nälgitakse jne.. · Tavaliselt on buliimikud suhteliselt normaalse kehakaaluga. Kaasnevad probleemid · Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis. · See omakorda võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Tekkepõhjused · Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud · Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Lääne maailmas ligikaudu 80% noortest tervetest naistest ütleb, et ei ole oma kaaluga rahul ja paljud proovivad seda mingil moel reguleerida. Vallandav faktor · Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse · Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa. Häiret säilitavad tegurid
energiat, negatiivsetest agressiivsust, brutaalsust ja ohtu. Pikaaegse kurnatuse või madala vererõhu korral aitab võita jõetust ja masendust, muudab inimesi elurõõmsamaks ja suhtlemisel avatumaks. Punane aitab üle saada häbelikkusest ja alaväärsustundest. Närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel võib aga olukorda veelgi halvendada ja negatiivseid meeleolusid süvendada. Punane toon sümboliseerib instinkte, kuumust, jõudu ja julgust, samuti seltskondlikkust, impulsiivsust ja otsekohesust. Soojade värvuse tunnetamine oleneb temperamenditüübist. Flegmaatik saab soojadest toonidest vaimset ergutust, sangviinik on nende mõju all valmis teadlikuks tegutsemiseks, melanhoolikul aitavad kontakti saada ümbrusega ning koleeriku tegutsemine võib nende mõjul muutuda kergemeelseks ja pinnapealseks. Kokkuvõte Punane on selline värv mida ei tohiks kuskil palju olla muidu ta ei meeldi mullle kui teda on kuskil natuke siis on ta hea värv
vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.. Kaasnevad probleemid Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis. Tekkepõhjused Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Naise ideaalsuse rõhutamine edukuse eeldusena. Vallandav faktor Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse. Häiret säilitavad tegurid Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest. Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Sümptomid ja
c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... Vali üks: a. neurootilisust, agressiivsust ja meelekindlust b. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust c. ekstravertsust, uudishimu, impulsiivsust ja psühhootilisust d. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja impulsiivsust Küsimus 10 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Biopsühhosotsiaalse mudeli kohaselt on psüühikahäiretel alati kolm põhjust, mille roll varieerub vastavalt indiviidile ja psüühikahäirele. Vali üks: Tõene Väär
Empiirilised tööd on uurinud psühhopaatia ja enesetapule kalduva käitumise seoseid, mille tulemusena Verona raporteeris 313 meessoost vangi näitel, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja teine dimensioon (ehk faktor II) oli seotud varasemate ise-raporteeritud enesetapukatsetega. Seda kordust pandi tähele ka 1711 kohtualuse, seaduserikkuja, psühhiaatria patisendi analüüsis. Suhted teise dimensiooni (ehk faktor II) ja enesetapu katsete vahel on seotud vähese oskusega kontrollida oma impulsiivsust ja sensatsioonijanu ning kalduvust ärevusele, vaenule ja mitteusaldamisele. Samad tulemused kordusid 226 naissoost vangi näidetes. Erinevalt varasemast uuringust, paljastas naiste seas tehtud uuring, et esimese dimensiooni kalduvused rakendavad märkimisväärse kaitsva efekti enesetapukatsete vastu. 4 2 Tänapäevased uuringud
32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning 13,7% tahtlikud vigastused. Seega on pea pooled alkoholiga seotud surmad seotud vigastustega. Alkoholi tarvitamine suurendab õnnetustesse sattumise riski, vähendades inimese reageerimiskiirust, loogilist mõtlemist, halvendades koordinatsiooni ja otsustusvõimet. Alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldsesse olukorda sattumise riski, suurendades impulsiivsust ja vähendades inimese enesekontrolli ning võimet konflikte rahumeelselt lahendada. Alkoholi tarvitamine suurendab riski endale viga teha, tõstes riski enesetapule ning suitsiidsele käitumisele. 6 Kokkuvõte Alkoholi tarbimine mõõdukas koguses võib millelegi hästi mõjuda, kuid ka mõõdukal tarbimisel on riskid. Alkohol võib tekitada erinevaid haigusi ja põhjustada õnnetusi, mis halvimal juhul võivad lõppeda surmaga
tervetel. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega, usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Nii anoreksia kui buliimia esinevad sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad. Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele. Vallandavad tegurid Vallandavaks teguriks anoreksia korral on sageli teiste poolt tehtud märkused välimuse või kaalu kohta või mingid muutusi kaasatoovad elusituatsioonid, nagu näiteks kooli lõpetamine.
sümptomeid, halb keskendumisvõime. Dieedi asemel peaks sööma päevas kolm  neli korda. Söögiajal peaks mõtlema ainult söömisele ja sööma kindlatel aegadel. Söömisrütmi tuleks arvestada ka muid plaane koostades. Söögikordade vaheajad peaks olema kolm  neli tundi. BULIIMIA Buliimia on psüühikahäire , mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood  suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades , lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist, või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normaalkaalus.
