKISTUST KÕRGETEL SAGEDUSTEL JA VÄIKSEMAT MADALATEL SAGEDUSTEL . INDUKTSIOON ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB LÄBI MAGNET VÄLJA. südamikuga POOL Muut pool TRAFO ?
..0,1 F, madal töösagedus. Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.) - Põhiparameetrid: Nimimahtuvus (E6, E12, E24). Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge. Jne. Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX. Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga. c) Induktiivpoolid e. drosselid (inductances) Kõik voolujuhtivad elemendid on mingil määral induktiivsed. E = - Ldi/dt Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH. Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = L Põhiparameetrid: Induktiivsus vastavalt reale E6 ja E12. Hüvetegur Q=X/R= L/R (R energiakadu poolis). Kõrgsagedusel komplekstakistus.
a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui uuritakse inimesi või nende toimimist. Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat. Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene Väär 21
Lahendatavate probleemide uurimine Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, · Determinism. Põhjustagajärg. Kella metafoor. · Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon: teadmistes on jõud, et maailma paremaks muuta. Reduktsionism. Taandamine. Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia Teaduslik uurimus Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid · Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. · Deduktiivne protsess, Teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid. Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. Mõõtmine Teadus on mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Testid
Induktiivse loogika (ja võib-olla ka deduktiivse loogika) võiks ehk paigutada epistemoloogiasse. (Näiteks Willard Van Orman Quine samastas induktiivset loogikat epistemoloogiaga.) Loogika valdkonda kuuluvad probleemid huvitavad epistemoloogiat siiski üksnes niivõrd, kui nad aitavad lahendada teadmise olemuse, võimalikkuse ja päritolu probleemi. Karl Popper väitis, et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused. Kehtetud arutlused (sealhulgas kõik kehtetud induktiivsed arutlused) on kõik ühtviisi halvad. Arutluse induktiivne tugevus ei tee arutluse eeldusi tema järelduse heaks põhjendiks. Seetõttu ei tuleks teadusel mitte niivõrd otsida hüpoteesidele tõendusmaterjali, vaid püüda hüpoteese ümber lükata, näidates katseliselt, et neil on väärad deduktiivsed järeldused. Arutluse induktiivne tugevus sõltub taustteadmisest. Seetõttu on süstemaatilise induktiivse loogika võimalikkus problemaatiline.
Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad, mida sööme on magusad. Induktsiooniprobleem tulenebki sellistest väidetest. Nimelt püstitas Hume küsimuse. Mille alusel me võime väita, et tulevik on minevikuga sarnane? Hume ütles, et me ei saa väita, et meie mineviku kogemused on samad, mis kogeme ka tulevikus – me saame ainult uskuda, et see nii on
Õiguslikud nõuded on õigusaktide jälgimise kohustus ning mõjutused järelvalve teostajate poolt. 1) Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon. 2) Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. Riskianalüüsi meetodid: Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad) Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid) Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valik stsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Riskianalüüsi metoodikad koosnevad paljudel juhtudel 3-7 etapist. Metoodikad kasutavad tihti kombinatsioone erinevatest tehnikatest (meetoditest). 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Määratleb ära kolm etappi, kus teine etapp on jaotatud neljaks alaetapiks. 1
vajalike vahendite eraldamine. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad)- on detailsem kui kvantitatiivne. Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)- võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes. Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) on ka kvalitatiivsed, sest eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist. Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Riskituvastus Riskide analüüsimine o tagajärgede hindamine o tõenäosuse hindamine o kontrollmehhanismide hindamine
muutuvat/ujuvat (floating input) sisendit ning samal ajal võtab see vähe voolu, jui lüliti on kinni. ESD electrostatic discharge põhimõte on selles, et tuleb kasutada mingit jubinat, mis kas laeb end täis, lülitub välja vms, kui tuleb ülepinge nt staatilisest elektrist. Digitaal –tule põlema panemiseks 1,0 Analoog-temeratuuri mõõtmiseks ntks 19. Reaalne kontrolleri digitaalväljund ja tema elektriskeemi näited (erinevad toitepinged, lülituskiirus, suured voolud, induktiivsed koormused, jne). 3,5-5V , -25-25mA ajadiagrammid, mis seletavad DA tööd. Diagrammide ehitamisel lähtume sellest, et sünkrosignaali ilmumise momendil seadme sisendil viibib eelmine signaal X, ja tema vahetus toimub ainult peale trigerite ümberlülitamist. 20. Mis on – UART, USART, SPI? UART - Universal Asynchronous Receiver/Transmitter – raudvara mis muudab paralleelse info järjestik infoks? Paralell to serial.
