Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Indiaanlased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
indiaanlased, pillid, inkad, maiad, asteegid, indiaanlasi, ravitseja, haigustest, mungad, trummid, viled, ameeriklased, keelpillid, kotkatants, tantsijadÜrgajal usuti, et muusika abil saab juhtida loodusjõude ning mõjutada jumalaid. Enne jahiretke maapinnale joonistatud metslooma ümber tantsides ja häälitsedes loodeti jumalatelt paremat jahiõnne. Pillidest vanimad on kahtlemata löökpillid. Inimkonna esimest löökpilli võid kohata loomaaias, kui näed simpansit kaht peopesa kokku löömas. Pulkade kokkutagumise järel avastati, kui hästi kõmiseb õõnes puutüvi. Hiljem tulid kasutusele ksülofonilaadsed pillid puust plaadikestega. Esimesi puhkpille - paaniflööte esineb peaaegu kõigil maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli seotud vibu leiutamisega. 1 Indiaanlased Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel
Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus on nende avastatud maade rahvastel ning kes peaks valitsema merd. Indiaanlased olid paraku väga halvas seisus – neid tapeti ja riisuti massiliselt. Õnneks leidus inimesi, kes nende õiguste eest välja astus, kas siis tõesti nende inimõiguste kaitseks või lihtsalt puhta südametunnistuse ja usu nimel. 4 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 12. oktoobril 1492 astus Christoph Columbus Bahamal esimesele tema poolt avastatud saarele
tühjaks ammutatud madalamaid meresid ja nende asemele jäetud kuiva maasilda. Hilje, kui maakeral ilm soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin. Rändajad tulid loomajälgedes. Nad saabusid aeglaselt läbi kõöeda maasitku lõuna poole. Nad küttisid osavalt mammuteid ja pikk-sarv piisoneid. Tänapäeval on need loomad välja surnud. 1.1 Suguharud Indiaanlased jagunesid hõimudesse. Suuremad hõimud on siiani säilinud. Need on: irokeesid, maiad, asteegid, nevahod, siuud, tserokiid, apatsid, komantsid, Pueblo indiaanlased ja seieenid. *Irokeeside külad olid ümbritsetud kõrgete teivastaradega. *Siuu hõimu indiaanlased elasid nahkadest valmistatud onnides - tepeedes - mida oli kerge kokku pakkida. *Pueblo indiaanlased elasid edela Ameerikas *Apatsid võtsid hispaania asunikelt üle ratsutamiskombe, kihutades nii hobustel paigast paika. *Pärast olmeekide ja teotihuacanlaste kultuuride kadumist said Mehhiko valitsejateks asteegid.
Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd
arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas
1.SISSEJUHATUS Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. ( Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika
Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Ma
Referaat Põhja-Ameerika muusikast. Sisukord. 1. Indiaanlaste muusika. 2. Afro-ameerika muusika. 3. Euro-ameerika muusika. 4. Räp-kultuur. 5. Kasutatud kirjandus. Indiaanlaste muusika. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse
seda tuhandeid aastaid teinud ning sattusid Siberi rannikut pidi liikudes mööda maariba teisele mandrile. Umbes samal ajal hakkas mammut välja surema ja tema asemel sai piisonist iidse põhjaameeriklase põhiline toidu ja kehakatte allikas. Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes
seda tuhandeid aastaid teinud ning sattusid Siberi rannikut pidi liikudes mööda maariba teisele mandrile. Umbes samal ajal hakkas mammut välja surema ja tema asemel sai piisonist iidse põhjaameeriklase põhiline toidu ja kehakatte allikas. Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse ameeriklase toidulauale üha enam taimi,marju ja seemneid. Järkjärgult võttis maad korilus ja tehti esimesi algelisi katseid põldu harida. Praeguse KeskMehhiko aladel elanud indiaanlased olid esimesed kes hakkasid kasvatama tervilja, melonkõrvitat ja ube ilmselt juba 8 000 aastat e.kr. Pikkamööda levis see oskus ka põhja poole. 3 000. aasta paiku e.kr. tegeldi New Mexico ja Arizona orgudes algelise maisikasvatusega. Ajapikku lisandusid esimesed niisutuskatsed ning aastaks 300 e.kr. juba ka teatavad külaelu sugemed. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel asusid praegustel Phoenixi aladel Arizonas hohokumid, kes
Metsik, linnainimesele vastanduv, kannibal, pikkade juustega, vb rõivasteta. (Folkloorsest metshaldjalt kanti termin üle loodusrahvastele.) ld k. - silvaticus - metsa juurde kuuluv, metsades elav. Vanim termin metslane (15.-19. saj): saksa wilde, hispaania salvajada, itaalia selvaggio, prantsuse sauvage, inglise savages. Hispaania arutati ka selle üle, kas tegemist üldse on inimestega, sest muidu ju võib neid lausa küttida. Otsustati lõpuks, et tegemist on siiski inimestega. Paljud indiaanlased olid aga juba maha notitud. Hiljem leiti teisigi metsikuid rahvaid peale indiaanlaste. Õilis/noble metslane - puudub tsiv. ühisk. pahed, neil on aega jälgida päikeseloojangut; neid kasutati omaenda kultuuri kritiseerimiseks (Diderot, Rousseau, Voltaire) Soft primitivism & hard primitivism. Fotode peale graveeriti 19.II-20.saj alguseni (raamatutes). 19.saj areng: saame teada, kuidas meie esivanemad võisid kunagi elada. (primitiivid, ld primus; neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed)
· Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil Algupära ja arvukus · Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas, et on saabunud Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida- Aasia ning Tiibeti hõime · Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis
piirkondadest, kus nad asusid. Seal tuuakse välja peamised maiade kultuuri tutvustavad vaatamisväärsused ning tuuakse välja põhjused, miks just need vaatamisväärsused turiste ligi meelitavad. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas keskendutakse maiade olemusele ja levialale, teises osas tutvustatakse maiadega seonduvaid vaatamisväärsusi. Referaat on kokku pandud raamatutest ja internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD Muisted maiad oli etniline grupp Ameerika põlisrahvaste hulgas, kes elasid esialgu Mehhiko lõunaaladel ja hiljem Yukatani poolsaarel. Maiade linnad ületavad indiaanlasliku Ameerika kõik muud arhitektoonilised muistised ja nende tsivilisatsioon on üks arenenumaid Kolumbuse- eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika- ja astronoomiateadmiste, nulli 3 ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest
Ta on aga suhteliselt hõredasti asustatud. (13 inimest ruutkilomeetril). Argentiinas on rahvastiku tihedus võrreldes teiste riikidega selles regioonis keskmine. Vananev rahvastik. Keskmine eluiga ei ole väga kõrge ega eriti madal. Sündimus on suurem kui suremus, väikelaste suremus on suurem kui sündimus. Suurem osa rahvastikust elab linnades, mis asuvad Atlandi ookeani ääres. Valitsevaks inimrassiks on lõunaeurooplased, ülejäänude seas on nii mestiitse, indiaanlasi kui muid rahvusvähemusi. Katoliku usk. ... Argentiinlaste kui peamiselt lihatoidulise rahva enda sõnul meenutab nende riik kaardil hiigelsuurt karbonaadilõiku, mille ribikondiks on Andide ahelik. Argentinast on kujunenud üks lihasöövamaid riike maailmas, kusjuures toit tähendab nende jaoks just eeskätt loomaliha. Tänapäevalgi peetakse seal iga elaniku kohta enam kui kaht karilooma. Kõik see
..................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased............................................................................................................................5 Afro-Brasiillased....................................................................................................................6 Juudid.....................................................................................................................................6 Jaapanlased...............................................................................
1.2. Euroopa Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Et saada nahale püsiv kujutis, vigastatakse seda tätoveerimispressi, -nõela või - nõelakimbuga. Tekkinud haavakestesse hõõrutakse värvainet. Kirde-Aasias näiteks õmmeldakse nahasse värvitud niit, mis hiljem eemaldatakse. 12 000 aastal e.m.a. kasutati tätoveeringute tegemiseks tuhka. Isetehtud haavadesse hõõruti
ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli
Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse. Ameerika põlisrahvas on indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid Sõltuvalt elatusaladest ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda nagu näiteks Põhja Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll
. . . . 57 13.2.2 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 13.3 Majandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 13.3.1 Külakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 14 Karjanduslikud ja põllumajanduslikud kultuurid, Mehhiko ”indiaanlas- te” (sapotecod, maiad jt) kultuurid. 59 14.1 Maiad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 14.1.1 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 14.1.2 Kultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 14.1.3 Majandus . .
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pak
asjade tundmine ja sooritamin, mida tavaline surelik vajas, kuid millega ta hakkama ei saanud. Üks enamtuntud shamaanide kohustusi oli ennustamine, eriti jahiõnne etteaimamine ja samas ka selle kindlustamine, mida saavuti vastavate vaimude ja jumaluste väljakutsumise ja neile ohvriandide toomise teel. Seega oli suurem osa shamaani ülesannetest üsna majanduslikku laadi.Lisaks võis ta trummipõrina abil leida üles kadunud loomi jne. Eriti tähtsaks peeti shamaani kui haiguste ravitseja rolli. Enamus rahvaid arvas, et kõik haigused on tekitatud kehas pesitsevate halbade vaimude poolt. Shamaanid ei hoolitsenud mitte ainult inimese füüsilise keha eest. Üheks oluliseks 14 shamaani ülesandeks oli surnu hinge juhatamine surnute riiki, kuna arvati, et hing ei leiaks sinna üksi teed ja kui ta jääks inimeste maailma, häiriks ta nende rahu. Peale selle oli shamaanil veel vahendaja rolli inimeste ja üleloomulike jõudude vahel. Ta
Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid messer Niccolóle ja messer Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot.