Aspergeri sündroom esineb sageli koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja harva ka koos kerge vaimupuude tunnustega. Samuti on sagedased lisadiagnoosid Tourette`i sündroom ja tikid. Aspergeri sümdroomi areng Tihti ei avaldu Aspergeri sündroomi sümptomid enne isiku nelja-aastaseks saamist. Tavaliselt on Aspergeri sündroomiga laste ja noorukite varane areng sarnane aktiivsuse ja tähelepanu häirega laste arengule. Mõnel esineb varases nooruses üliaktiivsust, impulsiivsust ja tähelepanu puudulikkust, sageli koos unehäiretega. Hiljem aga on märgata mõnevõrra hälbelist keelelist arengut, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, veel hiljem häireid sotsiaalses suhtlemises. Mõnikord on esimestel eluaastatel hulgaliselt autistlikke sümptomeid (pilgukontakti vältimine, halb tähelepanuvõime, lohutamatus ja keelelise/mittekeelelise suhtlusvõime hilinemine). Esimestel kooliaastatel avalduvad aga juba klassikalised Aspergeri sündroomi
Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet  IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina.
Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet  IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina.
tundeid. Stress väljendub ebameeldiva subjektiivse kogemusena ja muutusena käitumises. Stressiseisundi tagapõhjal on hulk neurokeemilisi reaktsioone. Imiku pikaajaline ja tõsine stress (väärkohtlemine, hülgamine, vägivald) võib põhjustada ajuorganite muutusi(limbilise süsteemi rakkude hävimist, hippokampuse kahjustusi, orbitaalfrontaalse ajukoore arenguhäireid). Nende muutuste tagajärjel võib tekkida raskusi oma ja teiste tunnete mõistmisel, impulsiivsust, rahutust, agressiivsusprobleeme, altisust stressile, mälufunktsioonide nõrgenemist ja psüühilist nõrkust. Täiskasvanu stressitaluvus on suurem kui lapsel. Kui laps ärritub liigselt ja on rahutu- see on märk juba stressist. Vanemad peavad lapsi stressi eest kaitsma- lasta olla neil omaette, rahulikult, mitte pidevalt õppetades, liigsete inimeste eest, lärmi eest jne. Neil on vaja piisavalt taastumisaega. Agressiivsus on reaktsioon heameeleallikka kaotusele või hävimisele
tervetel. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega, usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Nii anoreksia kui buliimia esinevad sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad. Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele. Kultuuriga seotud tegurid Läbi infokanalite saame sageli sõnumeid, et sale naine on edukas, veetlev, õnnelik ja armastatud. Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Lääne
Nad võivad tekkida nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil: kui inimene tunneb uhkust saavutuse eest, ilmuvad temal nii öelda jõud edasi tegutseda, kuid uhkus kollektiivsel tasandil muutub kogu rühma identiteeti kõrgendatuks. Kuid vastandlikus olukorras võib teha inimest kõrgiks, lisaks sellele võib tekida teistes kadedus või vaenulikkus, mis võib viia konfliktideni vastupidiste tulemustega. Vaimustus annab täiselu tunnet, toob inimese käitumises esile impulsiivsust, peamine on see, et vaimustus ei lükaks liiga riskantsete otsuste tegemisele. Aga see emotsioon näitab, et inimine elab protsessile kaasa ja on tähelepanelik teiste vastu. Rõõmu ja rahulolu annab lõpetuse tunde, näiteks, kui töö on hästi tehtud, uus ülesanne ja intellektuaalne väljakutse on tekkinud, andes endale või rühmale tunne nende väärtusest ja pädevusest. Ent rõõm ja rahulolu mõjutavad omakorda ka
annab järele tahtmisele süüa. Kultuuriga seotud tegurid Läbi infokanalite saame sageli sõnumeid, et sale naine on edukas, veetlev, õnnelik ja armastatud. Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Lääne maailmas ligikaudu 80% noortest tervetest naistest ütleb, et ei ole oma kaaluga rahul ja paljud proovivad seda mingil moel reguleerida. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Haigus tabab sagedamini perfektsionistlikke inimesi, kes püüavad kõiges maksimumi saavutada. Buliimia esineb sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad. Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele. Psühholoog Heli Zilenski sõnul on ohu märk just see, et kõhnemaks saada tahavad ka ala- ja normaalkaalulised naised.