et ainsad teadaolevad paratamatud tõed maailma kohta on tea- da mõtlemise ja mitte kogemuse kaudu. Nii et kui me suudame näidata, et kõnealused tõed kas ei ole paratamatud või ei ole "tõed maailma kohta", kõrvaldame ratsionalismi tugipunkti. Tõestame empiristliku väite, et pole olemas "mõistuse tõdesid", mis osutak- sid faktidele. Väita, et loogika ja matemaatika tõed ei ole paratamatud ega kindlad, on suund, mille võttis Mill. Ta väitis, et need propositsioo- nid on induktiivsed üldistused, mis põhinevad äärmiselt suurel hul- gal juhtumitel. Asjaolu, et toetavate juhtumite arv on niivõrd suur, seletas tema seisukohast ära meie uskumise, et need üldistused on paratamatult ja universaalselt tõesed. Neid toetavad tõendid on nii tugevad, et meile näib uskumatuna, et kunagi võiks ilmneda mõni vastupidine juhtum. Ometigi on põhimõtteliselt võimalik selliseid üldistusi ümber lükata. Need on ülimalt tõenäolised, kuid olles
Tunda nende erinevusi. Teada võimalusi, kuidas siduda eri meetodeid erinevate keeleteaduse harudega. Kvantitatiivne uurimus – keskendub sellele, kui palju või kui mitu tunnust või eset on. Võimaldab võrrelda suhteliselt suurt hulka inimesi/asju. Enamasti deduktiivne. Kvalitatiivne uurimus – hõlmab mustreid ja struktuure ning seda kuidas miski on. Enamasti induktiivne. Induktsioon – teooria luuakse uurimistulemuste põhjal. Kvalitatiivsed uurimused on induktiivsed. Deduktsioon – hüpotees luuakse olemasolevate teooriate põhjal ja uuringu käigus kinnitatakse või lükatakse ümber. Kvantitatiivsed uurimused on deduktiivsed. Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida. Iga teoreetilise mõistega tuleb vastavusse seada mingi konkreetne mõõdetav parameeter. Usaldusväärsus e reliaablus – kasutatava metoodika stabiilsus ja järjekindlus. Näitab, kui
Kuid, rõhutas 3 Leibniz, me ei arutleks nende üle, kui me poleks kunagi midagi näinud või muud moodi meeltega kogenud. Meie hinges on järelikult ideed ja printsiibid, mis ei pärine meelelisest kogemusest, kuid mille teadvustamist viimane ajendab. Faktitõed on aga väited konkreetsete faktide kohta näiteks Praegu sajab vihma või üldistused faktide alusel (st induktiivsed järeldused) näiteks Vesi keeb saja kraadi juures. Kogemusest võime Leibnizi arvates saada teadmisi selle kohta, mis on, kuid mitte selle kohta, kas nii on paratamatu. Meie kogemus on piiratud ning seetõttu võivad paljud meie üldistused osutuda ekslikeks. Leibniz tõi sellise näite: väide, et vesi on alati vedelas olekus, on tõene maades, kus vesi ei külmu kunagi, kuid see ei väljenda vee olemust ning selles võib veenduda, sõites külmemale maale. Meil pole
KK faktorid, mis mõjutavad moraalsete otsustuste arengut: Interaktsioon eakaaslastega - Seotud eakaaslaste populaarsusega - Eakaaslastega diskusioon, rollimängud moraalsete probleemide lahendamisel Vanemate kasvatuspraktika - Demokraatlik - Premoraalidiskusioonides osalemine - Vanemate mudel ja internaliseeritud väärtused - Madal tase sundi ja kõrge soojust, seotust suhetes?! - Induktiivsed kontrollimeetodid Formaalne haridus - Tähtis faktor: haridusaste tõuseb – tõuseb ka moraalse otsustuse aste Kultuur - Traditsioonilised 4 astet - Kultuurispetsiifiline teooria – rõhuasetus kas individuaalsele õigusele või hoolivusele, kollektiivsusele
