Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "India usund: Hinduism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinduism, kolmandaks, jooga, dharma, seadmus, eetika, sansaara, karma, mokša, vabanemine, ohverdamine, kohustuseksHinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti.
sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust. Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni.
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja
Karina Repetun Hinduism ja Budism Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades.
loodus on oluline ja pühad puudka Miyajima saar- merevärav, tempel Kunst- enamjaolt kujutatakse riitusi ja kombeid, pigem mitte jumalaid rituaalid toovad kokku suuri rahvamasse peamine rituaalide eesmärk on puhastus- pestakse roosivees puhtus ja harmoonia Kirsid sümboliseerivad puhtust ja harmooniat Kirsi alleed on mediteerimiseks mõeldud Muusika räägib enamasti rahust ning elamisest harmooniast jumalatega oluline osa keelpillidel- nt koto Hinduism Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist
süsteem on polüteismil põhinev. Tegu loodusaustusega (=natuureligioon =loodususund), aninismiga seotud on samaanlus. Hinduism Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone
kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon · Kujunes 2000 aastat tagasi · Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus · Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Uskumused Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid , oma teoloogiaid, filosoofiad, lood, kunst ja muusika. Paljud hindud usuvad, et hinduistlik pühiõpetus on püsinud sajandeid muutumatuna.
Roojasusest sai vabaneda vaid puhastustseremoonia abil. Puutumatute teha jäeti kõige mustem ja raskem töö. Kõik neli varnat jagunevad omakorda veel alamkastideks. Ühest kastist teise üle minna aarjalaste (hinduistide) arvates ei saanud. Abielluda tohtis ainult kasti siseselt. Kastivahesid peeti inimese enda tegevuse tagajärjeks. Inimene sünnib kõrgemasse või madalamasse kasti vastavalt sellele, kuidas ta eelmises elus on käitunud. Karma (hinduismis ja budismis teo ning tagajärje üleüldine seadus) võib inimest kastisüsteemis viia nii üles kui alla. Head teod viivad uues elus kõrgemasse kasti. Selline kastisüsteem on India ajaloos mänginud olulist rolli läbi kogu ajaloo. Kuigi riigimees Mahatma Gandhi eestvedamisel keelati 1950 inimeste jaotamine kastisüsteemi alusel, on see varjatult sealses ühiskonnas, eriti
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks
meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanemakultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele
Õpetatakse, et universum on igavene ja sel pole loojat. Kuigi jumalad eksisteerivad inimeste maailma kohal, pole neil mingit mõju surelike elule ning lõpuks nad lakkavad olemast jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil
Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid
*tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-6 saj. pandi kirja. 2) Dasanad vedadele tuginevad filosoofia süsteemid jagunevad: vedanta ja jooga. Vedanta India filosoofiline suund, kus mõistes kuidas asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon.
meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus
Kaitseb nt peret kurivaimude eest. Voodoo pärit Beninist, levis Haiitile ja muutus seal omanäoliseks. Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5 INDIA USUNDID Etniline ja traditsionaalne usund, hõlmab elu sünnist surmani; tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Põhitunnus: igavene seadumus e. sanatana dharma Väga salliv usund, ainus nõue on pmst tunnistada veedade autoriteeti. Ajalugu: · Juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse
tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks toit; negatiivse totemismi ehk tabu puhul tootemilooma ei tapeta brahman preestriklass hinduismis; maailmavaim, kõiksus atman inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine
Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 14. Üleminekuriitus on toimingud, riitused millega viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist üle teise seisundisse. Kui riitus õigest iläbi viia toimub üleminek kohe. 4 peamist: sünd, täisealisus, abielu, surm. 15. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat. 16. Brahman HINDUISM vägi. Hinduismis preestri klass, kes suhtlevad brahmaga. Maailmavaim, kõiksus. . Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Hinduismis esimene klass kastikorras. 17. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha. 18. Sa(n/m)sara inimese hinge ümbersündmine uutesse eludesse. Eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et Atman ja Brahman on üks ja sama asi. 19
Budism on Põhja-Indiast alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Laoses, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis põletab suitsutusaineid. Sümboliks on kaheksa kodaraga ratas, kõrgem seisus on Nirvana, taimetoitlased, kloostrid, pühakodad templid. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29. Kes vallutas Konstantinoopoli lõplikult ja mis aastal? Mehmet II aastal 1453. 30. Millist linna kutsutakse kolmandaks Roomaks? Moskvat. 31. Mis kujutis oli Bütsantsi vapil? Bütsantsi vapp, mis kujutab kahepeaga kotkast. 32. Milline vene valitseja krooniti esimeseks tsaariks? 16 Ivan IV. 33. Kes kirjutas eestlastest kui usklikumast rahvast Euroopas? Antonio Possevino. 34. Millises kirikus nähakse Rooma keisririigi edasikestmist? Õigeusu kirikus. 35. Mis aastal toimus reformatsioon ja kes selle algatas? 1517, Martin Luther. 36. Kes koostas reformatsiooni aegse usutunnistuse ja kuidas seda nimetatakse?