Alkohol pärsib närvisüsteemi – suured annused vähendavad reageerimise kiirust ja tähelepanu – ja tugevdab teiste närvisüsteemi pärssivate ainete toimet. Alkohol võib tekitada ajutüve turse ja on sageli surmava mürgistuse põhjuseks. Kuna alkoholiannused on suured ja alkohol on vesilahustuv, siis võivad kahjustuda alkohooliku kõik koed ja elundid. Psühhoaktiivsete ainete seas kuulub alkoholile esimene koht agressiivsuse esilekutsumises. Alkohol suurendab impulsiivsust, teotsemist hetke ajel, mis muu hulgas suunab suureneva agressiivsuse nii lähedaste kui ka iseenda vastu. Alkoholism- kontrlolli kadumine joomise üle. Väike annus etüülalkoholi on rahustina psühhofarmakoloogiliselt peaaegu kordumatu – halvad emotsioonid kaovad, aga võime meeldivaid tundeelamusi kogeda jääb alles, ning närvisüsteem ei ole üldiselt pärsitud. Alkoholi osa enesetappudes, eriti meestel, on väga suur, kuna alkohol suurendab impulsiivust.
Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.2 Käesoleva töö eesmärgiks on uurida hüpperaktiivsust ja sellega kaasnevat, sest hüpperaktiivsus on tänapäeval väga levinud. 1
Impulsskaupadeks, mida ostetakse planeerimata. Neid tooteid tarbijad ei otsi ja seetõttu paigutatakse need tooted võimalikult nähtavasse kohta. Näiteks korgitser või küpsised. Hädaabikaupadeks, mida ostetakse äkilise vajaduse korral. Näiteks vihmavari vihmakeep. Esmatarbekaupade müügivõrk peaks olema lai, paljude müügipunktidega. Kaupluse väljapaneku ja müügisaali kujundamisel tuleb arvestada nende kaupade ostusagedust, ostuotsustuse impulsiivsust ning seostada need teadlikult ostjate liikumistrajektooriga Tavaliseks võtteks on kõige sagedamini ostetavate toidukaupade (leib, sai, piim) paigutamine sissepääsust võimalikult kaugele. Sellega püütakse tõsta harvemini ostetavate, ostja liikumise teel eksponeeritud kaupade müüki. Tüüpiliste impulssostu kaupade (maiustused, näts, suupisted) tavakoht on kassa juures. 2. Valikkaubad (garderoobikaubad, majapidamismasinad, mööbel, raadiokaubad, delikatessid jm.)