Käesolev käsitlus/õpetus/arutlus informaalne selles mõttes, et lihtsuse ja arusaadavuse huvides me kirjeldame argumendi reegleid, omadusi ja seoseid valdavalt loomulikus keeles. Sellisel lähenemisel on oluline õpetuslik otstarve: kuna argumenteerimine toimub valdavalt loomulikus keeles või loomulikule keelele rajatud erialakeeles, siis peaks ka argumenteerimise õpetus toimuma sama(de)s keel(t)es. 19. Mille poolest erinevad deduktiivsed ja induktiivsed järeldused? Esiteks, reeglid on erineva rangusega. Ranged järeldumise reeglid on sellised, mille järgi järelduse tuletamisel erandid või kõrvalekalded reeglitest ei ole lubatud. Seetõttu vigane või poolik järeldus polegi järeldus. Ranged reeglid on loogilised ning nende järgi tehtud järeldused on kehtivad ja on paratamatult tõesed. Loogiliselt ranget järeldamisreeglistikku ja selle järgi tehtud järeldusi nimetatakse deduktiivseteks.
seletused ja ennustused. See on deduktiivne arutlus. Loogika suudab seda öelda, et kui eeldused on tõesed, siis peab ka järeldus olema tõene. Küsimust, kas eeldused on tõesed või mitte, ei lahenda loogika. Deduktsioon on see kui otsustused tuletatakse teistest, juba olemasolevatest otsustustest. 4.Ennustus ja seletus induktivistlikus käsitluses (32-35). Vaja teha endale selgeks seaduste ja teooriate toimimine teaduses ennustus- ja seletusabinõuna. Reeglipärased induktiivsed üldistused (33). Sellised otsustused, mis kirjeldavad uurimisaluse olukorra koosseisu, nimetatakse algtingimuseks (33). Teaduslike seletuste ja ennustuste saamise üldine vorm on kokkuvõttes selline: 1. Seadused ja teoorias. 2. Algtingimused / 3. Ennustused ja seletused (34). 5.Naiivinduktivismi võlu (35-36). Plussiks on see, et see käsitleb rahva hulgas levinud arusaamu teaduse olemusest formaliseeritult, tema seletus – ja
a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine (not looking for the meaning of life); "empirical questions". Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, 17. Teaduslik uurimus. 1) Teha vaatlusi 2) luua teooria, seadusi 3) genereerida hüpotees4) testida eksperimenteerides 5) tagasi lükata/parandada teooriat Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid: a) Induktiivne lähtumine üksikjuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19
➢ Asjad ● positsiooni/ametikoha analüüsimise küsimustik (PAQ - Position Analysis Questionnaire) 6 ➢ Info saamine ➢ Vaimsed protsessid ➢ Füüsilised tegevused ➢ Suhtlemine teiste töötajatega ➢ Töökeskkond ➢ Muud tegurid ● Induktiivsed meetodid ➢ Ülesannete nimekirja koostamine (KSAO: Knowledge, Skills, Ability, Other factors) ● Kriitiliste juhtumite analüüs ➢ Juhtumi kontekst ➢ Töötaja käitumine ➢ Käitumise tagajärjed Töö analüüsi meetodite valik: Mis on töö analüüsi eesmärk? Missugune on kavatsetava töö analüüsi kõlapind? Missugune meetod sobib tehniliselt,
neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, mitmed peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid jpm) Neuraaltorule – millest arenevad kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia 62. Induktsioon Rakkude grupp või kude, mis produtseerib teisele grupile/koele (responder, vastuvõtja) vastavat signaali, mis muudab nende rakulist käitumist nimetatakse põhjustajaks (indutseerija, inducer) Enamasti on induktiivsed signaalmolekulid parakriinsed faktorid (FGF (fibroblast growth factor), Hedgehog, WNT ja TGF-β (transforming growth factor β), mida sekreteeritakse otse ümbritsevasse ekstra- tsellulaarsesse ruumi, mida tuntakse ära naaberrakkudes (vastuvõtja) vastavate retseptorite poolt Rakkude võimet vastata induktiivsetele signaalidele nimetatakse kompetentsuseks 63. Neuraalne induktsioon Mesodermaalsete rakkude (seljakeelik) võime suunata osa ektodermi rakke arenema neuraalses suunas
Tänapäeval – faktide alusel ei saa tuletada paikapidavat teooriat. Teaduse sünniaeg – 17. Saj. Pole olemas teaduslikku teoloogiat ja järelikult ka teoloogilist teadmist! Teadus vajas tingimata tõestust. Faktide abil kontrollimata teooriad peeti pseudoteaduseks teadusmaailmas. Alles newtoni teooria langemine tõi teadlased arusaamale, et nende aususe standardid olid olnud utoopilised. Kui kõik teooriad on võrdeslt tõestamatud, mis eristab teadust pseudoteadusest? Induktiivsed loogikud – võeti aluseks määratleda erinevate teooriate tõenäosust vastavalt kogu olemasolevale tõendusmaterjalile. Probabilism. 1934 väitis popper, et kõikide, nii teaduslike kui pseudoteaduslike teooriate tõenäosus on 0. Popper –teooria on teaduslik ,kui ollakse ette valmistunud täpselt määratlema otsustavat eksperimenti, mis võib teooria falsifitseerida (hoopis meetod). Kuhni järgi polegi selget eraldusjoont teaduse ja pseudoteaduse vahel.
19. sajand - positivism - loodusteaduse mõju - objektiivsuse nõue - objektiivsuse ja subjektiivsuse vastastikuse mõju arvestamine - suured teooriad - materjali kogumise osatähtsuse rõhutamine - subjektiivse osa ümberhindamine uurimises - interpreteerimine - kvalitatiivsed meetodid - hoidumine kõikehõlmavatest teooriates Kvalitatiivsed meetodid: Uwe Flick, An Introduction to Qualitative Research - deduktiivsete lähenemiste asemel induktiivsed - see praktika tugineb varasematele teooriatele - kvalitatiivne uurimine empiirikale tuginevad teooriad - universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest Tekstikeskne ja kontekstikeskne folkloristika - filoloogiline uurimissuund - etnoloogiline uurimissuund Filoloogilise suuna uurimismeetodid: - soome ehk geograafiline-ajalooline meetod - tüpoloogiline meetod - pärimusliigi (zanri) analüüs - teksti levikuanalüüs
Mittetäielik induktsioon liigitatakse induktsiooniks lihtsa loendamise teel, induktsiooniks analüüside ja faktide väljavalimise kaudu ning teaduslikuks induktsiooniks. Teadusliku induktsiooni eesmärk on avastada esemetevahelisi olulisi tunnuseid eelkõige aga põhjuslikke seoseid. See on tihedalt seotud vaatluse ja eksperimendiga. Deduktiivsed järeldused on tõsikindlad ja saavad ainukesena tulla tõestamisel kõne alla. Induktiivsed järeldused on tõenäolised, sisaldavad endas alati eksimisohtu. Eelised: On nähtud põhiliselt selel seotuses faktide, kogemuse ja kontrollitavusega. Deduktsioon ja induktsioon on omavahel tihedalt seotud. Nad mõlemad on seotud kogemusega. ANALOOGIA Analoogia-erinevate esemete vaheline sarnasus teatud omaduste ja suhete järgi. Analoogiajäreldus- On see, kui esemete mõne ühise omaduse põhjal oletatakse, et neil on