Koosneb kolmest osast, mis sisaldab Buddha jutlusi, elu reegleid ja eetikat ning filosoofilisi tekste (suutrad). Buddha õpetus Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust, mis aitab leevendada kannatusi. Ratta abil selgitas, et olemine on nagu lõpmatu ring (sündimine/suremine). Buddha õpetas oma kuulajaile, kuidas saada paremaks inimeseks. ,,Neli õilsat tõde": Maailmas on kannatus; Kannatuse põhjuseks on elujanu; Kannatusest saab vabaneda; Kannatusest vabanemine käib kaheksa osalist teed pidi. Kannatuse kaotamiseks tuleb muuta nii mõtlemist kui käitumist ehk järgida "Kaheksaosalist teed": 1) Õige arusaam tähendab nelja õilsa tõe mõistmist; 2) Õige meel on himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted; 3) Õige kõne ja hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust; 4) Õige
Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism
Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul. Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon. 3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid.
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
liitmis-/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet). V.W.Turner rituaal on tähenduslike sümbolite varamu. Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas, religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud transiseisundid, teise teadvuse seisundid. Eetika ja ususeadustiku aspekt iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale: nt 10 käsku, kuldreegel. Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate 2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
istus, sirutas ta käe ja puudutas maapinda. Seepeale kärgatas maapind: "Mina olen tunnistaja!" Mara oli alistatud. Buddha õpetas dharmat ka teistele meestele, naistele, lastele, rikastele ja vaestele, kõigis vanustes ja ühiskonnagruppides olevaile inimestele, et ka nemad võiksid virguda. Ta asutas sangha, munkade ja nunnade kogukonna, et säilitada õpetusi peale oma surma. Buddha suri umbes 80 aasta vanuses, enne surma andis ta veel järgijaile nõu olla hoolikas dharma täitmisel ning seejärel suundus ta nirvaanasse. Dalai-laama Dalai-laama on Tiibeti budistide usujuhi tiitel. Tiitel Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat. Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama. Dalai- laamade vaimset identsust seletab kaks erinevat taassünniteooriat. Esimese järgi sünnib surnud laama uuesti lapsena. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi
- Tekib aarialaste tungimisega Indiasse. - Arya: brahmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra- töölised(need, kes kastidesse ei mahtunud),kastitud-puutumatud. - Brahmanad tekkisid hiiglase(Rgveda) suust, kastriyad hiiglase kilbist, visid puusadest, sudrad jalgadest. - Alakasti süsteem-jati. · Tänapäeval on sudraid ja kastituid kokku 68% kogu elanikkonnast. · Hinduismi õpetus on dharma-algõpetus, seadmus. - Vedade kirjanduse autoriteedi austamine-püha kirjandus; kogum tekste-üksteise sees asuvate tekstide hulk-sõltuvad üksteisest ja täiendavad teineteist. 1. Vedasid on 4: Rg, Alharma, Yajur, Sauma 2. brahmana/aranyaka-preestrid on lubatud neid tekste lugema, sest nemad osakavad seda õigesti tõlgendada. 3. upanisad-filosoofiline tähendus; sellest sõltub kogu India filosoofia. *need on kolm põhilist kihti, aga neid kihte eksisteerib veel.
Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
annaabi.ee 