14 Võimaluse korral tuleks rakendada eriprogrammi järgi õppimist, mis aitaks lapsel teistega sammu pidada, samuti psühhoteraapiat, sealhulgas pereteraapiat. Seejuures on oluline, et lapsevanem, õpetaja, arst või psühholoog selgitaks lapsele tema häire olemuse. Sellest on palju kasu, kui laps teadvustab, et tal on probleeme tähelepanu- ja kontsentratsioonivõimega, sest et ta ei suuda alati vältida liigset impulsiivsust. Soovitusi õpetajale oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega; võimaldada lühemad õppimisajad; vähendada lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske; anda võimalusi liikumiseks; oluline on tunni struktuur ja ülesehitus; vajadusel kasutada eripedagoogide abi; rohkem aega jätta kirjalike ülesannete ja tekstide jaoks;
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee  seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastaspoolusega superego jõud. Eysenck tüütas välja omapärase seletuse selle kohta, miks mõnel inimesel ilmneb patoloogia. Mida kõrgem psühhotismi-skaala näitaja, seda väiksem välisärritaja võib iseli kutsuda patoloogilise reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimis soovim optimismi ja stiimulinälga – püüdu leida innustavaid väli särritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse
ehk ülesöömine on õpitud käitumine 3. emotisooniregulatsiooni raskused; negatiivsed emotsioonid → söömishoog Negatiivne impulsiivsus - tendents käituda impulsiivselt negatiivseid emotsioone kogedes, raske taluda tugevaid neg. emotsioone; tugevate negatiivsete emotsioonide olemasolu riskifaktor liigsöömishoogude väljakujunemiseks. Positiivne impulsiivsus - ​lisaks negatiivsele impulsiivsusele on hakatud uurima ka positiivset impulsiivsust. Kalduvus käituda impulsiivselt positiivseid emotsioone kogedes. Seostatud riskikäitumisega → alkoholi tarvitamine, hasartmängurlus, ülesöömine. Ka positiivsed emotsioonid võivad viia ülesöömiseni (positiivse filmiklipi vaatamisel ajal tarbisid emotsionaalsed sööjad rohkem jäätisekokteili kui negatiivse filmiklipi vaatamise ajal). Positiivsete emotsioonide ajel söömine ilmneb sotsiaalsetes situatsioonides. Tähistamine → suurendada positiivseid emotsioone
on taunitav. Kognitiivne stiil ja loovus 1. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel. 2. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele neis situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma. Väljast sõltumatud isikud tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad. Väljast sõltuvatel isikutel on seevastu raskusi
näljutamine, lahtistid jne) · Ãœle kolme kuu tavaliselt kaks suurt söögiisu hoogu nädalas · Suur kehakaalu kõikumine ( 5kg) üles Âalla · Depressioonihood Buliimikut iseloomustab veel · Masendunud olek peale söömisorgiat · Vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse, tugevad dieedipiirangud · Kõhnudes hakkab enesevalitsemine alt vedama ja hakkab taas sööma · Buliimikud on enam väljapoole suunatud, näitavad viha ja impulsiivsust enam kui anorektikud Anorektik eristub buliimikust · ANOREKTIK  orienteeritud äärmisele saledusele o range näljutamine ja treening o enamasti äärmuslikult kõhnad · BULIIMIK  toitumishäire väljendub kiusatuses süüa ja seejärel süütunne, o kaasnevad söömasööstud, mille järel oksendavad ja kasutavad lahtisteid o Enamsti normaalkaalus Spordi amenorröa
millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastapoolusega superego jõud. Ta väitis, et superfaktorid on bimodaalsed: samal ajal kui enamikus inimestes on mõtlema vastapooluse omadusi, on vastandäärmustusse kuuluvaid palju vähem kui jaotustelje keskele jäävaid. Isiksuse kahe mõõtme omavahelisel ühendamisel kujuneb neli inimtüüpi. Mille selged ja veenvad kirjeldused on olnud eeskujuks paljudele isiksuse käsitlustele. Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimissoovi ja stiimulinälga  püüdi leida innustavad välisärritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne. Seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Toetudes teadussuuringuile, osutas ta, et arevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud  geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reageerivad liiga tugevasti stiimuleide ja naasevad
10 4. BIPOLAARNE HÄIRE Bipolaarne häire on seisund, mille all kannatajal esinevad suured meeleolu kõikumised. Bipolaarse häire korral esinevad seisundid on järgmised: Madaldunud meeleolu ehk depressiivne seisund- inimesel on tugevad depressiooni sümptomid. Kõrgenenud meeleolu ehk maniakaalne seisund- inimene tunneb ekstreemset rõõmu ja ülevustunnet, kõrgenenud energia taset ja impulsiivsust. Vahelduvad episoodid- mõlemad seisundid vahelduvad. Uuringud on tuvastanud, et bipolaarset häiret on mingil eluperioodil kogenud üks inimene sajast. Tegevuse häiritus võib olla enam väljendunud nendel, kes haigestuvad enne 19 aastaseks saamist, kuna varane algus takistab sageli edasist hariduse omandamist, karjääri ning sotsiaalset arenemist. Keskmine vanus haigestumisel jääb vahemikku 17- 21 eluaastat. Haigestuvad nii mehed kui ka naised.
kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena. Loomingulisuse seos praktilise intelligentsusega on veelgi keerulisem, sest praktilise intelligentsuse teooriad peavad sageli ka kreatiivsust üheks vaimsete võimete avaldumise vormiks. Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Metoodilised võtted konseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J
ja erinevus. Tegevust ja selle kommenterimist lastakse õpilasel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt. KKMM-i eesmärgiks pole niivõrd kindlate reageeringute kujundamine konkretsetele märguannetele kui kontrollivõime arendamine oma käitumise üle. KKMM aitab muuta õpilase käitumist eesmärgipärasemaks. Rakendusnäited- KKMMi abil saab õpetada õpilastele, kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega.
tähelepanupuudus. Anoreksia- närviline isutus. Puudutab noori tüdrukuid. Jälgivad toidu kalorsust, söövad võimalikult vähe, saavutavad eluohtliku alakaalu. Tunnused: toidu tükeldamine raasukesteks, rohke veejoomine enne kaalumist, ei taha süüa koos teistega, märgatav kaalukaotus, menstruatsioon võib lakata, suured ambitsioonid koolis ja hobides, varmas teistele süüa keetma. Buliimia- lapse tundeelu rohkem väljapoole suunatud, näitavad avalikult välja viha ja impulsiivsust. Buliimiat vallandavaks faktoriks on tihti tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes aga hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele soovile süüa. Tunnuseks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett välja viivaid ravimeid manustades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb
Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised põhjused: · Aju suurte poolkerade otsmikusagarate töö (eelkõige dorsolaateraalne prefrontaalkorteks, eesmine tsingulaarkorteks, orbitofrontaalkorteks) · Aju kõnekeskuste ja otmikusagara keskuste vahelised funktisonaalsed seosed · Basaalganglionid, taalamu, motoorne korteks · Printsiip: evolutsiooonis hiljem arenenud struktuurid kontrollivad vare, kujunenud struktuuride tööd, ohjavad impulsiivsust (alkohul! Kofeiin ja magus) /luria: sihipärasus, planeerimine, koordineerimine, Eysenck:kofeiin, magus+//"utilization behaviour", võõra käe sündroom//Tourette'i sündroom/ Kornhuber jt: tahtelisele liigutusele eelneb aju biopotentsiaali muutus negatiivse polaarsuse suunas  umbes 1 sek enne vastava liigutuse algust. Bereitschafttspotential; Readiness potential. Valmisolekupotentsiaal. /uuemad andmed generaatorite kohta: ACC, premotoorne korteks/
on Robert R. McCrae ja Paul T. Costa. Inimest saab kirjeldada viie suure omadusega: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus, kusjuures igale inimesele iseloomulik käitumismuster kujuneb välja vastastoimes keskkonnaga. Mida siis ühe või teise omaduse kindlakstegemiseks inimese juures uuritakse? Neurootilisuse (N) kindlakstegemiseks uuritakse ärevust, vaenulikkust, masendust, enesekontrolli, impulsiivsust ja haavatavust. Ekstravertsuse (E) selgitamiseks uuritakse soojust, seltsivust, kehtestavust, aktiivsust, seiklusjanu ja positiivseid emotsioone. Avatust (O) uuritakse fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele ja väärtustele. Sotsiaalsuse (A) määramiseks uuritakse usaldust, siirust, omakasupüüdmatust, järeleandlikkust, tagasihoidlikkust ja osavõtlikkust.
Nagu igasuguse käitumishäire puhul, peab ravimi õpilase tähelepanu vältivalt käitumiselt („Ma ainult otsisin pastakat“) käesolevale ülesandele. positiivsele toimele lisanduma alati toetus käitumisteraapia näol, et suunata ja juhendada lapse Vahel on abi otsesest küsimusest: „Mida sa peaksid praegu tegema?“ Oluline on loomulikult suurenenud keskendumisvõimet või vähenenud impulsiivsust. meeldiv, töine ja lugupidav hääletoon. Vastuseks küsimusele, „Mida sa praegu teed?“ on õpilased mulle öelnud: „Ma ei tea ju, mida 14-aastasel Corey’l oli diagnoositud TPHH ja ta võttis neli tabletti Ritalini päevas. Ma arutlesin ma peaksin tegema.“ Sellisel juhul piisab, kui lihtsalt, lühidalt ja selgelt osutada sellele, mida temaga ta käitumise üle ja küsisin talt, kas tabletid on õpetanud teda klassi ilma „poseerimiseta“
annaabi.ee 