Töö funktsionaalne analüüs meetod, mis tuleneb ametinimetuste kataloogist. On koostatud ametinimetuste loend, kus kõik nimetused on ära kodeeritud (9-kohaline kood). Koodi järjekorranumbrid tähistavad teatud tunnust. 3 esimest kohta: tööstuse tüüp. 3 keskmist: milline on antud ametikohal kontakt (?). 3 viimast: töönimetus tähestikulisel alusel sama tegevusala grupis. Functional Job Analysis, PAQ vaata järgi Induktiivsed meetodid Ülesannete nimekirja koostamine teadmised, oskused, võimed + vb ka muud tegurid (nt hoiakud). Kriitiliste juhtumite analüüs Kui tööl tuleb ette eriolukord, peaksime vaatama kohe mis juhtus, miks juhtus, mis on tagajärjed. Nt müügitöös töötaja müüs toodet/teenust ootamatult palju. Peab uurima kas on midagi seal taga, miks nüüd järsku nii hästi läks. Kas tekkis
8 t Skeemitehnika. SS-98. sisendpinge on saehamba kujuline. Sel juhul saame lineaarselt muutuva sisendpinge kasutamisel ruutparaboolile vastava pinge väljundis. Paraboolikujulist pinget kasutatakse värvitelerites sinise, punase ja rohelise kiire ühitamiseks kineskoobi ekraanile. Kuna kallutussüsteemi ühitamispoolid on nii induktiivsed kui ka aktiivtakistuslikud, siis ta moodustab integreeriva RL-lüli. Siirdeprotsessid võnkeringis ja ajamärkide tekitamine löökergutusega generaatoriga L U s is G t C
- Heuristlikud vead - Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine? Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku tegevust vaid kaudselt Mil viisil saab loogiliste järeldusteni jõudmist soodustada? Analoogide ja vihjete abil Induktiivne järeldamine Kuivõrd usaldusväärsed on inimeste tehtud induktiivsed järeldused? Mitte väga, sest induktiivne järeldus tähendab et üksikute vaatluste põhjal tehakse üldisi järeldusi. Milline seos on induktiivsel järeldamisel ja näiteks teadmiste kujunemisel? Assotsiatiivne süsteem. Kas tõenäosuse arvestamine pigem toetab või takistab järelduse tegemist? - Sageduse hindamine – pigem toetab - Loogilise tõenäosuse hindamine – takistab, sest meil pole võimalik arvestada kõiki võimalikke sündmuse variatsioone antud ajahetkel
Milliste klassifitseerimistunnuste alusel tuuakse mudelite tüübid välja? - Mudelite omaduste ja võimaluste konkreetsemaks uurimiseks on mõttekas klassifitseerida need erinevate tunnuste alusel ühetüübilisteks gruppideks. Erialakirjanduses võib leida järgmisi otsustusprotsessi mudelite klassifikatsioone: deksriptiivsed ja normatiivsed mudelid; induktiivsed ja deduktiivsed mudelid; probleemile ja otsustusele orienteeritud mudelid; ühe- ja mitmeeesmärgilised mudelid; ühte ja mitut perioodi haaravad mudelid; determineeritud ja stohhastilised mudelid. 179. Selgitage erinevate mudelitüüpide olemust ja nende kasutamisega seotud probleeme. - Deskriptiivseid mudeleid kasutatakse otsustusprotsessi omaduste ja parameetrite kirjeldamiseks, et
[22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri). [Duns Scotuse ühtivuse meetod ja William Ockham'i erinevusmeetod; samas tunnetati nende meetodite ebatäielikkust, ennekõike vaadeldavate efektide tundmatute põhjustajate suhtes; hiljem lisandusid kaasmuutuste (kaasnevate variatsioonide) ja jääkide meetod; samuti Milli ühendatud ühtivus- ja erinevusmeetod].
sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet. • Ratsionaalse valiku tegemine. Seda teooriat järgivad mitmesuguseid intelligentsusteste kasutavad koolkonnad. Kõige tun- tum on Binet’ intelligentsustest, mis võimaldab väljendada inimese intelligentsust teatud koefitsiendi abil. Standard on 100. Talente on jaotatud mitmeti. Üks võimalik jaotus on järgmine: • verbaalsed anded; • induktiivsed anded (oskus loogiliselt mõelda); • ruumilised anded (oskus töötada ruumi mõõtmetega); • numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega); • pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus). Eeltoodut arvestades on võimalik koostada talentide profiilid eri töökohtadele ehk nn pro- fessiogrammid. Seda käsitlust võib nimetada ka kokkuviimise teooriaks ehk matching’uks. Nõustamise käi-
π ,π- konjugatsioon p,π- konjugatsioon (akroleiin, akrüülaldehüüd) (dimetüülvinüülamiin) 47 Probleemanalüüs: asendajate elektroonsete efektide mõju orgaaniliste molekulide oma- dustele. Analüüsi põhireegel on järgmine: Et määrata elektrontiheduse väljatõrjumist molekulis, tuleb summeerida asendajate induktiivsed ja resonantsefektid (vt. allpool olevat tabelit). Summaarsete efektide alusel asendajad jaotatakse järgmiselt: elektronodonoorsed asendajad: tõstavad molekuli elektronitihedust (alküülrühmad, negatiivse laenguga rühmad, vaba (paardumata) elektronpaariga rühmad, milledel on ai- nult +I-efekt või prevaleerib +M-efekt) (vt. tabel). Tabel. Asendajate elektroonsed efektid ======================================================
Joonis 2.1 parema ärakasutamise. Juhul kui kasutatakse keskväljavõttega täisperioodalaldit, on ainsaks võimaluseks sekundaarmähises neutraalpunkti tekitava keskväljavõttega trafo kasutamine. Trafo kasutamine suurendab aga elektriajami massi ja mõõtmeid ning vähendab kasutegurit. Induktiivsus pooljuhtide anood-ja katoodahelas põhjustab omakorda aeglase kommutatsiooni ja muunduri suurema energiatarbe. Teisalt, piiravad induktiivsed elemendid seadmete toitevoolu ning kaitsevad seadet lühiste eest. Selle poolest on toitevõrgupoolsed liinireaktorid eriti efektiivsed. Ajami installeerimisel on drosselite kasutamiseks palju erinevaid vajadusi. Toitepoole drossel asendab mitmeid voolu piiravaid mahtuvuslikke komponente, vähendab häireid toiteliinides, kaitseb kommutatsiooni liigpingete eest ja parandab süsteemi võimsustegurit laias võimsuste ja kiiruste vahemikus
Loogikareeglid Loogiline mõtlemine ehk järeldamine (reasoning) on protsess, mille korral juba teadaolevat informatsiooni kasutatakse uue informatsiooni loomiseks. Järeldada saab väidetega opereerides ja neid hinnates. Järeldamine allub loogikareeglitele. Loogikareeglid aitavad nende järgimisel välistada eksimusi ja jõuda mõistlikele järeldustele. Me mõtleme järeldades ehk järeldusi tehes. Järeldused võivad olla kas induktiivsed või deduktiivsed. Kui me järeldame oma või teiste poolt saadud üksikute kogemuste või tehtud vaatluste alusel, teeme induktiivseid järeldusi ehk üldistusi üksikjuhtudest. Deduktiivsed järeldused toimuvad üldiselt üksikule. Siin võtame aluseks üldise reegli ja teeme selle alusel järeldusi konkreetse üksikjuhu kohta. Loogilises analüüsis omandavad deduktiivsed järeldused süllogismi vormi. Süllogismid on kahe eelduse (väite) järjestused, mis viivad kolmandale väitele ehk
annaabi.ee 