veebruar 2000 23. jaanuar 2001 · Madu 24. jaanuar 2001 11. veebruar 2002 · Hobune 12. veebruar 2002 31. jaanuar 2003 · Lammas 1. veebruar 2003 21. jaanuar 2004 · Ahv 22. jaanuar 2004 8. veebruar 2005 · Kukk 9. veebruar 2005 28. jaanuar 2006 · Koer 29. jaanuar 2006 17. veebruar 2007 · Siga 18. veebruar 2007 6. veebruar 2008 Indiaani horoskoop Põhja-Ameerika pärismaalased, indiaanlased, on alati püüdnud elada kooskõlas loodusega, selle elementide- ja jõududega. Nende uskumust mööda on Maa, Taevas, Kuu ja Päike kõige tähtsamad taevaelemendid. Maad peavad indiaanlased kõikide inimeste suureks emaks ja oma suurima austuse märgiks kutsuvad teda ema Maa, suhtudes temasse äärmise aupaklikkuse, lugupidamise ja suure südamlikkusega. Indiaanlaste astroloogia aluseks on Päikese ja Maa tiirlemisest põhjustatud looduse suur
Erinevalt regilauludest intoneeritakse helikõrgused üsna täpselt. Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus. Muistsed kohaliku päritoluga pillid: kannel, vilepillid, samuti naaberrahvastelt pärit ja siin kodunenud muusikariistad: viiul, lõõtspill. Kõrvuti viisipillidega mängiti ka rütmipille, milleks sobisid käepärased tarbeesemed ja tööriistad: luuavars, pink, saag. Samuti tunti ja kasutati kehapille: plaksutati käsi, trambiti jalgu, punnis põskedele sõrmedega nipsutades mängiti põsepilli. Mängiti tavaliselt üksi. Uuem
suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. Ajalugu Põhja-Ameerika esmaasukad, jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja Kanada territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks 16. sajandil olid indiaanlased hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. Mehhikost põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) algonkinid, irokeesid, siuud, atapaskid jpt indiaanlaste hõimud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja korilusega. Eurooplaste asustus Ameerikas 16. sajandi algul siirdusid Mehhiko ala hõivanud hispaanlased Floridasse ja sealt põhja poole, 1565
Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades,
kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus, sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko. Hispaanlased vallutasid ka Peruu. Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid said kiiresti rikkaks. Nad rajasid Euroopasse uusi manufaktuure, mis nende sissetulekuid veelgi suurendasid. Maadeavastused kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Maadeavastuste tulemusel said eurooplastele tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed: kartul, tomat, mais, kakao jt
Rootsi saabus tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne Rootsis hingata snuffi ninna. 17. sajandi lõpus hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822 aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand. 1492 - Paneil tuli idée tuua Euroopasse tubakat kui ta nägi kui laialdaselt on see levinud indiaanlaste seas. Nimelt närisid indiaanlased tubaka lehti ja suitsetasid tubakat piipudest. Euroopas tutvustati algul tubakat kui ravi kõikide haiguste vastu. 1638 - Delaware Bayst tuli tubakalast, mis pani alguse suurele tubaka populaarsusele Rootsis. 1725 Tubaka kasvatuse suurenemine 1741 Suitsetamise keelustamine alla 21 aastastele, snusi veel laialdasem levik. 1810-40 Snuffist snusini Snuffist sai snus majanduslikel põhjustel .Alguses oli snuff kallis ja seda kasutasid jõukamad inimesed
Aafrika orjad, kes toodi Kuubasse kolm ja pool sajandit tagasi pärast seda kui Kuuba Hispaaniaga liideti. Orjad tõid kaasa oma rahvusliku muusika ja tantsud, hispaanlased aga Hispaania ja Euroopa tantsud. Kontratntsud ja valss olid kaks peamist Euroopa tantsu, mis Kuuba tantsusaalidesse tee leidsid. Kuubasse jõudsid koos sisserändajatega ka nende muusikalised instrumendid. Hispaaniast tulid kitarr ja kastanjetid, Aafrikast erinevad trummid, sealhulgas bongod koos kahe erinevalt häälestatud trummiga, marakaa ja klaved. Viimasega määratakse ja hoitakse rütmi. Tants, kus muusikal on sedavõrd keerukad rütmilised kujundid, ei ole ka sammude lugemine täiesti sirgjooneline. Põhifiguuride samm ettepoole algab muusikatakti teise veerandnoodi ajal. Rumba, tsa-tsa-tsaa ja salsa on mõneski sarnased ja peaaegu kõiki figuure selles tantsude trios võib kergete parandustega üle kanda ühest rütmist teise.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
Kool Nimi Klass Aafrika kultuur ja rahvad Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn Sisukord Aafrika kultuur........................................................................................................ 3 Muusika ja tants.................................................................................................. 4 Keel ja kirjandus.................................................................................................. 4 Religioon.............................................................................................................. 4 Aafrika rahvad ja hõimud....................................................................................... 5 Põlisrahvad.......................................................................................................... 6 Kokkuvõte....................................................
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia
sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega. Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi! Peruus on lisaks hispaania keelele ka koguni kaks põliselanike keeltest ametikeeled – need on ketšua keel ja aimara keel. 4. Asukoht ja kliima Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas, ekvaatori ja 19. lõunalaiuse vahel.
annaabi.ee 
